Probleem: Eesti emad-isad on hädas Soome lastekaitsega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti ema on hädas Soome lastekaitsega ja väidab, et suurem osa Soome lastekaitsjatest on empaatiavõimetud ning mitte heatahtlikud inimesed. Ema kirjutab sotsiaalmeedias, et kogub infot teiste inimste kogemuse kohta Soome lastekaitsega. Naine kirjutab, et tal on advokaat olemas. Ta lisab: „… saaksime üheskoos sellele õudusele ja perede rikkumisele punkti panna, ehk ehitatakse see mädanenud süsteem uuesti ülesse! Mina teen sellele alguse ning üheskoos on meil suuremad võimalused!”

Kommentaarid on nii ühte- kui teistpidi. Mitmed kommentaatorid soovivad naisele edu tema ettevõtmises. Teised väidavad, et probleem pole nii suur, kui algul paistab.

Üks mees kirjutab: „Võin väikse põhjuse välja tuua, kuidas see käib täiesti tühja koha pealt. Nimelt, kui tulin omal ajal Soome, siis poiss oli natuke endast väljas ja ei tahtnud koolist koduseks antud õppetükke väga õppida ja kui koolis õpetaja küsis, et miks tegemata, siis oli tal vastuseks, et tal on kodus nii palju tööd, et ei ole aega, ja see oli juba piisav põhjus, miks külastama tuldi.”

Üks naine kirjutab: „Soomes on ju väga palju probleeme lastekaitsega. Üldiselt on nad võitmatud. Advokaadid teevad näo ja pärast maksad kohtukulusid, sest politsei seda uurima ei hakka. Tsiviilasi. Selle süsteemi vastu on väga paljud läinud. Kui lähed, siis pole sa ka ainuke. Oled ehk end kurssi viinud Lokakuun liike – Lokakuun liike https://www.lokakuunliike.com/” (Lokakuun liike ühendab inimesi, kel on olnud probleeme lastekaitsega Soomes.)

Teine naine kirjutab: „Soomes on lastekaitse väheke teiste reeglitega kasutuses kui Eestis seda on. Siin antakse lapsi sinna probleemidega 10x lihtsamalt kui Eestis seda tehakse. Kui oled siin uus nägu ja seadust ei tunne, siis võibki sul Soome asjadest raskem aru saada olla. Soomes saab arst, pollar, õpetaja jne. iga väikse asja eest sinna lapsest teada anda. Piisab, kui nad alaealised on. Tugevat närvi vaja, ei enamat. Tavaliselt enamuse asju seal tühistatakse. Mis ei jõua mitte kusagile. Käib ainult lastekaiselt läbi ja läheb kanne prügikasti.”

Kolmas naine kirjutab: „Mul tehti koolist täna lastensuojelun ilmoitus, kuna mu 12a vastas õpetaja küsimusele „Mis tundeid tekitas vanadetants?” Poiss vastas, et enesetapu tundeid. Kohe saadeti poiss kuraatorile ja mind kutsuti kooli. Kuna mu 12a laps on väga sarkastilise huumoriga, sain õhtul lastensuojelult ka kõne koolist tehtud ilmoituse kohta.”

Samas on ka risti vastupidiseid arvamusi. Üks naine kirjutab: „Mina ei saa aru, kui elada normaalset elu, kuidas jäädakse lastekaitse hambusse? Ma olen üksikvanemana elanud siin 10 a ja pole isegi näinud ega kuulnud mingit lastekaitset, kuigi peaksin ju kuuluma eriti riskirühma.”

Teine naine kirjutab: „Millisel faktil põhineb väide, et enamus soome sotsiaaltöötajaid on empaatiavõimetud??? Jubedalt tahaks linki vastavale läbiviidud uuringule ja selle tulemustele! Tasub natuke ettevaatlikum selliste väljaütlemistega olla! Saan aru, et on mingi valus kogemus olnud, aga üldistada siiski ei tasu, eriti väites see olevat faktipõhine. See võib tuua veel lisa jama kaela. Parem otsi mõni usaldusväärne vastav ametnik ja uuri, mida saad teha, ole valmis ka oma vigu tunnistama ja otsi nõustamist, koolitust jne… usu inimeste headusesse ja saad isegi head vastu.”

