NordenBladet — Soome Yle läbi viidud küsitlusest selgus, et 4/5 soomlastest pooldab, et Soomes säiliks igal pool asustus ja on nõus, et selle maksaks riik kinni. Küsitluse tulemused näitavad selle läbiviijate väitel, et soomlased on tõsiselt mures teatud piirkondade väljasuremise pärast, vahendab Yle.
Küsitlus viidi läbi telefoni teel 11-19. juunil ja sellele vastas 1012 üle 15-aastast soomlast.
Seni on Soome arengu puhul arvestatud vaid eliidi arvamusega ning rahva arvamust pole küsitud. Soome linnastumist pooldavad aga vähesed asjatundjad ja poliitikud. Sellest on jäänud mulje, et kõik tahavad kangesti kolida elama linnadesse. Kui aga küsida arvamust tavalistelt inimestelt Soomes, siis on arvamus sootuks vastupidine.
Märkimisväärne on see, et vaid 12 protsenti vastanutest leiab, et riik ei peaks sekkuma piirkondlikku arengusse. Enamus tahab, et riik kannaks hoolt kõigi piirkondade eest ja et iga ruutsentimeeter Soomet vajab kaitset.
Ühtlasi soovib enamus soomlasi, et linnastumist hakataks pidurdama. See tähendab, et valitsus peaks pöörama tähelepanu mujale kui ainult Helsingile.
Mõned asjatundjad on varem märkinud, et tervet Soomet on võimatu arendada. See aga on sama kui öelda, et kogu Soomet pole võimalik kaitsta.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Värske Briti teadusajakirjas avaldatud uurimus väidab, et Soomes tehakse igal aastal tuhandeid mõttetuid operatsioone. British Medical Journalis läinud nädalal avaldatud uurimuses tuli 35-65-aastaste isikute testrühma peal välja, et Soomes tehtavad kallid õlaoperatsioonid ei anna rohkem kasu kui lihtne füsioteraapia. Soomes tehakse aastas ligi 3500 õlaoparatsiooni, vahendab Iltalehti.
See pole esimene kord, kui kirurgiline sekkumine on tunnistatud kasutuks. Nii selgus neli aastat tagasi tehtud Soome uurimuses, et vanuritele tehtavast põlveoperatsioonist pole samuti midagi kasu, kuna sama head tulemused saavutati füsioteraapia abil. See tähendas, et Soome haiglates tehti igal aastatl ligi 10 000 täiesti mõttetut operatsiooni.
Põhjus, miks tehakse jätkuvalt haiglates mõttetudi operatsioone tuleb sellest, et eri ravimeetodite tõhusust pole omavahel võrreldud.
Enamasti on inimesed pärast operatsiooni õnnelikud, et said vaevustest lahti, aga tegelikult pole neid aidanud operatsioon, vaid selle järgne füsioteraapia, samuti asjaolu, et on veidi aega mööda läinud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome tööturg on viimase aastaga teinud erakordse tulemuse: võrreldes aasta taguse ajaga oli juunikuus ligi 100 000 töötajat juures ja hõivatuse määr 71,9 protsenti.
Soome valitsuse siht on hõivatuse osas 72 protsenti, vahendab Taloussanomat.
Töötuid oli juunis statistikaameti andmetel kokku 192 000, mida on 57 000 võrra vähem kui eelmisel aastal. Töötuse määr on 7,2 protsenti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome teadlane avastas, et viimasel ajal populaarsust võitnud tervise- ja vitamiiniveed lõhuvad soomlaste hambaid. Selgus, et joogid on hammastele kahjulikud ning ei anna spordivõimekuse koha pealt mitte midagi juurde, vahendab Helsingin Sanomat.
Paljud soomlased on hakanud magusate jookide asemel tarvitama tervise- ja vitamiinijooke, kus suhkrut on vähem. Paljud pole aga teadlikud, et need joogid on hammastele sama kahjulikud kui suhkrujoogid.
Olukord muutub üha hullemaks. Enamusel, ehk 4/5 soome 15-aastastest noortel on hammastel märke kulumise kohta, selgitab Oulu ülikooli hambateaduse doktor Viivi Alaraudanjoki.
Asjaga on kursis ka Soome hambaarstide liit. Hammaste kulumisest on saanud Soomes juba epideemia.
