NordenBladet — Pelastakaa Lapset ry läbi viidud uuringust selgub, et ligi 70 protsenti vaesematest perede lastest langeb Soomes koolis kiusamise ohvriks. Heal majanduslikul järjel perede lastest kogeb koolis kiusamist vaid 40 protsenti, vahendab Iltalehti.
Kolmandik kiusatutest räägib, et koolis ei pöörata kiusamisele ega tõrjutusele üldse tähelepanu.
Uuring näitab, et vaesus võib olla iseenesest laste kiusamise põhjus.
Uuringus osales enam kui 1700 13-17-aastast noort.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome avalikkust šokeeris juhtum, kus 16-aastase poisi süda jäi seisma pärast Tokmanni poest ostetud gaasi sisse hingamist. Soome arst hoiatab, et end võib tappa ka välgumihkliga. Soome poisi süda seiskus enam kui 20 minutuks ja praegu pole teada, mis temast edasi saab. Poisi ema süüdistab Tokmanni poodi, sest gaaside müümisel kehtib vanusepiir 18 eluaastat.
Tokmanni ei soovinud asja kommenteerida, kuna pole täpselt teada, missugust gaasi poiss kaifi saamiseks sisse hingas. Välgumihkli gaasidele kehtib vanusepiir 18 aastat, aga matkapliitide gaasidele mitte. Ema kinnitusel oli tegemist isobutaani sisaldava välgumihkli gaasiga Mustang, vahendab Iltalehti.
A-kliiniku peaarst Kaarlo Simojoki rääkis, et põhimõtteliselt on kõigil gaasidel sama toimemehhanism. Sisse hingates surub gaas inimese organismist hapniku välja ja põhjustab peapööritust, kuna aju ei saa hapnikku. Lisaks mõjutavad mõned gaasid kesknärvisüsteemi.
Arsti sõnul on kahju sellest, et paljud ei tea, et ka väike kogus gaasi võib põhjustada surma. Kuigi see tundub uskumatu, võib inimene end tappa ka välgumihkliga, kui sealt intensiivselt gaasi sisse hingata. See pole mänguasi.
Simojoki rääkis, et paljud inimesed kasutavad gaasi kaifi saamiseks. Gaasi hingatakse kas otse sina või suu kaudu või lastakse seda kilekotti ja hingatakse sealt. Osa gaasidest on ohtlikumad kui teised. Kõige ohtlikumad on butaan ja propaan, kuna need gaasid on kõige levinumad.
Isegi heeliumiga võib inimese tappa. Kui seda kasutada palju, saabub surm, kui see hapniku välja tõrjub. Heelium aga ei mõjuta kesknärvisüsteemi. Suurbritannias suri heeliumi mõjul aastatel 2001-2016 üle 500 inimese.
Butaan ja propaan põhjustavad kõige enam surmajuhtumeid. Kuigi on ka ohtlikumaid gaase, on butaan kõige kättesaadavam.
Lisaks kaifile tekitavad gaasid tervisekahjustusi. Nii mõjutavad mõned gaasid kesknärvisüsteemi. See viib olukorrani, kus inimene ei ole enam võimeline hingama. Ilmselt juhtus poisiga seesama asi, miks ta siniseks tõmbus ja teadvuse kaotas.
Sisse hingatavad kemikaalid võivad kahjustada neerusid, aju ja maksa. Kõige esimesena saavad kahjustada limaskestad.
Soomes pole õnneks gaasi sisse hingamine kuigi suur probleem. Paljudes riikides hingavad tänavalapsed märksa rohkem. Soomes noored põhiliselt lihtsalt proovivad eri asju. Gaaside hingamine käib lainetena. Viimased aastad on olnud rahulikud, aga aeg-ajalt tõuseb probleem esile. Alaealistest on gaaside hingamist proovinud ligi 10 protsenti ja täiskasvanutest paar protsenti. Noored proovivad hingata tavaliselt vanemate tagant võetud välgumihkli gaasi. Enamasti asi proovimisega piirdubki.
NordenBladet — Korrusmaja korteri vannitoas torusid vahetanud soome mees Niklas leidis vanni tagant seina seest ootamatult pakikese, millele oli peale kirjutatud: „Lotovõit detsembris 1965”.
Pakike leiti seina seest neljapäeval Kuopios. Pakike oli keeratud paberi ja kile sisse. Paki seest leidis Niklas 18 000 marga väärtuses 100-margaseid rahatähti. Algul arvas mees, et paki sees on narkootikumid.
Töömees informeeris leiust ülakorrusel olnud ülemust ja pärast seda uurisid töömehed leidu juba koos. Nad oletasid, et mõni vanur oli selle seina sisse peitnud ja ära surnud või unustanud selle enne ära kolimist välja võtta, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome Panga raha väärtuse kalkulaatori järgi oleks see summa tänases vääringus väärt ligi 33 000 eurot. Arvesse on võetud inflatsiooni ja elukalliduse tõusu. Rikkaks selle leiuga keegi enam ei saa, sest pärast 2012. aastat markasid enam eurode vastu ei vahetata.
Korrusmaja, kust raha leiti on ehitatud 1963. aastal.
Rissaneni väitel pole raha vannitoas niiskuses kahjustada saanud, vaid on „priimas” konditsioonis. Tema sõnul on sellised leiud remonti tehes äärmiselt haruldased. Töödejuhataja ütles, et tema jaoks on see esimene kord oma karjääri jooksul.
Tavalisem on see, et remondi käigus leitakse vanu ajalehti või muud seesugust. Aga raha leidmine on väga haruldane.
Leitud raha anti maja valdaja kätte. Ta püüab välja selgitada, kellele see raha kuulub.
Soome võttis euro kasutusele 2002. aastal. Kümne aasta jooksul said soomlased oma margad eurode vastu vahetada. Alates 2012. aasta märtsikuust markadel enam rahalist väärtust ei ole. Säilinud on vaid kollektsioneerimise väärtus.
Rahakollektsionääride jaoks pakuvad huvi sedelid, millel on võimalikult paljude inimeste allkirjad. 1960ndate aastate rahatähtede unikaalne allkirjastaja oli Sacklén, aga 100-margastel tema allkirja pole.
Lisaks allkirjale on oluline sedeli olukord. Kuigi rahatähed võivad olla pealtnäha heas korras, siis numismaatikule sellest ei piisa. Selleks oleks pidanud rahatähti puudutama siidkinnastes. Isegi see, kui rahatäht on pandud rahakotti, venitab seda juba liialt.
Kuopiost leitud rahapakil võib siiski olla väärtus, kui leiduks sellele ostja. Vanu, 1963. aasta 100-margaseid on ostetud 30-40 euro eest.
Kui inimestel on kodus rahatähti, mille väärtust ei teata, siis võib seda välja selgitada Soome Numismaatikute Liidu kodulehelt internetis. Hinda võib vaadata ka raamatutest. Ühendust võib võtta ka kohaliku numismaatikute ühendusega, mille liikmed oskavad hinda öelda.
NordenBladet —Steriliseerimine pole kuigi tõhus viis rasestumise ärahoidmiseks. Tuhandest viis naist rasestub steriliseerimisele järgnenud aasta jooksul. Tõhusam on hormoonspiraali kasutamine.
Soomes on olnud paarid šokeeritud, kui naine on lootnud steriliseerimisega laste saamisele lõpu teha, aga sellele vaatamata on ultraheli uuringus avastatud rasedus. Paljudele ei sobi pillid ega spiraal, kuna neil on kõrvalmõjud nagu kõhuvalu, vinnid ja meeleolu vaheldumised. Kummiallergia tõttu ei talu mõned naised kondoome. Seetõttu lasevad paljud naised end steriliseerida, aga tuleb välja, et see pole kuigi tõhus meetod, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui abielupaar pöördub steriliseerimiseks arsti poole, siis tehakse operatsioon esimesena sellel, kelle järjekord tuleb esimesena. Kuivõrd meeste järjekorrad on pikemad, steriliseeritakse esmalt enamasti naisi. Soomes on seaduse järgi steriliseerimiseks nõutav vähemalt 30 eluaastat või kolm last.
Soome naisel eemaldati operatsiooni käigus munajuhad täielikult. Pärast eemaldamist need kontrolliti üle ja põletati. Sellele vaatamata kaebas naine mõne aja pärast kehva enesetunnet. Algul arvas ta, et see tuleb hormoonidest. Naine kahtlustas juba vähki. Juunis läks abielupaar Bulgaariasse reisile ja seal ostis naine igaks juhuks rasedustesti. Selle näit oli positiivne. Naine tegi uue testi: ta oli rase.
Naine oli veendunud, et tegemist on emakavälise rasedusega ja et tema elu on ohus. Ta läks Bulgaarias haiglasse. Arstid õnnitlesid: kõik oli korras ja loode oli ilusti emakas. Paarile näidati pilti, mis pidi olema võimatu: lapse süda lõi. Naine oli rase ja kõik oli normaalne. Abort ei tulnud pärast seda enam kõne alla.
Arstid ütlevad selle peale, et steriliseerimine polegi kuigi tõhus meetod raseduse ärahoidmiseks. Viis naist tuhandest rasestub aasta jooksul pärast steriliseerimist. Hormoonspiraal on tõhusam: sellega rasestub vaid kaks naist tuhandest.
Rasestumist olukorras, kus munajuhad on eemaldatud ei oska arstid seletada, aga nende väitel juhtub aeg-ajalt ka imesid. Ilmselt oli munajuha lõikekoha otsas väike ava, kustkaudu munarakk emakasse pääses. Varem on olnud teadaolevalt ainult üks säärane juhtum. Arstiteaduses on ka juhtum, kus naisel eemaldati ühelt poolt munasarjad ja teiselt poole munajuha, aga ikka naine rasestus, kuna üks munajuha leidis teiselt poolt munasarja.
Nüüd valmistub Soome pere uue ilmakodaniku sünniks. Ehitusmehena töötav pereisa ehitab juba õhtuti uut maja, kuhu suurenev pere ära mahuks. Paaril juba on varasemast kokku neli last. Pereema töötab lastekaitses ja jääb dekreeti aasta lõpus.
Soomes on steriliseerimiste arv viimastel aastatel vähenenud, kuna ka sündide arv on vähenenud. Kui aastal 2000 tehti steriliseerimine 8700 naisele, siis möödunud 2017. aastal vaid 1820 naisele. Tavalisemaks on muutunud meeste steriliseerimised: möödunud aastal steriliseeriti Soomes 2607 meest.
Steriliseerimist vähendab ka see, et turule on tulnud tõhusamad rasestumisvastased vahendid ning lapsi saadakse hilisemas eas, mil steriliseerimine pole enam aktuaalne.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes valmistutakse hoogsalt uueks suveolümpia alaks, mis on leiutatud Soomes ja mis on soosuusatamine.
Eriti populaarne on uus spordiala Soome sportlike neidude seas. Soosuusatamise populaarsus laieneb ka Eestis ja üleriigilised meistrivõistlused korraldatakse Soomaal või Emajõe suursool juba eeloleva sügise jooksul.
Juba prognoositakse, et soosuusatamine tõstab Eesti suusatajad jälle viie edukaima maailma suusariigi hulka vähem kui 15 aastaga.
