NordenBladet — Jyväskyläs on käimas Rally Finland 2018, kus eestlane Ott Tänak on asunud juhtima, edestades soomlasi Jari Latvalat ja Teemu Sunineni ning kogenud norra rallisõitjat Mads Østbergi.
Tänu Tänakule on käesolevaks nädalavahetuseks Soome kogunenud hulgaliselt rallifänne Eestist.
WRC | Estonian driver, #OttTänak takes the lead at Neste Rally Finland ??? after winning Harju’s Super Special stage ?. Find out more in our report ?https://t.co/totfdA2yxY ?https://t.co/GNR0pJ6cxr
NordenBladet — Teadlaste kinnitusel on metsapõlengud küll ohtlikud inimesele, aga loodusele teevad need head. Kõik praegused metsad on kunagi põlenud. Soome loodushoiukeskuse Luke juhtivteadur Taina Pennanen räägib, et tulekahju on alati olnud metsa looduslik uuenemise viis. See lisab metsale mitmekesisust, vahendab Yle.
Metsapõleng või torm kukutab puud ning uus järelkasv hakkab sirguma. Kui minna ajaloos veidi tagasi, siis on kõik meie metsad kunagi põlenud.
Tänapäeval on enamus tulekahjusid inimese tekitatud ja saanud alguse hooletust ümberkäimisest tulega. Metsapõlengud on siiski 100 aasta taguse ajaga vähenenud. Praeguse tehnikaga pääseb paremini jaole.
Kui mets põleb, siis vabaneb maapinnale toitaineid ning pH tase tõuseb. Kõigepealt hakkavad kasvama nõudlikumad taimed. Kasvama hakkab hein, mis nõuab rohkem toitaineid. Kui mets põleb varakevadel, siis lööb ta suveks juba haljendama.
Luke teaduri Ilkka Vanha-Majamaa sõnul on esimesed taimed põdrakanep, kastevars ja nende varjus kasvavad sammaltaimed. Tihti hakkavad pärast tulekahju kasvama vaarikad.
Esimesed puud, mis kasvama lähevad on kased ja siis tulevad kuused. Kuivemates kohtades sirguvad männid. Männid taluvad ka tuld kaskedest ja kuuskedest paremini.
Meetrikõrgune mets kasvab tühja koha peale juba kümne aastaga. Palgimetsa kasvuks kulub 50 aastat. Istutatud taimed lähevad kiiremini kasvama kui looduslikul teel.
Põlenud mets aga ei vaja tingimata inimese sekkumist. Loodus taastub ise, kui anda aega. Mets ärkab ellu tules säilinud või eemalt kandunud seemnete toel. Eelduseks on, et mikrofloora on terve ja mitmekesine. Soomes on keskkond enamjaolt terve.
Soomes kasutati veel 18-19. sajandil alepõllundust, kus maapind pandi põlema ja seeläbi seda väetati. Sel on sama mõju kui metsa- või maastikupõlengul. Pärast alepõletamist kasvatati põllul naerist, rukist ja kaera mitu aastat, siis põld metsistus uuesti.
Soomes on kõiki metsi majandatud juba alates 14. sajandist alates. Isegi praeguste rahvusparkide puhul on inimese käsi mängus.
Kui metsa ei langetata ega põletata, siis mädaneb see ära. Männid elavad Lõuna-Soomes 300-400-aastaseks. Pärast seda nad surevad. Põhjuseks on putukad, lumi, tormid või tulekahju.
Ilma inimeseta oleks metsatulekahjusid siiski harvem. Metsad kasvaksid vanemaks ja seoksid süsinikdioksiidi paremini.
Metsad on maakera süsinikuneelajad. Metsapõlenguga eraldub aga õhku palju süsinikdioksiidi. Kliimale on see halb, aga üsna varsti hakkab peale kasvav taimestik seda süsinikku kasutama.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Parkimistrahvidega pole mõtet Soomes nalja teha – pärast viit tasumata trahvi võidakse auto ära viia. Helsingis viiakse aastas tänavatelt ära 2200 autot. Kui autot kahe kuu jooksul välja ei lunastata, läheb see omavalitsusele, vahendab Yle.
