NordenBladet â Soomes rÀÀgitakse palju sellest, et taimetoidu tarvitamine on kasvanud. Ent samamoodi on kasvanud ka liha tarbimine ja taimetoidu tarvitajate arv kasvanud pole. Nii nĂ€iteks pole soomlaste liha tarvitamine elaniku kohta vĂ€henenud. Ăle-eelmisel aastal see lausa kasvas. See selgus looduskaitsekeskuse Luke iga-aastasest aruandest.
Paljude jaoks on see suur uudis, sest meedias muudkui rÀÀgitakse sellest, et liha tarvitamine vÀheneb ja taimetoiduliste arv kasvab. Tegelikkus on aga sootuks vastupidine: taimetoidulisi juurde ei tule ja liha tarbimine hoopis kasvab.
Tampere ĂŒlikooli teadur Markus Vinnari pĂ”hjendab sellist nĂ€htust asjaoluga, et meedia kirjutab sellest, mis âmĂŒĂŒbâ. See aga ei pruugi vastata tegelikkusele.
Paljude taimsete toodete puhul jĂ€etakse suurte kasvunumbrite puhul mĂ€rkimata, et alustatud on nullist. SeetĂ”ttu on protsendid kĂŒll suured, aga tegelikud mĂŒĂŒginumbrid vĂ”ivad olla ĂŒsna vĂ€iksed. Palju on tehtud juttu lihavabast oktoobrist, aga liha mĂŒĂŒki pole see ĂŒldse mĂ”jutanud.
Soomes on pĂ€ris taimetoitlasi arvatavalt ainult 1-2 protsenti rahvastikust. Taimetoitlane ehk vegan ei söö liha, kala, mune ega piimatooteid. Paljud kĂŒsitlused ei peegelda samuti tegelikkust, sest inimesed kĂŒll lubavad vĂ€hendada liha söömist, aga tegelikkuses seda ei juhtu.
Helsingi lihamĂŒĂŒjad pole mĂ€rganud mingit liha tarbimise vĂ€henemist. Aeg-ajalt on kĂ”ikumisi, aga inimesed söövad liha ikka nii nagu varem. Praegu on gurmee-trend, mis tĂ€hendab, et inimesed tarvitavad kallimat liha nagu lambakarree ja filee. Teisalt on Ă”pitud paremini kasutama odavamaid tĂŒkke nagu kĂŒljeliha.
Luke statistikast tuleb vÀlja, et soomlased tarvitavad varasemast rohkem valget linnuliha.
Taimetoidu olukord siiski lootusetu pole, sest praegu on paljude jaoks nö Ă€rkamise faas, kus hakatakse eri vĂ”imalusi teadvustama. Taimetoidu kasvatamine nĂ”uab vĂ€hem maad ja on seetĂ”ttu keskkonnasĂ”bralikum kui loomakasvatus. Soomes on kasvanud ka vĂ€rske taimetoidu tarbimine. See nĂ€itab, et soomlased söövad rohkem kĂ”ike: nii liha kui taimset toitu. Ăks pĂ”hjusi vĂ”ib olla see, et tarvitatakse vĂ€hem piimatooteid, aga ka see, et toitu visatakse rohkem Ă€ra. Taimetoit nĂ€iteks rikneb vĂ€ga kiiresti.
VĂ”imalik on ka see, et inimesed ongi hakanud sööma rohkem nii liha kui taimetoitu â toidulaud on muutunud mitmekesisemaks.
Toidu tarvitamise puhul on reeglina kaks mÀÀravat tegurit: maitse ja hind. Neist sĂ”ltub, kui palju mida sĂŒĂŒakse.











