Reede, detsember 5, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Helsingi üüriturul on viimaste aastakümnete suurim pakkumine

NordenBladet — Helsingi üürikorterite turul on praegu suur ülepakkumine, mis tähendab korterit üürivatele inimestele laia valikut. Ülepakkumise näite võib tuua Helsingi Kalasatamast. Koos kaubanduskeskusega Redi valmis eelmise, 2023. aasta jõulude eel neljas tornmaja, kus 24 korrusel on lasteaed ja 240 üürikorterit, vahendab Helsingin Sanomat.

Korterite üürimisega tegeleva Retta Managementi kodulehel on näha, et tornmaja 240 korterist on vabad 48. Viis korterit vabanevad augusti alguses ja ülejäänud on saadaval kohe.

Retta on maja valmimisest saadik erinevate kampaaniatega elanikke meelitanud.

Hetkel pakub Retta 31. juuliks sõlmitud uutele lepingutele korteritele 50 protsenti soodustust esimese kuu üürilt.

Varem meelitati üürnikke 500-euroste kinkekaartidega kaubanduskeskusesse Mall of Tripla.

„See räägib üldisest turuolukorrast, eriti pealinna regioonis”, nendib Suomen Vuokranantajat ry ökonomist Eemeli Karlsson tornmaja vabade korterite kohta.
„Pakkumine on suurim viimaste aastakümnete jooksul. Olukord on hoopis teistsugune kui neli aastat tagasi, kui korterite järele olid järjekorrad,” räägib Karlsson.

Karlssoni sõnul oli 2020. aasta alguses Helsingis vabu üürikortereid alla 2000 ja eelmisel kuul üle 6000.

Ülepakkumine tähendab head turgu üürikorterite otsijatele.

Nüüd saavad üürikorteri otsijad külastada mitut korterit ja nende vahel valida. Korteri valikul rõhutatakse korteri kvaliteeti, õiget hinda ja asukohta, ütleb Karlsson.
„See on väga tervendav nähtus,” lisab ta.

Erinevad pakkumised üürnike meelitamiseks on tüüpilised olukorras, kus on korterite ülepakkumine.

Mõned üürileandjad pakuvad esimese üüri või kinkekaardilaadsete stipendiumide puhul erinevaid hinnasoodustusi, teised aga üürisoodustusi.

Karlsson arvab, et paljud kliendid oskavad rohkem väärtustada üürisoodustusi, millest saadav kasu on suurem kui näiteks kinkekaardi pihul.

Karlsson märgib, et Helsingi on suur piirkond ning nõudlust mõjutab korteri suurus ja asukoht.

„Teatud tüüpi korterid teatud asukohtades võivad minna väga kiiresti,” sõnab ta. Eriti just suuremad perekorterid liiguvad endiselt hästi, ütleb Karlsson.

Kalasatama tornmajas kortereid üüriva Retta Managementi eluasemeteenuste juht Heidi Joutsenkunnas ütleb, et turuolukord on näha kõigil nende kinnistutel.

„Üüripakkumine on tänu uusehitusele kasvanud. Turul on palju vabu kortereid,” sõnab ta.

Ta ütleb, et Kalasatama Visio objekti vabade korterite suur hulk on seletatav sellega, et tegemist on suure objektiga ja kortereid on palju. „Kindlasti leiavad nemadki õigel ajal elanikud,” märgib ta.

Ka erinevad kampaaniad on Joutsenkunnase sõnul sellises turuolukorras levinud. Nendega on üüritud kortereid ka Kalasatamal asuvas tornmajas.

Joutsenkunnase sõnul eelistab Retta üürisoodustustele kampaaniaid, kuigi loomulikult tehakse neid ka vajadusel.

Joutsenkunnas loodab, et pakkumine stabiliseerub tulevikus, kuna uusi kortermaju ehitatakse vähem.

