NordenBladet — Aasta algusest on Soome transpordiametile Traficomile tehtud juba ligikaudu 1200 teadet GPS-i häiretest Soomes. Arv on tunduvalt kasvanud, sest terve möödunud 2023. aasta jooksul teatati häiretest 239 ja eelneval aastal vaid 65 korral.

Soome transpordi- ja sideamet Traficom teatas möödunud nädala lõpus uutest numbritest seoses GPS-häiretega. Nende põhjal kasvasid eelmisel aastal oluliselt ka Soome operaatorite teated väljastpoolt Soomet ning sama trend on jätkunud. Aprilli lõpuks oli Traficomi välismaal toimunud GPS-i häiretest teavitatud ligikaudu 2100 korda. Möödunud aastal oli teateid kokku 7370, vahendab Iltalehti.

Traficomi teatel on Soome lahelt, Kaliningradi ja Musta mere piirkonnast tulnud palju teateid häirete kohta välismaal. Teateid teevad Soome lennufirmad ja kodumaised lennujuhid.

Iltalehti uuris Traficomilt, kas GPS-i häireid tekitavaid häired on pärit Soomest või on piiritaguste häirete intensiivsus praeguseks oluliselt kasvanud.

Lennuliikluses täheldatud häired ei pärine Traficomi andmetel Soomest, vaid nende päritolu jääb riigipiiridest väljapoole.

Statistikas kirjeldatud lennuhäirete vaatlused on tehtud Soome territooriumil. Häiring õhus võib ilmneda isegi häire allikast kaugel, märgib Traficomi digiühenduste juht Suvi Juurakko-Lehikoinen.

Ta kinnitab, et laialdaselt täheldatud häired õhus võimendusid käesoleva aasta jaanuaris.

GPS-i häiretest on aasta alguses ka korduvalt avalikult teatatud ning näiteks Finnair teatas aprilli lõpus, et jätab häirete tõttu ära oma lennud Eestisse Tartusse. Otsus sündis pärast seda, kui kaks Finnairi lendu pidid maandumise ära jätma ja Soome tagasi pöörduma.

Iltalehti teatas maipühal, kuidas Finnairi lend Helsingist Joensuusse pidi Venemaa GPS-i häirete tõttu lisatiiru tegema.

Häirete kohta andmeid koguva GPSJami veebilehe andmetel olid enne Venemaa agressioonisõda Ukrainas GPS-i häired suhteliselt haruldased, kuid pärast sõja algust on häired Soomes ja Balti riikides mitmekordistunud. Finnair on ka hinnanud, et Venemaa põhjustatud GPS-häired on alates 2022. aastast suurenenud.

Nüüd kevadel on GPSJami veebilehe andmete põhjal tehtud kaardid näidanud, et tugevamad häired on koondunud Soome, eriti Saimaa ümbrusse. Piirkond on olnud Kouvolast kuni Jyväskylä lähistele ning sealt Mikkeli ja Savonlinna kaudu Lappeenranta poole.

Eksperdid ja ka riigi juhtkond on avalikult selgeks teinud, et GPS-i segamine pärineb Venemaalt ja on tingitud vajadusest kaitsta enda strateegilisi sihtmärke, kuid on ka üks vahendeid Venemaa hübriidsõjas. Näiteks elektroonilise sõjapidamise gildi esimees, erukolonel Petri Kuparinen ütles Iltalehtile, et GPS-i häired Läänemere suunal tulevad Venemaalt ning tegemist on Venemaa kaitsmisega kõigi satelliitpositsioneerimist kasutavate relvade eest.

Ka Soome transpordi- ja sideamet Traficom teatab, et GPS-i häired tulevad Venemaalt, kuid selle põhjust otseselt ei öelda.

Võimalik, et lennunduses täheldatud häired on Venemaa enesekaitse kaasnähtus. Praktikas saab enesekaitsehäireid kasutada näiteks droonide navigeerimise ja juhtimise takistamiseks, sõnab Juurakko-Lehikoinen.

Samal ajal, kui aasta alguses sagenes GPS-i segamine, on Ukraina droonirünnakud Venemaale sagenenud ja jõudnud isegi Soome lahe rannikule. Näiteks jaanuaris tabas Ukraina droonilöök Peterburist enam kui saja kilomeetri kaugusel Laukaansuus asuvat gaasiterminali.

Traficomi on maapinnal tuvastatud GPS-i häiretest teavitatud aasta algusest vaid viiel korral. Juurakko-Lehikoineni sõnul on GPS-i häired maapinnal enamasti väga hetkelised ja lokaalsed.