Autod viiakse ära peamiselt kahel põhjusel: enamusel juhtudel on auto valesti pargitud ja kui nii on olnud järjest kaks ööpäeva, siis viiakse auto ära. Teine osa on maksmata trahvide eest ära veetud autod – kui parkimise eest on tehtud viis tahvi ja need maksmata jäetud, siis võib auto ära vedada.
Ära veetud auto saab kätte alles siis, kui äravedamise ja parkimise kulud ning trahvid on tasutud. Mõnel juhul on tulnud välja käia tuhandeid eurosid.
Kui avalikku kohta jäetud auto on kasutuskõlbmatu, veetakse see otse romulasse. Kui autol on mingi väärtus, veetakse see omavalitsuse parklasse. Kui autot kahe kuu jooksul välja ei lunastata, siis see müüakse maha või veetakse romulasse.
Mõnesse seisma jäetud autosse on teinud pesa kodutud ja siis on auto äraviimine raske sündmus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes räägitakse palju sellest, et taimetoidu tarvitamine on kasvanud. Ent samamoodi on kasvanud ka liha tarbimine ja taimetoidu tarvitajate arv kasvanud pole. Nii näiteks pole soomlaste liha tarvitamine elaniku kohta vähenenud. Üle-eelmisel aastal see lausa kasvas. See selgus looduskaitsekeskuse Luke iga-aastasest aruandest.
Paljude jaoks on see suur uudis, sest meedias muudkui räägitakse sellest, et liha tarvitamine väheneb ja taimetoiduliste arv kasvab. Tegelikkus on aga sootuks vastupidine: taimetoidulisi juurde ei tule ja liha tarbimine hoopis kasvab.
Tampere ülikooli teadur Markus Vinnari põhjendab sellist nähtust asjaoluga, et meedia kirjutab sellest, mis „müüb”. See aga ei pruugi vastata tegelikkusele.
Paljude taimsete toodete puhul jäetakse suurte kasvunumbrite puhul märkimata, et alustatud on nullist. Seetõttu on protsendid küll suured, aga tegelikud müüginumbrid võivad olla üsna väiksed. Palju on tehtud juttu lihavabast oktoobrist, aga liha müüki pole see üldse mõjutanud.
Soomes on päris taimetoitlasi arvatavalt ainult 1-2 protsenti rahvastikust. Taimetoitlane ehk vegan ei söö liha, kala, mune ega piimatooteid. Paljud küsitlused ei peegelda samuti tegelikkust, sest inimesed küll lubavad vähendada liha söömist, aga tegelikkuses seda ei juhtu.
Helsingi lihamüüjad pole märganud mingit liha tarbimise vähenemist. Aeg-ajalt on kõikumisi, aga inimesed söövad liha ikka nii nagu varem. Praegu on gurmee-trend, mis tähendab, et inimesed tarvitavad kallimat liha nagu lambakarree ja filee. Teisalt on õpitud paremini kasutama odavamaid tükke nagu küljeliha.
Luke statistikast tuleb välja, et soomlased tarvitavad varasemast rohkem valget linnuliha.
Taimetoidu olukord siiski lootusetu pole, sest praegu on paljude jaoks nö ärkamise faas, kus hakatakse eri võimalusi teadvustama. Taimetoidu kasvatamine nõuab vähem maad ja on seetõttu keskkonnasõbralikum kui loomakasvatus. Soomes on kasvanud ka värske taimetoidu tarbimine. See näitab, et soomlased söövad rohkem kõike: nii liha kui taimset toitu. Üks põhjusi võib olla see, et tarvitatakse vähem piimatooteid, aga ka see, et toitu visatakse rohkem ära. Taimetoit näiteks rikneb väga kiiresti.
Võimalik on ka see, et inimesed ongi hakanud sööma rohkem nii liha kui taimetoitu – toidulaud on muutunud mitmekesisemaks.
Toidu tarvitamise puhul on reeglina kaks määravat tegurit: maitse ja hind. Neist sõltub, kui palju mida süüakse.