Ehitusvaldkonna mõõnast on viimastel aastatel palju räägitud ning mitmed ehitusettevõtted on pankrotti või rahalistesse raskustesse sattunud. Ka elamuehituseks väljastatud ehituslubade arv on sel ja eelmisel aastal võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud.

Näiteks aprillis anti ehitusluba vaid 1158 uuele korterile. Kogu 2000. aastatel nähti madalamat näitu eelmise aasta aprillis, mil väljastati 1075 ehitusluba.
Ka Karlsson ootab turul muutust.

„Natuke tundub, et mai võis olla pakkumise tipp ja nüüd hakkab pakkumine vähenema,” sõnab ta.

Vaatamata korterite ülepakkumisele on Helsingi endiselt selgelt Soome kalleim elukoht.
Oikotie portaal teatas teisipäeval Soome linnade erineva suurusega korterite üüride mediaanhindadest.

Ootuspäraselt on esikohal Helsingi, kus ühetoalised korterid on 7 protsenti, kahe magamistoaga korterid 11 protsenti ja kolme magamistoaga korterid 10 protsenti kallimad kui riigi hinnalt teises ​​üürilinnas Espoos.

Helsingis on ühetoaliste korterite mediaanüür 759 eurot, kahetoalistel 975 eurot ja kolmetoalistel 1313 eurot.

Oikotie võrdluses paistab erilisena silma Oulu, kus üüritase on oluliselt madalam kui teistes suuremates linnades ja ka madalam kui mitmes Oulust oluliselt väiksemas linnas.
Oulu ühetoaliste mediaanüür on 545 eurot, kahetoalistel 679 eurot ja kolmetoalistel 899 eurot.

Teised suhteliselt odavad suurlinnad on Oikotie arvutuste järgi Jyväskylä, Lahti ja Pori. Kümne kallima üürilinna nimekirjast leiab Oikotie andmetel ka ülejäänud riigi kümme suuremat linna.

 

 

Soomele läheneb suur vihmavöönd

NordenBladet — Ilmateated lubavad selleks nädalaks muutlikku ilma. Samas võib ka päikest näha olla. MTV uudiste meteoroloog Pekka Pouta ütleb, et vihma sajab just tänase kolmapäeva, 3. juuli hommikul, kui vihmavöönd liigub ida poole üle Lõuna- ja Ida-Soome.

Vahepeal võib aga olla ka päikest. Hetkel on päikesepaisteline laialdaselt riigi lääne- ja keskosas. See vihm tuleb lõunasse. Põhjas veerevad oma hoovihmad üle kogu Põhja-Lapi, ütleb Pouta.

Eesti poolelt tulev vihmafront jõuab hommikuks Soome. Pärastlõunal liigub sadu üha enam Soome idaosa poole. Sajuvööndi lõpus sajab lõuna pool tugevat vihma isegi õhtul.

Kõige tugevamad hoovihmad võivad olla lausa äikeselised riigi lääneosas veidi põhja pool, sõnab ta.

Pouta ütleb, et kui sajab, püsib temperatuur viieteistkümne kraadi lähedal, aga niipea, kui päike paistma hakkab, tõuseb temperatuur paarikümne kraadini.

Tuul on nõrk või mõõdukas, seega on päev üsna talutav. Põhja pool on ulatuslikult kuiv. Kõige tõenäolisem hoovihm on Kemi lähistel. Põhja-Lapimaale jõuab Põhja-Jäämerelt väga külm õhk.

Ida poolt alates taandub sadu homseks ja homne hommik on kuiv. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma, kuid homme on selgelt kuivem ilm kui täna.

Pouta ütleb, et vihma tuleb nädala lõpus rohkem. Reedel saabub kaks sajuvööndit.
Ülejäänud nädal näeb üsna märg välja, võtab Pouta kokku.