Samal ajal kasvab eri spordi- ja tervisejookide tarvitamine. Näiteks SOKi jaepoodides on on selliste jookide müük kasvanud aastas 50 protsenti. Eriti soositud on brändid Nocco ja Vitamin Well.
Energiajoogid lähevad peale just noortele, kuna neile on suunatud võimas reklaamikampaania. Jookide reklaam põhineb väitel, et need on tervislikud. Tegelikkus on aga asjatundjate väitel sootuks vastupidine.
Vitamiini- ja tervisejoogid põhjustavad hammastel püsivaid kahjustusi. Hambad saavad kahjustada, kui puutuvad kokku eri hapetega.
15-aastaste noorte puhul on hammaste kulumise põhjuseks just mahlad, maitsestatud veed ning energia- ja spordijoogid. Paljud inimesed pole teadlikud nende jookide kahjulikkusest.
Lisaks mõjub kahjulikult limpsimise kultuur, kus hambad puutuvad joogiga kokku tihedalt päeva jooksul. Oluline pole joodud kogus, vaid see, kui tihti hambad joogiga kokku puutuvad.
Nocco jookides on happe kujul C-vitamiin. Celsius, Dexal ja Vitamin Well sisaldavad sidruni- ja askorbiinhappeid. See on hammastele väga kahjulik.
Spordijook Gatorade põhjustab hammaste kulumist madala pH-taseme tõttu.
Osta tasub neid jooke, mis sisaldavad kaltsiumi ja fosfaate. Need ained aitavad hammaste kulumist takistada.
Vitamin Welli puhul on ohtlik suur puuviljasuhkru sisaldus. Hambaauke tekitavad bakterid kasutavad puuviljasuhkrut samamoodi kui tavalist suhkrut.
Neid hammastele kahjulikke jooke pole kasulik tarvitada isegi trenni tegemise ajal. Spordijoogid aitavad korvata suure pingutuse hetkelist mõju, et taastada kaotatud vedelik ja energia. Nocco, Celsius ja Vitamin Well ei sobi aga isegi spordijookideks suure B- ja C-vitamiini sisalduse tõttu. Vitamiinijooke müüakse argumendiga, et nad sisaldavad vitamiine, aga vähemalt lääneriikides pole inimestel mingit vitamiinipuudust.
Nocco ja Vitaminwateri jookidesse on lisatud aminohappeid, aga ka need on täiesti kasutud. Proteiin tekib küll aminohapetest, aga organismile vajalikku valku saab inimene igapäevasest toidust.
NordenBladet — Elektri hulgihind on Soomes tõusnud juba kahe aasta vältel. Elektri hinda aitaks langetada ainult uue tuumaelektrijaama kasutuselevõtt. Viimasel ajal on elektri hind tõusnud seoses kuiva ja kuuma suvega. Esimesel poolaastal oli elektri börsihind 50 protsenti kõrgem kui möödunud aastal samal ajal. Soome hinda mõjutab see, et Norras on tulnud erakordselt vähe vihma.
Ligi pool Põhjamaade elektrist tuleb hüdroelektrijaamadest ja see on odav. Kui seda pole, siis kaetakse seda kallimate allikatega ja elektri impordiga Kesk-Euroopast.
Norras saab 90 protsenti oma elektrist hüdrojaamadest. Kuiva ja sademeterohke aasta erinevus võib olla sama suur kui terve Soome aastane energiavajadus.
Elektri hulgihinna tõus peegeldub omakorda inimeste elektrilepingutes. Näiteks Põhja-Karjalas on elektri hind olnud lepingutes augustikuu peale üle kolmandiku võrra kallim kui aasta tagasi samal ajal.
Elektri hind oli kõige madalam 2016. aasta algul. Sellist hinda enam tõenäoliselt niipea ei tule. Hind tõuseb ka seetõttu, et Euroopa Liit piirab saastekvootide hulka.
Soomes prognoositakse, et elektri hind võib 10-30 protsenti langeda alles siis, kui tööle hakkab uus Olkiluoto 3 tuumajaam. See juhtub tõenäoliselt järgmisel aastal.
Praegu on kõrged ka ajutiste elektrilepingute hinnad. Tarbijatele soovitatakse mitte sõlmida praegu kuni kaheaastase tähtaja ja fikseeritud hinnaga elektrilepinguid.