Kolmas naine kirjutab: „Kusjuures väga palju on koolil oma osa. Mu piiga on aspi, autist, st. et ta on erinev teistest. Pidevalt tuli koolist kaebusi, teatati iga plika lause lastekaitsele edasi. Poliis käis üle kuulamas last. Lõpuks, koolide kokkuleppel vahetasime kooli – väiksema ja teadjamate vastu ja voilaa- ei mingeid kaebusi, kõnesid ega muud, sest teatakse, mis on aspi laps. Rahulikum olla, kooli kiidan. On palju tuge, koosolekuid jne. siinpool lastekaitse ei vii lapsi kodunt minema, vaid ulatab abikäe. Peab ikka suur põhjus selleks olema, et lapsed käest ära viidaks.”

Neljas naine kirjutab: „Kodus käidi mul ka. Pikka aega nendega koostööd teinud, mulle ainult kasulik olnud. Kodus nähti, et kõik on korras- lõpetati ruttu asi ära. Muidugi sellevõrra nad olemas, kui ma vajan nõu jne. Keegi ennist mainis- annad sõrme, võtavad käe. Tegelikult päris nii ei ole. Eks see piirkonniti erinev. Seda ma tean, et paljud eesti pered l-kaitsega hädas.”

 

Soomes reformitakse ajateenistust, ajateenija baaskursus muutub lihtsamaks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ajateenistuses toimub lähiajal viimaste aastakümnete suurim muutus, kui ajateenija baaskursust muudetakse lihtsamaks. Tegemist on uue programmiga, mis kannab nime Väljaõpe 2020, muudab ajateenistuse kursuse-põhiseks ja lihtsustab ajateenija baaskursust.

Tegemist on Soome kaitsejõudude viimaste aastakümnete suurima muudatusega. Viimati muudeti allohvitseride väljaõpet. Uut väljaõpet testitakse kahe aasta jooksul ja see võetakse kasutusele kõigis väeosades. Uue programmiga muudetakse ajateenijate ja reservväelaste väljaõpe kursusepõhiseks. Eesmärk on võtta kasutusele uuem koolitustehnoloogia nagu simulaatorid ja virtuaalne keskkond. Uue väljaõppe tarbeks soetatakse laskesimulaatoreid Rootsi Saabi käest. Lepingu maht on kokku 9 miljonit eurot.

Üks osa uuendusest on ka viimastel nädalatel testitud ajateenija uudsed toidupakid. Kaasaskantava toidu abil tahetakse vähendada aega, mis kulub toitlustamise peale. Soome kaitseväe peastaabi väljaõppe osakonna info kohaselt on muutused tingitud asjaolust, et ühiskond on ümberringi edasi arenenud ja ajateenistus peab muutustega kaasas käima. Digitaalne keskkond on noortele tuttavam kui varasem konservatiivne, mida seni on kasutatud.

Väljaõppe reform ei puuduta ajateenistuse pikkust. Küll aga võivad selle osad muutuda. Praegu koosneb ajateenistus 8 nädalat kestvast baaskursusest, millele järgneb 9 nädalat kestev eriväljaõppe kursus ja lõpuks 7 nädalat kestev rühmaõppus. Allohvitseriks õppijad lähevad pärast baaskursust 16 nädalaks allohvitseride kooli. Ohvitseriks õppijad lähevad sealt pärast 7 nädalat reservohvitseride kursusele, mis kestab 14 nädalat.

Uue süsteemi järgi kestab baaskursus 6 nädalat ja on senisest lihtsam. Kaht esimest nädalat kutsustakse orientatsiooniks, mille jooksul võimaldatakse sõduri ellu pehme sisse-elamine. Praegu toimub enamus väljalangemisi ajateenistusest kahe esimese nädala jooksul, mis on intensiivne, ja seda tahetakse uue korraga ära hoida.

Pärast orientatsiooni on neli nädala pikkust kursust, mida võib valida enda äranägemise järgi. Pärast kuus nädalat kestvat algset väljaõpet järgneb 6 nädala pikkune edasine valdkonna-põhine väljaõpe, kus antakse edasi vastavalt kas maa-, mere- või õhujõudude alased baasteadmised. Alles pärast neid kahte 6 nädala pikkust tsüklit valitakse välja allohvitseriks ja reservohvitseriks õppijad. See annab parema võimaluse ajateenijaid jälgida ja neid hinnata ning valida juhtideks õiged inimesed. Reservohvitseriks õppimine algab pärast 6 nädalat kestvat allohvitseride väljaõpet. Reservohvitseride kursus kestaks senisest 2 nädalat kauem ehk 16 nädalat.