 

 

Imelik asi: Soomes on sagenenud sissemurdmised veehooldusjaamadesse

NordenBladet — Soomes Pirkanmaal on juunis sisse murtud juba kolme veevärgi sõlme: Kangasala veetorni, Tesoma veetorni Tamperes ja rõhuvõimendusjaama Hervantas. Juhtumeid uurib keskkriminaalpolitsei. Uurimise juht Jussi Luoto ütles, et KRP uurib praegu, kas juhtumid on kuidagi omavahel seotud, vahendab Yle.

Sissemurdmiste toimepanijaid ega motiivi politseil veel ei tea.
Juhtumeid uuritakse kui varguse katseid. Seda, kas sissemurdjad Kangasala veetorni sisenesid, Luoto ei kommenteerinud.

Yle teatas eelmisel nädalal Tesoma ja Hervanta juhtumitest.
Veefirma Tampereen Vesi tegevjuhi Petri Jokela sõnul kummaski asukohas suuremaid lõhkumisi toime ei pandud ja midagi ei varastatud.

Seal on ustel lukud lõhutud ning veetornis pole veesüsteemide endi juurde pääsetud, kommenteeris Jokela sissemurdmisi varem Ylele.

 

Soome: Lastekaitse töötaja Jarno Olavi Ulkuniemi kuritarvitas lapsi – noorim 9-aastane

NordenBladet — Kesk-Soome lastekaitseasutuses juhendajana töötanud 49-aastane Jarno Olavi Ulkuniemi mõisteti süüdi arvukates lastevastastes seksuaalkuritegudes. Ulkuniemi ohvriteks olid nii lastekaitseasutusse paigutatud noored kui ka 9-15-aastased tüdrukud, kelle poole ta pöördus kiirsuhtlusteenuse Snapchat vahendusel. Lisaks ahistas ta seksuaalselt üht oma kolleegi, vahendab Iltalehti.

Teod selgusid pärast seda, kui lastekaitseasutus esitas Ulkuniemi sobimatu käitumise kohta kuriteoteate.

Muuhulgas oli ta saatnud seksuaalse varjundiga sõnumeid ühele 15-aastasele lastekaitse hoole alla olnud noorukile. Ta palus temalt „palja perse fotot”.

Ulkuniemi käitumine tekitas muret juba lastekaitseasutuses. Üks tema töökaaslane oli asutuse juhtkonnale teatanud „veidrast käitumisest”.
Asi pandi kalevi alla pärast seda, kui Ulkuniemi vabandas.

Muuhulgas oli Ulkuniemi kolleegilt küsinud, kui palju tuleks talle seksuaalaktide eest maksta. Lisaks oli ta talle öelnud, et annab kõik oma jäsemed, kui saab ühe öö temaga veeta.

Kui töökaaslane Ulkuniemiga asja üles võttis, ütles ta, et naine on „liiga metoo inimene”. Kohtus tunnistas Ulkuniemi, et oli „õige käitumise piirid ületanud”, kuid kirjeldas oma juttu kui nalja.

Eelmise, 2023. aasta augusti-septembri vahetusel esines Ulkuniemi Snapchatis teismelise tüdrukuna.

Tema Snapchati kasutajat kutsuti „vahetajatüdrukuks”. See tähendab üldiselt, et kasutaja soovib vahetada tundlikke videoid ja pilte.

Ulkuniemi pöördus 9–15-aastaste tüdrukute poole ja palus neil saata muuhulgas pilte oma rindadest ja tagumikust. Mõned tüdrukud ei vastanud sõnumitele. Mõned vastasid.
Üks 11-aastane tüdruk saatis Ulkuniemile muu hulgas videoid, milles ta sooritas endaga seksuaalakte.

Tüdrukud ei teadnud, et nad räägivad tegelikult viiekümnendates eluaastates mehega, sest teismelisena esinenud Ulkuniemi saatis neile pilte alasti noorukist.

Ulkuniemi telefonist leiti politseiuurimise käigus murettekitavat materjali. Vaatamata sellele eitas mees kuriteo toimepanemist või lastega suhtlemist.

Kuigi kontolt leiti Ulkuniemi pilte, väitis ta, et keegi on piltidega tagantjärele manipuleerinud.

Ulkuniemit süüdistati kohtus 19 seksuaalkuriteos. Ta eitas peaaegu kõiki süüdistusi, tunnistades, et on süüdi vaid ühes seksuaalses ahistamises.

Ta väitis, et lastekaitseasutuse noortele on antud altkäemaksu, et nad esitaksid tema kohta kuriteoteate. Ulkuniemi sõnul olid lapsed valeteadete tegemise eest saanud „preemiaks amfetamiini ja kanepit”.

15-aastase neiu puhul väitis Ulkuniemi, et sobimatute sõnumite taga olid veel mõned inimesed, kellele ta oma telefoni andis. Ulkuniemi aga ei soovinud neid inimesi võimudele „reeta”.

Kesk-Soome kohus leidis, et lastekaitseasutuse juhendajana töötanud Ulkuniemi kasutas ära laste usaldust.

Kohus mõistis Ulkuniemi süüdi muu hulgas kolmes raskes ja kümnes tavalises lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis.

Kohus jättis ühe süüdistuse rahuldamata. Kohus leidis, et teismelise tüdruku rindade suuruse kommenteerimine oli ebaviisakas, kuid mitte seksuaalne ahistamine.
Kohus leidis, et 18 kuriteo eest on õiglane karistus 4 aastat ja 8 kuud vangistust.

Ulkuniemilt mõisteti oma ohvritele tekitatud valu ja kannatuste eest välja hüvitis kokku üle 32 000 euro. Lisaks peab ta riigile hüvitama oma kannatanute õigusabikulud üle 22 000 euro.

Otsus ei ole jõustunud, selle saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Ulkuniemi jääb vangistusse.

 

 

Soomlased kolivad Hispaaniast tagasi pärast valitsuse otsust pensionide maksmine lõpetada

NordenBladet — Soome valitsuse otsus lõpetada pärast aastavahetust välismaal rahvapensioni maksmine hakkab Fuengirola igapäevaelus juba tunda andma. 48-aastane soomlanna Riikka, kes elas koos abikaasaga üle kahe aasta Hispaania päikeserannikul, pakkis kolimiseks oma asjad kokku.
Teda ei näe enam rannapuiesteel oma kolme väikese saksa spitsiga jalutamas, nagu ta oli seni teinud. Perekond peab Soome tagasi kolima, kuigi ei tahtnud.
Juunis kolime Soome tagasi ja see saab olema päris raske, rääkis Riikka keset kolimissaginat Iltalehtile.

Riikka on psoriaatilise reuma tõttu töövõimetuspensionil. Ta kolis Hispaaniasse tervislikel põhjustel, kuid Soome valitsuse otsus lõpetada rahvapensioni maksmine välismaal vähendab tema niigi väikest sissetulekut poole võrra. Riikka ja tema abikaasa ei saa endale enam lubada elamist Fuengirolas, kus üürihinnad on viimasel ajal selgelt tõusnud.

Riikka on šokeeritud ja pettunud valitsuse otsusest, mida ta peab valeks. „See viiakse EL-i komisjoni,” ütleb ta.

Euroopa Komisjoni ülesanne on muuhulgas jälgida õigusaktide kohaldamist liikmesriikides.

Riikka on muudatusele vastu. Ta on rääkinud enda olukorrast sotsiaalmeedias, Fuengirola.fi veebiväljaandes ja Yle-le. Tema hinnangul on Soome valitsuse otsus vastuolus EL-i seadustega.

Kaubad, inimesed ja raha peaksid EL-is vabalt ühest riigist teise liikuma, märkis ta Yle-le.

Riikka puhul pole olukord vaba, sest tema sissetulek langeks ilma 497-eurose rahvapensionita ligi poole võrra. Lühikese tööstaaži tõttu saab Pulliainen tööpensioni vaid 590 eurot, millest elamiseks ei piisa. Rahvapensioni eesmärk on tagada inimese põhisissetulek.

