NordenBladet — Soome riiklik postifirma Posti on geifestivali Helsinki Pride puhuks värvinud linna postkastid vikeraarevärvi. Posti andis teada, et vikerkaarevärvilised postkastid on Helsingi kesklinnas, kus sel nädalavahetusel toimub suur geifestival.
Idee postkastid üle värvida tuli ettevõtte soovist geiüritust toetada. Firma jaoks on oluline rõhutada võrdseid õigusi. Samuti on ettevõtte jaoks väärtuslikud kõik inimesed, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist.
Helsinki Pride’i nädal toimub 25. juunist kuni 1. juulini. Pride’i rongkäik toimub laupäeval, 30. juunil
NordenBladet —Süüriast Soome saabunud ligi 40-aastane pereisa peksis nahkrihmaga oma nelja last, kellest noorim oli teo toimepanemise hetkel 2-aastane. Espoos elav mees sai kohtus karistuse nelja lapse väärkohtlemise eest. Isa oli löönud nahkrihmaga kahte algklassides käivat tütart ja kahte väiksemat eelkooliealist poega. Peksmised toimusid aastatel 2016 ja 2017.
Kahtlused tekkisid siis, kui vanem tütar ei suutnud peksmiste tõttu enam kõndida ja kooli minna ning õpetaja küsis, mis oli juhtunud.
Pereisa eitas vägivalda. Ta tunnistas, et oli vanemat 10-aastast tütart löönud kogemata, kui tahtis lapsi nahkrihmaga hirmutada ja tütar jooksis ise rihmale otsa. Põhjuseks tõi ta stressirohke elu. Ta oli saabunud Soome kodusõjas Süüriast.
Isa põhjendas oma käitumist asjaoluga, et lapsed on väga lärmakad ja aktiivsed ning neil olid pidevalt igal pool sinikad.
Pereema ütles, et isa oli sekkunud väga tihti laste mängu ning löönud neid nahkrihmaga. Tema väitel lõi isa kõige rohkem vanemat tütart, kuna tütar üritas oma õdesid kaitsta. Naine ütles, et kui mees sai aru, et naist ei saa enam peksta, siis hakkas ta peksama lapsi.
Naise sõnul oli mees lapsi löönud vähemalt 20 eri korral, aga mitte kunagi vastu nägu, et ei jääks jälgi. Mees lõi lapsi vööga vastu tagumikku ja jalgu.
Kohus mõistis isalt laste kasuks välja kokku 1100 eurot hüvitist. Lisaks määrati isale kuus kuud tingimisi vangistust.
Otsus pole veel jõustunud ja selle saab edasi kaevata.
NordenBladet —Ahvenamaal asuv 92 elanikuga Sottunga vald on kadumas – raha on otsas, inimesi pole ja koolis pole enam õpilasi. Möödunud aastal oli Sottungas 92 elanikku, nende seas 35 pensionäri ja 2 koolilast. Valla eelarvest pool läheb vanurite ülalpidamiseks.
Ahvenamaal on käimas haldusreform, kus senise 16 valla asemel jääks tulevikus alles vaid neli. Muutused on aga tekitanud suurt vastuseisu. Vastuolijate argument on see, et Ahvenamaa praegune haldusjaotus on olnud muutumatu 700 aastat ja midagi pole häda olnud. teiselt poolt on Soome kaheksa kõige väiksemat valda just Ahvenamaal ja väikseim neist on Sottunga.
Varsti aga kaob Sottunga tõenäoliselt ära, nii nagu ka suuruselt järgmised Kökar ja Kumlinge. Plaani järgi ühendatakse väiksemad vallad 1600 elanikuga omavalitsuseks. See oleks rahvaarvult juba paljudest mandri-Soome valdadest suurem.
Sottunga on äärmuslik näide sellest, milleni viib elanikkonna vananemine. Elanike arv on vähenenud ja elanike vanus tõusnud. Veel kümme aastat tagasi oli 64-aastaste ja vanemate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. 2012. aastal oli koolis 8 õpilast, nüüd ainult 2.
Lisaks omavalitsusele on Sottungas veel postkontor, kauplus, kirik, raamatukogu ja kool. Kaks õpilast käivad koolis vaid kahel päeval nädalas, muudel päevadel sõidetakse praamiga Föglösse.
Vanurid on koduhooldusel. Sottungas on praegu käsil 400 000 euro ELi toetusega sadama uuendamine, mis oleks võimatu, kui vald oleks mõne teisega varem liidetud.
NordenBladet — Parlamendile esitatud uus lapsehooldusseadus annab Soomes lapsele õigusi juurde: lapsel on õigus suhelda talle lähedase inimesega, samuti on seadustatud mitmes kohas elamine.
Seadus annab lapsele rohkem õigusi, et laps saaks osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel. Samuti arvestab seadus kaasaja perede vajadusi, näiteks vanemate lahkumineku puhul. Esimest korda on seadusesse kirjutatud lapse mitmes kohas elamine. Lapse püsielukoht jääb endiselt alles.
Laps saab juurde õigusi, et ta saaks suhelda vanemate lahkumineku puhul teise vanemaga ning sugulastega. Hooldajal on samas kohustus hoida last vägivalla eest, samuti korraldada suhtlemist lapse jaoks oluliste inimestega ning tagada teise vanema õigus lapsega kohtuda.
Seadus aitab ära hoita lapse võõrutamist teisest vanemast. Seadus paneb mõlemale vanemale kohustuse tagada lapse kohtumine mõlema vanemaga. Lapse ja mõlema vanema suhtluse säilumine on tegur, mida võetakse arvesse lapse hooldusõiguse üle otsustamisel.
NordenBladet —Soomes Vaasa kandis on olnud mitu juhtumit, kus lapsele on antud D-vitamiini üledoos ja nad on sattunud haiglasse. Lastele on antud liiga palju D-vitamiini internetist tellitud tilkadena. Tegemist on teadaolevalt üksikjuhtumitega, mis on tulenenud lapsevanemate teadmatusest, vahendab Yle.
D-vitamiin on lastele ja noortele vajalik, aga selle üledoos võib põhjustada raskeid terviserikkeid kuni püsivate kahjustusteni. D-vitamiini üledoosi tagajärjel tõuseb vere kaltsiumisisaldus ja sel võivad olla ohtlikud tagajärjed.
Vaasa keskhaiglasse toodud patsientidel olid tõsised vaevused, aga püsivaid kahjustusi tõenäoliselt ei kaasnenud.
D-vitamiini manustamisel tuleb järgida antud soovitusi: see on 2 nädala kuni 23 kuu vanustel lastel 10 mikrogrammi ööpäevas ja 2-17-aastastel 7,5 mikrogrammi ööpäevas.
Need soovitused on antud põhjusega ja neid pole mõtet ületada. Samuti pole mõtet annustega katsetada. Vanemate teadlik D-vitamiini üleannustamine võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Vaasa juhtumite puhul kuritegu ei kahtlustata.
___________________________
Mis on D-vitamiin?
Kuigi nime järgi vitamiin, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) organismis tegelikult väga mitmekülgset toimet omav, kuni 3000-le erinevale organismi protsessile vajalik, hormoon. Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid – kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). D-vitamiini saame me näiteks loomsete produktidega, mille imendumine toimub passiivdifusioonina peensoolest. Imendunud vitamiin D viiakse maksa, kus tekib 25-hüdroksükolekaltsiferool, mis on vitamiin D ringlusvorm veres ja millest saab määrata D-vitamiini taset organismis. Nahas tekib UV kiirguse e. päikese toimel 7-dehüdrokolesteroolist kolekaltsiferool, mis viiakse samuti maksa. Neerudes muundub 25-hüdrokükolekaltsiferool kaltsitriooliks, mis on hormoon.
Millistest allikatest D – vitamiini saab?
D- vitamiin tekib organismis läbi naha päikese e. ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. Eestis (59°N) on päike D-vitamiini allikana kättesaadav ainult suvekuudel, mistõttu on septembrist – maini vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas. Selleks sobib hästi toidulisandina D3-vitamiin, mis on D-vitamiini enam eelistatum ja tugevam vorm. Toiduga saab D-vitamiini piiratult. Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kalaõli, munakollane, või, maks ja pärm. D-vitamiini leiab ka mõnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid nende D-vitamiini osakaal toidus on äärmiselt tagasihoidlik.
Milline on D-vitamiini roll kehas?
D-vitamiinil on tähtis roll osaleda:
• kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioonis tagades tugevad luud ja hambad,
• immuunsüsteemi töös suurendades vastupanuvõimet infektsioonidele (kõik haigused näitavad, et kehas on põletik!!!),
• normaalse ainevahetuse, südametegevuse, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamises,
• lihaste sh südamelihase talitluses.
Põletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos
Peamiselt tekivad põletikud kehas stressist, pingest ja üleväsimusest. Põletike tekkega annab organism teada, et väsinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsüsteem asub põletiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest võitlusse. Kolesterool on tähtsaim keha põletikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui füüsilise pinge olukorras. Kolesteroolist hakkab organism tootma kõiki keha kaitseks vajalikke põletikuvastaseid hormoone sh D3¬vitamiini. D3-vitamiini puudusel tõuseb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3 vitamiini sünteesi põletike elimineerimiseks.
Kellel on vitamiini puuduse risk suurim?
Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest. Ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.
Milliseid haigusi D3 vitamiini vaegus võib põhjustada?
• luude hõrenemist (nt osteoporoos, rahhiit, skeleti deformatsioon),
• hammaste luukoe nõrgenemist (kaaries)
• lihaste (sh ka südamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nõrkus, lihaskrambid, –
jäikus ja -valu),
• erineva autoimmuunse geneesiga haigusi nagu I tüüpi diabeeti ja Sclerosis multiplex’i,
• postmenopausi, (nt varane üleminekuiga),
• toitainete imendumishäireid soolestikus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