Reasõdurid jätkavad pärast kahte 6-nädalast tsüklit 6 nädalat kestva eriväljaõppe ja siis veel 6 nädalat kestva kriisiaja üksuste väljaõppega. Nädala pikkustel kutsustel on esmaspäeval sissejuhatus, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval koolitus ning reedel toimuvad testid. Kursuste jaoks on valminud õppefilmid. Uuendustega püütakse jõuda selleni, et kui ajateenijad lähevad metsa, siis on neil juba eelteadmised olema, mitte ei minda sinna õppima. Metsas olekut kasutatakse õigete võtete omandamiseks. Uut süsteemi on juba katsetatud Pori brigaadis ja tulemused on olnud positiivsed. Uuel süsteemil on olnud ka vastaseid. Uut süsteemi katsetatakse kahe aasta jooksul ja katsetused algasid eelmisel suvel.

 

Soome saadab sõjalisele õppusele Rootsi üle 1500 sõduri ja 100 tanki

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Märtsikuus toimub seni suurim Soome ja Rootsi ühine maavägede sõjaline õppus. Soome saadab kaitsejõudude info kohaselt õppusele üle 1500 sõjaväelase. Õppus kannab nime Northern Wind (tõlkes: Põhjatuul)  ja Soome saadab sinna 500 sõidukit, millest 100 on tankid.

Õppus toimub Soome piiri ligidal Põhja-Rootsis Norrbottenis. Teiste seas saadetakse Rootsi õppusele tankid Leopard, lahingusoomukid BMP 2M, transpordisoomukid MTLB, transpordisoomukid Pasi ja veoautod.

Soome sõjaväelased on põhiliselt Tankibrigaadist, Jäägribrigaadist, Kainuu brigaadist ja Pori brigaadist. Väeüksused liiguvad Rootsi mööda maanteid ja raudteed 16-17. märtsil. Õppus toimub 18-27. märtsil. Õppusel Northern Wind osalevad sõjaväelased viiest riigist: lisaks Soomele ja Rootsile veel Norrast, USA-st ja Suurbritanniast.

Tegemist on Rootsi kaitsejõudude suurima õppusega, kus osaleb kokku ligi 10 000 sõjaväelast ja tsiviilisikut. Neist 7000 on välismaa sõjaväelased. Samal ajal õppusega Northern Wind toimub Rootsi õhujõudude suurõppus Flygvapenövning (tõlkes: Õhujüudude õppus), mis paikneb Põhja-Rootsis ja -Soomes. Flygvapenövning kestab 22-27. märtsini ja selles osaleb ligi 2500 inimest. Kaasa löövad Soome õhujõud, kelle baas on Rovaniemi.

Venemaalt on hakanud Soome liikuma agressiivsed ja metsikud koerakarjad

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Venemaalt on hakanud üle piiri Soome liikuma koerakarjad, kes käituvad metsikult. Soome idapiiri ääres Imatras on märgatud mitmeid koerakarju. Politsei on saanud veebruarikuus mitmeid teateid metsikute koerte kohta. Karjas on 7-8 koera. Esmaspäeva hommikul avastas politsei ühe kolmest koerast koosneva karja, vahendab Yle.

Karjad on pärit tõenäoliselt idapiiri tagant. Imatrasse on Vene piiri taga asuvast Svetogorskist kõigest mõni kilomeeter maad. Koerakarjad on tõenäoliselt sealt pärit. Koerad pole inimestele ega koduloomadele mingit kahju põhjustanud, aga nad võivad käituda ettearvamatult. Koerad käituvad metsikult ja võivad kujutada ohtu inimestele, kes käivad oma koeraga jalutamas.

Kui politsei saab loomad kätte, siis tõenäoliselt pannakse nad magama. Koeri pole mõtet minema peletada, sest tõenäoliselt tulevad nad tagasi. Metsikud vene koerad võivad levitada parasiite, soolenugilisi ja kirpusid, aga ka selliseid ohtlikke haigusi nagu Aafrika seakatk, marutaud ja paeluss. Koerad on metsikud ja agressiivsed, neid ei peata ükski värav ega hekk. Osa läksid läbi traataia – nad närisid lihtsalt aiast läbi.
 

Soomes saab säästa aastas tuhandeid eurosid, kui vahetada elukohta

NordenBladet — Tavaline inimene võib säästa aastas tuhandeid eurosid, kui kolida elama omavalitsusse, kus kohalikud maksud on madalamad. Soome maksumaksjate liidu koostatud ülevaate kohaselt on maksud kõige väiksemad Helsingis ja kõige kõrgemad Kokkolas.

Vahed omavalitsuses on küll suured, aga maksudega kaotatud raha saab väiksemates omavalitsustes tagasi teenida odavama eluasemega. Vahe maksustamises on omavalitsustes kuni 5,5 protsendipunkti. Keskmise sissetulekuga pere kohta teeb see ligi 4600 eurot aastas.

Avafoto: NordenBladet