Soome maksuspetsialist: KUI KANNAD lapsele kolme aasta jooksul enam kui 5000 EUR-i pead maksma kingimaksu

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Näiteks mujale õppima läinud noore vanematel tasub silmas pidada, et oma lapse majanduslik toetamine on kingimaksuga maksustatav kingitus. „Kui anda raha kätte või kanda raha arvele, on see kingimaksuga maksustatav kingitus. Kui kolme aasta jooksul on summa üle 5000 euro, siis peab maksma kingimaksu,” räägib maksuameti maksuspetsialist Esko Koskinen. Soome väljaanne Talouselämä on välja toonud kolm põhimõtet, mida tasuks silmas pidada:

1. 5000 euro piir
Kingimaksu tuleb maksta siis, kui samalt kingituse andjalt saadud kingituste väärtus kokku on kolme aasta jooksul 5000 eurot või enam. Ühekordsete kingituste kõrval tuleb jälgida ka kingituste väärtust kokku kolme aasta jooksul. Näiteks igakuine toetus õpilase kontole läheb kingimaksu alla, kui kolme aasta jooksul ületatakse 5000 euro piir.

2. Kooli ja elamisega seotud kulud
Oma lapse kasvatamise, koolitamise ja elamisega seotud kuludelt kingimaksu maksma ei pea. Kooliraamatute ja toidu ostmist lapse jaoks ei vaadata kui kingitust. Kui vanem aga kannab selle asemel lapse arvele toiduraha või maksab arveid, mis pole seotud elamise või kooliga, on see kingitus.

3. Kodusisustuse soetamine
Mööbli või muu taolise kodusisustuse soetamine ei ole kingimaksuga maksustatav kingitus, kui selle ühekordne summa ei ületa 4000 eurot. Kui summa on suurem kui 4000 eurot, siis arvestatakse see kolme aasta jooksul arvesse mineva kingisumma hulka. See tähendab, et kui kui lapsele enam kui 4000 euro eest ostetud mööblile lisandub koome aasta jooksul veel 1000 eurot muud kingiraha, tuleb selle pealt maksta kingimaksu.

Kui ühekordne summa pole üle 4000 euro, siis võib tavalist kodusisustust kinkida mureta, ilma et seda arvestatakse kingimaksu summa sisse, kuigi summa võib kolme aasta jooksul minna üle 5000 euro.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Politsei lubab Soome rahvuslastel iseseisvuspäeval oma lippe lehvitada

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome politseiamet andis politseijaoskondadele juhised, mille kohaselt saavad Põhjamaade vasturinde (PVL) liikmed Helsingis ja mujal iseseisvuspäeval meelt avaldada.

See tähendab, et toimub PVL-i kogunemine Helsingi kesklinnas Kaisaniemenrantas neljapäeval, 6. detsembril kell 15. Rongkäik liigub sealt Töölöntorini, kust kell 18 algab uus rongkäik Hietaniemi kalmistule.

Samal ajal toimub ka vasakpoolsete ja anarhistide vastumeeleavaldus, mis algab kell 16 Narinkkatoril ja rongkäik liigub läbi linna kuni Taivallahdenkenttäni.

Politsei on kõiki neid meeleavaldusi ja rongkäike kohustatud turvama. Politsei arvestab sellega, et kuigi kohus on esimestes astmetes keelustanud Põhjamaade vasturinde tegevuse, siis praegu on protsess pooleli ja lõplikku otsust veel pole, vahendab Ilta-Sanomat.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes pöörab ilm käredaks – tuleb kuni 30 kraadi külma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Ilmateenistuse andmetel muutub lähiajal pakane päris käredaks ja Soomes on võimalik lausa 30 kraadi külma. Samuti on tulemas valged jõulud üle terve Soome.

Ilm läheb väga külmaks juba nädala lõpus. 20-30 kraadi külma on võimalik selge ilma korral, vahendab Iltalehti.

Kõige külmem on ilm Põhja-Soomes. Lõuna-Soomes on homme, teisipäeval veel plusskraadid, aga siis läheb ka lõuna pool külmaks. Lund sajab veelgi lisaks, seda nii teisipäeval kui kolmapäeval. Lõuna-Soomes sajab teisipäeval vihma.