Maapinnalt saadud teated GNSS-i vastuvõtu kohta (satelliitnavigatsioonisüsteem, Global Navigation Satellite System) on olnud raadiohäirete teated. Need ei ole olnud teated häirete kohta. Tavaliselt on neil olemas mõni arusaadav seletus. Üldiselt võivad raadiohäireid põhjustada näiteks vigane raadio- või elektriseade. Süsteemi vastuvõtlikkus häiretele sõltub alati kasutatavast raadiosüsteemist.

Juurakko-Lehikoineni sõnul tuvastab Traficom aeg-ajalt maapinnal väikese võimsusega segajaid, mida tavaliselt kasutatakse autodes, mis on ebaseaduslikud raadiosaatjad. Nende eesmärk on varjata näiteks oma sõiduki, sõidumeeriku või telefoni asukohta.

Juurakko-Lehikoinen ütleb, et Traficom teeb nende kõrvaldamiseks koostööd politseiga.

Need väikesed segajad võivad tekitada oma lähipiirkonnas, näiteks mõnekümne meetri raadiuses satelliidi asukoha määramisel väga lokaalseid häireid, näiteks kodanike nutiseadmetes.

Avafoto: Unsplash

NordenBladet — Soome maksuamet ärgitab ligikaudu 1,6 miljonit soomlast esimesel võimalusel kalendrisse pilku heitma. Tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg on homme teisipäeval 21. mail. Kui parandate tuludeklaratsiooni hilja, peate võib-olla maksma viivist või kõrgemat maksu, vahendab Iltalehti.

Kui teie tähtaeg on juba möödas, tasuks siiski Omavero portaalis oma tuludeklaratsiooni esimesel võimalusel täiendada, soovitab maksuamet oma teates.
Maksuhaldur saadab igal aastal välja ligikaudu 5,6 miljonit eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Enamasti on teave juba õige.

Küll aga tuleb kontrollida eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Kui teabes on vigu või puudusi, tuleb need parandada.

Maksuamet ei saa kogu teavet automaatselt. Selliseks teabeks võivad olla näiteks erinevad maksusoodustused.

Levinumad maksusoodustused on reisikulud kodu ja töökoha vahel, majapidamise maksusoodustus ja tulu teenisemiseks tehtud kulud, seisab teates.

Kui deklaratsioonis puuduvad eelmise aasta tulud, tuleb need ka kajastada. Näiteks renditulu ning virtuaalvaluuta ja sisutootmise tulu tuleb ise deklareerida.

Tulu teenimise kulud tuleb kajastada ainult siis, kui need ületavad 750 euro piiri.
See juhtub näiteks siis, kui töötate kodus kaugtööl üle poole oma tööpäevadest. Sel juhul saab teha kodubüroo maksusoodustuse, märgib maksuamet.

Kõigile palgasaajatele tehakse automaatselt tulu teenimise kulude mahaarvamine 750 euro väärtuses.

Tulu teenimiseks tehtud kulud on kulud, mis tulenevad palgatulu teenimisest. Nende hulka kuuluvad näiteks kodubüroo, oma tööriistad ja erialane kirjandus.

Aastad ei ole vennad, kui rääkida sellest, kui palju inimesi tuludeklaratsioone täiendab või parandab.

Eeltäidetud deklaratsioonis tegi eelmisel, 2023. aastal muudatusi üle 1,4 miljoni inimese. Aasta varem tegi muudatusi üle 1,2 miljoni inimese.

Sel aastal on enne tähtaega muudatusi teinud juba üle miljoni inimese. Teavitajad on seega aegsasti tegutsenud, teatab maksuamet.

Osadel palgasaajatel ja pensionäridel oli tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg 7. ja 14. mai. Vähesel hulgal palgasaajatel ehk ettevõtete omanike ja põllumeeste abikaasadel oli tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg 2. aprill.

Avafoto: Unsplash

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusminister Sanni Grahn-Laasonen rääkis väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, millist suurt reformi valitsus sotsiaaltoetusteks ette valmistab. Tegemist on „üldtoetusega”, mida hakatakse sisse viima etappide kaupa.

Esimese sammuna on planeerimislaual tööturutoetuse ja töötu põhitoetuse liitmine universaalseks toetuseks alates 2026. aastast, ütles Grahn-Laasonen. Reformi eesmärk on ka see, et üldtoetust ja eluasemetoetust saaks edaspidi taotleda samas taotluses.

Praeguse info kohaselt pole reformi ettevalmistamise käigus veel otsust langetatud, kas üldtoetust piiratakse ajaliselt.

Grahn-Laasoneni sõnul on eesmärk luua selge töötamist soodustav mudel, milles töötulu kasvades sotsiaaltoetuste suurus väheneb.