Riikka saab haiguse raviks haiglas bioloogilist ravimit, mida antakse iga kuue nädala tagant tilgutiga. Seetõttu pidas ta parimaks tagada ravi jätkumine ja tagasipöördumine Soome. Kuid Riikka jaoks, kes talvel eriti liikuda ei saa, on kolimine üldiselt halb lahendus.

Soome valitsuse eesmärk on säästa 38 miljonit eurot, jättes pärast aastavahetust välismaale rahvapensionid maksmata. Otsus ei puuduta loomulikult ainult Hispaanias elavaid soomlasi, vaid kõiki väljaspool Soomet elavaid soomlasi.

Välismaal elavate rahvapensioni saajate jaoks teeb olukorra eriti keeruliseks see, et muudatus peaks jõustuma õige pea. Kui Kela umbes kaks nädalat tagasi teatas, et jätkab esialgu pensionide maksmist tavapäraselt, andis see mõnele vähemalt väikese lootussädeme, et ehk ei kehti muudatus kõikidele rahvapensioni saavatele gruppidele.
Iltalehti teatas otsusest aprillis, kui teatas, et eelmisel, 2023. aastal sai välismaal Kela rahvapensioni 25 691 inimest. Hüvitised olid peamiselt vanaduspensionid ning rahvapensioni keskmine suurus oli 132 eurot kuus. Lisaks vanaduspensionile kuuluvad rahvapensioni toetuste hulka töötuspension, leskede ja laste perepension ning rehabilitatsioonitoetus.

Kõik, kes kardavad oma rahvapensionist ilma jääda, ei taha end avalikult nimetada, kuigi on vihased ja isegi meeleheitel. Iltalehtiga võttis ühendust aastaid Hispaania päikeserannikul elanud naine, kes on vihane ega tea, kuidas pensionist ilma jäädes ellu jääda. Ta räägib sellest vaid anonüümselt, sest arvab, et on juba „ilmselgelt võimude range jälgimise all”.

Tema mõtted pole tuulest võetud, vähemalt selle põhjal, kuidas on kommenteeritud nende intervjuusid, kes varem oma olukorrast rääkisid. Osa kommentaare on pooldavad, kuid suur osa kommenteerijatest peab rahvapensioni maksmist välismaal elavale inimesele täiesti valeks ja pensionisaajaid lausa süsteemi kuritarvitajateks. Mõnes kirjutises on selgelt tunda kahjurõõmu, et rahvapensioni saaja peab Soome tagasi pöörduma.

Ma ei taha neile lisajõudu anda, ütleb päikeserannikult Soome naasta plaaniv naine. Tema arvates on praeguses olukorras kõige hullem teadmatus tuleviku suhtes.
Suurim probleem on see teadmatus. Keegi ei tea, mida tehakse või ei tehta. Inimesed peavad siiski otsuseid langetama, sõnab ta.

Naine ütleb, et valitsuse tasandil ei tohiks nii suuri otsuseid teha sinna-tänna „nagu tuulelipp”.

Jah, inimestel peaks olema võimalus usaldada otsustajaid ja oma elu edasi ehitada, toetudes mingisugusele järjepidevusele, ütleb naine.

Riikka pole ainus, keda valitsuse säästueesmärk vihale ajab. Hiljuti 90-aastaseks saanud Antti on Rootsis elanud üle 50 aasta. Ta kirjeldas hiljuti Iltalehtile otsust rahvapension ära võtta kui jõhkrat tegu.

See on suur rööv inimelu vastu. See on lausa inimeste näljasurm, sõnas ta.
Rootsis elab umbes 18 000 Soome rahvapensioni saajat.

Avafoto: Hispaania, Fuengirola (NordenBladet)

Loe ka:

Soome: Valitsus plaanib lõpetada välismaale pensioni maksmise
Soomlased on hakanud Rootsi kolima – sel on mitu põhjust