Nädala lõpus on võimalik, et Soome lõunaosas on temperatuur nullis, aga põhjaosas on 30 kraadi külma.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome õpilane võttis kooli tulirelva kaasa, politsei uurib asja kui kuritegu

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Politsei uurib juhtumit Lääne-Soome Satakunta maakonnas Eurajoki vallas asuvas Luvia koolis, kus õpilane võttis kooli kaasa relva, et seda sõpradele näidata. Sellega pani õpilane toime kuriteo.

Politsei sai eelmisel teisipäeval teate Luvia koolist, kus õpilase kotist oli leitud tühi relvakarp ja padruneid. Politsei läks kohale ja kontrollis õpilast. Tema juurest relva ei leitud ja õpilane väitis, et tal seda pole, vahendab Yle.

Pärast selgus aga uurimise käigus, et õpilane oli toonud relva kooli juba eelmisel päeval, esmaspäeval. Ta oli näidanud püstolit oma sõpradele. Õpilane oli andnud relva peale tunde ühe täiskasvanu kätte.

Poiss oli võtnud relva esmaspäeval ühe tuttava juurest selleks luba küsimata. Politsei leidis lõpuks relva selle tuttava juurest.

Praegustel andmetel polnud poisil kavatsust kedagi relvaga ähvardada. Selle vaatamata uuritakse asja kui relvakuritegu. Politsei hoiatab, et tulirelv alaealise käes on eriti ohtlik, isegi kui pole kavas kedagi vigastada.

 

SUUR PÖÖRE Soome kinnisvaraturul: eluasemest ei pruugi enam lahti saada

NordenBladet — Seni on paljud inimesed teinud Soomes nii, et võtnud laenu, ostnud korteri, hoidnud seda kaks aastat, et see maksuvabalt maha müüa ja siis müünud suure vaheltkasuga maha. Nüüd on aga seis, kus korraga on müüki tulemas suur hulk selliseid kortereid ja neile ei pruugi leida enam ostjat.

Juba praegu on Helsingis seis selline, et 3-toaliste ja suuremate vanemate korterite hind on hakanud kukkuma. Samuti on languses hinnad Vantaal Havukoskis, Koivukyläs, Martinlaaksos ja Myyrmäel, vahendab Helsingin Sanomat.

Neid piirkondades oli korterite kõrgeim hind 2013. aastal. Pärast seda on hinnad langenud. Näiteks üks korter hinnati 2010. aastal 164 000 eurole, eelmisel kevadel maksis korter vaid 130 000 eurot. Selline hinnalangus on reaalne kõikides Soome suuremates linnades.

Seega pole enam seis selline, kus korter on võimalik kasuga maha müüa. Üha enam inimesi peavad arvestama sellega, et saavad korteri müügist hoopis kahju. Kui aga kõik korraga müüma lähevad, langeb hind veelgi rohkem. Palju inimesed on ostnud korteri nn ühistulaenuga ja pole laenumakseid üldse tasunud. Skeem on selline, et osta korter ühistulaenuga, laenu maksma ei pea ja kahe aasta pärast müüakse korter vaheltkasuga maha. Kui aga hinnad kukuvad ja ostjat ei leia, siis jäävad inimestele korterid kätte ja nad peavad hakkama laenumakseid tasuma. Paljud inimesed pole sellega arvestanud.

Paljudel juhtudel kaetakse 70-80 protsenti korteri hinnast ühistulaenuga. Tänu sellele saavad inimesed korteri kätte väiga väikse sissemakse ja või täiendava laenu abil. Ühistulaenude puhul on aga oht selles, et pangad võivad tõsta intressi vastavalt euribori tõusule.

Arvestama peab ka sellega, et kahe aasta jooksul on korter juba mõnevõrre kulunud, mistõttu selle eest ei saa enam küsida uue korteri hinda. Seni, kuni hinnad tõusid, sai ka vanema korteri maha müüa kui uue, aga see ei pruugi igavesti nii jätkuda. Senine korterite kiire hinnatõus on Soomes olnud pigem erand kui reegel ja on ainult aja küsimus, mil hinnad hakkavad langema. Tulevikus on korterite puhul nagu autodega, kus hind kukub kõige rohkem esimesel aastal pärast ostu ja hiljem hakkab vaikselt alla tulema.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT