Neljapäev, september 4, 2025

SOOME UUDISED

Soome autorilt ilmus raamat, kus osa tegevusest toimub Eestis

NordenBladet — Soome autorilt Risto Vuorinenilt ilmus raamat „Vastaskalda kutse”, kus üks peategelastest on pärit Eestist.

„Vastaskalda kutse” on lugu kahe riigi inimestest keset suuri murranguid. Romaan kajastab nende rõõme ja muresid Soome Lõuna-Pohjanmaalt pärit Jaakkola perekonna silmade läbi. Kahe põlvkonna jooksul on neil tugevad sidemed Soome lahe lõunaosaga, alates Viru hotelli ehitusest kuni Eesti iseseisvuse esimeste raputavate aastateni.

Kui Nõukogude Liit kokku variseb, algab Soomes lama – majandussurutis, mis kiirendab transpordiettevõtja Antti Jaakkola elu liikumist rahalise ja vaimse katastroofi suunas. Jaakkola pere sidemed Eestiga tugevnevad, kui perepoeg Ingo armub Setumaalt pärit varieteetantsijanna Ingasse, kellest saab kõigi raskuste kiuste edukas muusikalitäht nii Soomes kui ka Eestis.

Romaan harutab lahti Eesti allilma reeglid, võttes samal ajal luubi alla Soome pankade tegevuse. Seda viimast peetakse 1990. aastatel kümnete tuhandete ettevõtete pankrottide ja lugematute enesetappude põhjuseks.

„Vastaskalda kutse“ on ka lugu muusika tervendavast mõjust ning selle tähtsusest rahvaste ja põlvkondade ühendamisel. Romaani keskse tegelase Ingo Jaakkola erineva taustaga tuttavate kaudu avaneb mitmekülgne pilt Eestist ja Soomest vana ja uue ajastu murdepunktis.

Risto Vuorinen (s 1950) on Soome ajakirjanik, kirjanik ja ürituste korraldaja. Ta alustas ajakirjanikukarjääri suvereporterina Yleisradio Seinäjoki toimetuses 1970. aastal. Pärast ajakirjandusõpingute lõpetamist Tampere ülikoolis jätkas ta uudiste- ja päevakajaliste sündmuste reporteri ja produtsendina Yle Pohjanmaa raadios.

Maakonnaraadiost siirdus Vuorinen Eestisse, kus on toimetanud üle kahekümne aasta uudiste- ja päevakajalisi saateid, peamiselt Yle raadio- ja teleuudistele. Ta on töötanud ka ETV Tartu toimetuse produtsendina.

Vuorineni eestvõttel algatati 1979. aastal Seinäjokil muusikafestival Provinssirock ning 1998. aastal Baltimaade suurim talvine kalapüügi- ja meelelahutusüritus Pühajärve Kuldkala.

 

Helsingis algas ajalooline metroo sulgemine

NordenBladet — Helsingi metrooliin on tänase esmaspäeva, 3. juuni hommikust saadik terveks suveks pooleks lõigatud. Rautatientori metroojaam on suletud vähemalt kolm kuud. Nii et Kamppi ja Helsingi ülikooli jaama vahel metrooga sõita ei saa. Näiteks Ida-Helsingist Espoosse tööle mineja peab kesklinnas kas jalgsi liikuma või trammiga sõitma, vahendab Helsingin Sanomat.

Suletud on ka Mellunmäki metroojaam Ida-Helsingis. Selle lähedal asuvad Kontula ja Myllypuro jaamad on suvel hiljem nädalateks suletud.

Soome kesklinna raudteejaamas oli tänane hommik vaikne. Kohal oli üksikuid inimesi. Üks inimene läks jaama perroonidele viivate eskalaatorite juurde, kuid pöördus siis ära. Kõnealused eskalaatorid on aiaga piiratud.

Raudteejaama metroojaama renoveeritakse põhjalikult, eriti tuleohutuse huvides. Enam kui 40 aastat vana metroojaam on kunagi projekteeritud nii, et tulekahju korral pääsevad ohtlikud suitsugaasid laialt levima.

Sel suvel renoveeritakse ida pool halvas seisukorras metroosillad ja pöörmed. Halvas seisukorras Kontula metroojaam läheb südasuvel renoveerimisele.

Nii pääseb liikuma

Helsingi Rautatientori metroojaam on suletud 3. juunist 1. septembrini.
Selle aja jooksul on kesklinnas kaks metroo lõppjaama: läänes Kamppi, idas Helsingi Ülikool.

Jaamade vahel saab liikuda jalgsi või trammiga. Ühistranspordiettevõte HSL soovitab trammi 9 või metroo asendusliini 9B. Lähim peatus Kamppi metroojaamale on Simonkatul, Helsingi Ülikoolile lähim peatus Kaisaniemenkatul. Trammile saab hõlpsasti ümber istuda ka Hakaniemis.

Kõik Espoo suunalised metroorongid sõidavad kuni Kivenlahtini.

Mellunmäki metroojaam on suletud 3. juunist 8. septembrini, Kontula metroojaam 24. juunist 4. augustini. ja Myllypuro metroojaam 8. juulist 4. augustini.

Metrood asendab idas bussiliin 99M, mis sõidab suve algusest augustini Kontula ja Mellunmäki vahel. Kui Kontula on suletud, sõidab Itäkeskuse ja Mellunmäki vahel 99M. Bussiliinid 92, 94 ja 95 sõidavad tavaliinidel sagedamini. Liin 560 sõidab samuti Mellunmäki ja Kontula jaamade kaudu.

Ühistranspordis on suvel teisigi suuri muutusi. Juuni alguses muutuvad trammiliinid. Mereranna rongiliiklus katkeb nädalateks pärast jaanipäeva ning linnalähirongid sõidavad pearajal pool aastat lühendatud graafiku alusel.

 

Soome heategevuskuningat süüdistatakse raskes kuriteos

NordenBladet — Vaeste inimeste abistajana tuntud Heikki Hurstit süüdistatakse joobes juhtimises raskendavatel asjaoludel. Kahtlusalune kuritegu toimus Vantaal 9. aprillil, vahendab Ilta-Sanomat.

Asjas esitati süüdistuskokkuvõte eelmisel kuul ning Ida-Uusimaa kohtus tuleb asi arutusele veel tänavu.

Ilta-Sanomat kirjutas 69-aastase Hursti kuriteoskahtlustusest juba mais. Hursti oli aga toona tagasihoidlik.

Ma ei taha kommenteerida. Rumaluse eest saab trahvi ja tehti viga. Muud ei saa öelda, ütles Hursti väljaandele Ilta-Sanomat.

Raskekujulise joobes juhtimise piirmäär on 1,2 promilli ja selle eest võib karistada minimaalselt rahatrahviga 60 päevamäära ulatuses või maksimaalselt kaheaastase vangistusega.

Hursti on varem korra joobes roolist tabatud. Ta peatati 2021. aasta novembris Vantaal Korsos, kui ta puhus näidu 0,8 promilli.

Hetkel süüdistatakse Hurstit ka tervisekuriteos, mis väidetavalt pandi toime Helsingis umbes viie kuu jooksul 1. detsembrist 2021 kuni 25. aprillini 2022. Kriminaalasja arutatakse Helsingi kohtus augustis.

Hursti oli kuni 2019. aastani tema vanemate Veikko ja Lahja Hursti asutatud Laupeudentyö ry, rohkem tuntud kui Hursti Apu abiorganisatsiooni tegevjuht. Sellest ajast on tütar tööd jätkanud, kuid Heikki Hursti on jätkuvalt aktiivselt kaasa löönud ühingu asepresidendina.

 

 

Kas ostsid neid Valio tooteid? Ära söö!

NordenBladet — Soome toidutootja Valio eemaldab osa oma mousse-tooteid müügilt, kuna kahtlustatakse, et nende pakendisse on sattunud väikesed metallitükid. Valio kutsub tagasi teatud partiid Valio Profeel šokolaadimoussesid ja Valio Herkku moussesid. Valio info kohaselt võisid metallitükid tootepakendisse sattuda tootmisliinil oleva seadme rikke tõttu. Neid tooteid ei tohi kasutada, vahendab Ilta-Sanomat.

Ettevaatusabinõuna eemaldatakse müügilt kõik kahjustatud seadmega valmistatud tooted. Muude kuupäevadega märgitud tootepartiid on kasutamiseks ohutud.
Need, kes ostsid potentsiaalselt ohtlikke moussesid, saavad Valioga ühendust võtta ettevõtte tarbijateeninduse kaudu. Tagasikutsumine kehtib järgmiste toodete ja parim enne kuupäevade kohta:

Valio Herkku Mousse sidrun 100 g, parim enne 22.6.2024
Valio Herkku Mousse sidrun 100 g, parim enne 29.6.2024

Valio Herkku Mousse maasikas 100 g, parim enne 22.6.2024
Valio Herkku Mousse maasikas 100 g, parim enne 29.6.2024

Valio Herkku Mousse mango-passion 100 g, parim enne 22.6.2024
Valio Herkku Mousse mango-passion 100 g, parim enne 29.6.2024

Valio Profeel proteiinimousse šokolaad 150 g, parim enne 30.6.2024
Valio Profeel proteiinimousse šokolaad 150 g, parim enne 1.7.2024

Valio Profeel proteiinimousse šokolaad 150 g, parim enne 5.7.2024
Valio Profeel proteiinimousse šokolaad 150 g, parim enne 7.7.2024

Valio Profeel proteiinimousse šokolaad 150 g, parasta ennen 7.8.2024
Allikas: Valio

 

 

Soome jõukaim omavalitsus taotleb surnud elaniku 500 000+ euro suurust pärandit

NordenBladet — Tänavusel, 2024. aastal kulusid kärpima pidanud Kauniaineni linn taotleb oma eelmisel aastal surnud elaniku suurt pärandit. Kauniaineni linnavolikogu otsustas eelmisel nädalal taotleda pärandit riigilt.

Võimalus tuli ootamatult, sest elanikul polnud pärijaid ega testamenti.
Kauniaineni linna jurist Lena Filipsson-Korento ütles Iltalehtile, et päranduse suurus on hinnanguliselt 585 000 eurot, kuid on ka aktsiaid, mille väärtus võib olla muutunud alates pärandvara nimekirja koostamisest.

Jah, see on lähemal 600 000-le kui 500 000 eurole. Mõned aktsiatähed on sees. Vara on üles kirjutatud 30. novembril, ütles Filipsson-Korento.

Ta lisas aga, et kinnisvaraga tegemist ei ole. Eraldi tuleks hinnata ka võimalike kinnistute väärtust.

Möödunud nädalal otsustas linnavalitsus taotletava pärandiraha eraldada hoolekandetööle ning lugemise ja rattasõidu edendamiseks. Filipsson-Korenno sõnul võiks näiteks rahaga palgata hoolekandetöötaja.

Ta ütles, et linn vaatab veel raha kasutamise üle, sest pärast linnavalitsuse otsust on tekkinud mõte kasutada olemasolevat raha linnaraamatukogu hoone renoveerimiseks. Raamatukogu hoone valmis 1985. aastal.

Võimalik, et seda arutatakse uuesti linnavalitsuse viimasel istungil mais. Raha kasutatakse meelsasti sellisel lisaeesmärgil, milleks meil tavaliselt võimalust pole, ütles ta.

Kui linnavalitsus on kasutuse paika pannud, esitatakse taotlus pärandit haldavale riigikassale. Taotlus esitatakse enne aasta möödumist elaniku surmast. Kõnealune elanik suri eelmise aasta juuli lõpus.

Hea oleks taotlus esitada juuni paiku. Siis kukub üheaastane tähtaeg. Kui taotlust selleks ajaks ei esitata, võib riigikassa otsustada teisiti, ütles Filipsson-Korento.
Surnud elaniku vara on nüüdseks üle antud riigile. Pärijateta surnud isiku koduomavalitsusel on aga seaduse järgi õigus taotleda pärandit vara eest hoolitsevalt riigikassalt.

Vastavalt riigikassa juhendile peab pärandit taotlev omavalitsus deklareerima taotletavale varale hoolekande, tervishoiu, hariduse, kasvatus- või kultuuri-, noorte-, raamatukogu- või sporditeenustega seotud kasutusotstarbe. Varade üleandmine omavalitsusele ei põhine aga vajaduste hindamisel, st omavalitsus ei pea raha kasutamise eesmärki detailselt põhjendama.

Kauniaineni taotletava pärandi väärtus jääb endiselt alla riigi seatud 750 000 euro. Kui pärand ületab selle piiri, tuleb esmalt teha otsus selle kasutamise kohta valitsuses.

Soome jõukaimaks omavalitsuseks peetav Kauniaineni linn pidi tänavu kulusid kärpima. Sügisel leiti, et Kauniaineni majandusseis nõrgeneb 2024. aastal oluliselt ning tulemuseks ennustati suurt miinust. Seetõttu alustas linn ettevalmistusi kärbeteks ja mitmeaastane majanduse tasakaalustamise programm kinnitati linnavolikogus vahetult enne jõule.

Kauniaineni kärpenimekiri tähendas probleeme eelkõige lastega peredele, sest kärped tabasid nii koole kui ka lasteaedu. Kokkuhoidu otsitakse nüüd muuhulgas põhikooli klasside arvu suurendamise ja lasteaedade tsentraliseerimisega, samuti koduhoolduse toetuse vähendamisega. Püsivate kärbete nimekirjas on ka kokkuhoid põhikoolide ja keskkoolide tarvikute arvelt.

Kauniainen plaanib ka loobuda paljudest linnale kuuluvatest hoonetest. Nende hulka kuuluvad muuhulgas lasteaiahooned, rahvaülikooli ruumid ja jäähall. Kärbitakse ka kultuuri kulusid ja näiteks tänavate puhastuselt.

Veidi üle 10 000 elanikuga Kauniainen on elanike sissetulekute põhjal olnud Soome jõukaim omavalitsus. Näiteks 2018. aastal teatas Soome statistikakeskus, et kõiki Soome omavalitsusi arvesse võttes on Kauniaineni elamupiirkonnad riigi suurima sissetulekuga. Kauniainen on ka olnud Soome omavalitsustest madalaima tulumaksumääraga.

Kauniaineni kokkuhoiu vajaduseni on viinud muu hulgas üldine hinnatõus ja maksulaekumiste vähenemine. Linn teatas paar aastat tagasi, et piirab rahvaarvu kasvu. Eesmärk on, et 2040. aastal oleks linnas maksimaalselt 12 000 elanikku.