Töötu põhitoetust makstakse praegu olukorras, kus töötu ei ole töötukassa liige ega saa töötasu põhist toetust. Põhitoetust makstakse maksimaalselt 400 päeva jooksul. Kui olete töötanud vähem kui kolm aastat, makstakse teile tasu maksimaalselt 300 päeva jooksul.

Tööturutoetust makstakse töötutele, kes sisenevad tööturule esimest korda või ei ole piisavalt kaua töötanud. Tööturutoetust makstakse ka pärast seda, kui töötul on lõppenud õigus põhitoetusele või töötasu põhisele toetusele.

Praegu ei ole tööturutoetuse kestus piiratud, kuid sotsiaalkindlustusamet Kela hindab alati iga juhtumi puhul eraldi, kas kõnealuse toetuse järele on vajadus.

NordenBladet — Suur lotovõit Espoos elavale naisele õnne ei toonud, kui sõber temalt raha võttis. Naine võitis 2014. aasta sügisel lotoga suure summa. Tal tekkisid erinevad ideed raha paigutamiseks. Üks neist oli üürikorterid, mis pidi soetatama kasva elanikkonnaga ülikoolilinnades, vahendab Iltalehti.

Ta asutas koos oma meessõbraga firma ja nad soetasid üürikorterid. Mees juhtis ettevõtet ja naine käis pärast lotovõitu tööl edasi.

Aasta 2015 alguses viis naine mehe välisreisidele. Reisidel tasus naine reiside ja toitlustamise eest. Muul juhul ei tohtinud mees naise raha kasutada.

Paar tarvitas ohtralt alkoholi ja naise tervis hakkas halvenema. Siis hakkaski mees naise igapäevaste asjadega tegelema.

Mees sai ligipääsu naise internetipangale ja pangakaardile, et saaks maksta arveid, osta süüa ja teha muid oste.

Mees hakkas aega arvutis veetma. Naine ei teadnud, et mees mängis internetis hasartmänge.

Aasta 2015 sügisel oli naise tervis nii halb, et ta ei lahkunud kodust.

Hiljem sai ta teada, et samal ajal on tema pangakaardiga makstud muuhulgas taksosõitude eest.

Naine polnud oma konto väljavõtteid näinud alates 2015. aastast. Alles 2019. aastal küsis ta neid pangast pärast seda, kui sugulased temalt seda nõudsid. Pangast tuli paks kiri, aga mees võttis selle ära.

Sel ajal, kui mees oli arvutis, palus naine tal näidata pangakonto väljavõtteid. Mees ajas naise minema. Samuti nägi naine, kuidas mees filmis tema pangaandmeid ja paroole.

Lõpuks sõitis naine bussiga panka ja sai uued paroolid. Pärast seda sai ta teada, et kogu tema raha on otsas ja tema nimel on võetud kiirlaenu.

Ta esitas mehe suhtes politseisse kuriteoteate.
Lääne-Uusimaa kohtu teatel kandis mees naise kontolt mitmel erineval korral kokku vähemalt 161 000 eurot. Ta kandis osa rahast oma firma kontole. Enda mängukontodele kandis ta vähemalt 60 000 eurot.

Lisaks võttis mees naise nimel mitu kiirlaenu. Kohtu hinnangul tekitas ta naisele kahju vähemalt 250 000 eurot.

Mees tunnistas, et kandis naise kontolt enda kasutusse 20 000 eurot. Mehe sõnul oli tal naise luba muudeks kontoülekanneteks või oli naine need ise teinud. Tema sõnul võttis naine kiirlaenud ise.

Mehe sõnul mängisid nad kaks koos internetis rahamänge, mida naine eitas. Kohtu hinnangul naine hasartmängudes ei osalenud.

Seda toetas muu hulgas asjaolu, et raha kanti naise kontolt mehe mängukontole. Märkimisväärne osa kontoülekannetest toimus õhtusel ja öisel ajal. Seda, et mees mängis üksi mänge, toetasid kohtu hinnangul ka naise tervisearuanne ja tunnistused, et naine oli hommikul parimas vormis.

Kohtu hinnangul võttis mees kiirlaenu ja kasutas raha oma kuludeks.
Lääne-Uusimaa kohus karistas 1975. aastal sündinud meest kahe aasta ja ühe kuu pikkuse reaalse vangistusega. Karistus tuli maksevahendipettusest, mis kestis 2015. aasta veebruarist 2019. aasta oktoobrini.

Lisaks mõisteti ta süüdi paljudes pettustes. Osa mehele omistatud tegusid on seotud kiirlaenude võtmisega ja osa pettustehingutega Tori.fi veebilehel.
Kohus mõistis mehelt oma endisele tüdruksõbrale välja tema tekitatud kahju üle 250 000 euro.

Otsus ei ole jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata Helsingi ringkonnakohtusse.

Avafoto: Unsplash