NordenBladet — Ilmateated lubavad selleks nädalaks muutlikku ilma. Samas võib ka päikest näha olla. MTV uudiste meteoroloog Pekka Pouta ütleb, et vihma sajab just tänase kolmapäeva, 3. juuli hommikul, kui vihmavöönd liigub ida poole üle Lõuna- ja Ida-Soome.
Vahepeal võib aga olla ka päikest. Hetkel on päikesepaisteline laialdaselt riigi lääne- ja keskosas. See vihm tuleb lõunasse. Põhjas veerevad oma hoovihmad üle kogu Põhja-Lapi, ütleb Pouta.
Eesti poolelt tulev vihmafront jõuab hommikuks Soome. Pärastlõunal liigub sadu üha enam Soome idaosa poole. Sajuvööndi lõpus sajab lõuna pool tugevat vihma isegi õhtul.
Kõige tugevamad hoovihmad võivad olla lausa äikeselised riigi lääneosas veidi põhja pool, sõnab ta.
Pouta ütleb, et kui sajab, püsib temperatuur viieteistkümne kraadi lähedal, aga niipea, kui päike paistma hakkab, tõuseb temperatuur paarikümne kraadini.
Tuul on nõrk või mõõdukas, seega on päev üsna talutav. Põhja pool on ulatuslikult kuiv. Kõige tõenäolisem hoovihm on Kemi lähistel. Põhja-Lapimaale jõuab Põhja-Jäämerelt väga külm õhk.
Ida poolt alates taandub sadu homseks ja homne hommik on kuiv. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma, kuid homme on selgelt kuivem ilm kui täna.
Pouta ütleb, et vihma tuleb nädala lõpus rohkem. Reedel saabub kaks sajuvööndit.
Ülejäänud nädal näeb üsna märg välja, võtab Pouta kokku.
NordenBladet — Soomes Pirkanmaal on juunis sisse murtud juba kolme veevärgi sõlme: Kangasala veetorni, Tesoma veetorni Tamperes ja rõhuvõimendusjaama Hervantas. Juhtumeid uurib keskkriminaalpolitsei. Uurimise juht Jussi Luoto ütles, et KRP uurib praegu, kas juhtumid on kuidagi omavahel seotud, vahendab Yle.
Sissemurdmiste toimepanijaid ega motiivi politseil veel ei tea.
Juhtumeid uuritakse kui varguse katseid. Seda, kas sissemurdjad Kangasala veetorni sisenesid, Luoto ei kommenteerinud.
Yle teatas eelmisel nädalal Tesoma ja Hervanta juhtumitest.
Veefirma Tampereen Vesi tegevjuhi Petri Jokela sõnul kummaski asukohas suuremaid lõhkumisi toime ei pandud ja midagi ei varastatud.
Seal on ustel lukud lõhutud ning veetornis pole veesüsteemide endi juurde pääsetud, kommenteeris Jokela sissemurdmisi varem Ylele.
NordenBladet — Kesk-Soome lastekaitseasutuses juhendajana töötanud 49-aastane Jarno Olavi Ulkuniemi mõisteti süüdi arvukates lastevastastes seksuaalkuritegudes. Ulkuniemi ohvriteks olid nii lastekaitseasutusse paigutatud noored kui ka 9-15-aastased tüdrukud, kelle poole ta pöördus kiirsuhtlusteenuse Snapchat vahendusel. Lisaks ahistas ta seksuaalselt üht oma kolleegi, vahendab Iltalehti.
Teod selgusid pärast seda, kui lastekaitseasutus esitas Ulkuniemi sobimatu käitumise kohta kuriteoteate.
Muuhulgas oli ta saatnud seksuaalse varjundiga sõnumeid ühele 15-aastasele lastekaitse hoole alla olnud noorukile. Ta palus temalt „palja perse fotot”.
Ulkuniemi käitumine tekitas muret juba lastekaitseasutuses. Üks tema töökaaslane oli asutuse juhtkonnale teatanud „veidrast käitumisest”.
Asi pandi kalevi alla pärast seda, kui Ulkuniemi vabandas.
Muuhulgas oli Ulkuniemi kolleegilt küsinud, kui palju tuleks talle seksuaalaktide eest maksta. Lisaks oli ta talle öelnud, et annab kõik oma jäsemed, kui saab ühe öö temaga veeta.
Kui töökaaslane Ulkuniemiga asja üles võttis, ütles ta, et naine on „liiga metoo inimene”. Kohtus tunnistas Ulkuniemi, et oli „õige käitumise piirid ületanud”, kuid kirjeldas oma juttu kui nalja.
Eelmise, 2023. aasta augusti-septembri vahetusel esines Ulkuniemi Snapchatis teismelise tüdrukuna.
Tema Snapchati kasutajat kutsuti „vahetajatüdrukuks”. See tähendab üldiselt, et kasutaja soovib vahetada tundlikke videoid ja pilte.
Ulkuniemi pöördus 9–15-aastaste tüdrukute poole ja palus neil saata muuhulgas pilte oma rindadest ja tagumikust. Mõned tüdrukud ei vastanud sõnumitele. Mõned vastasid.
Üks 11-aastane tüdruk saatis Ulkuniemile muu hulgas videoid, milles ta sooritas endaga seksuaalakte.
Tüdrukud ei teadnud, et nad räägivad tegelikult viiekümnendates eluaastates mehega, sest teismelisena esinenud Ulkuniemi saatis neile pilte alasti noorukist.
Ulkuniemi telefonist leiti politseiuurimise käigus murettekitavat materjali. Vaatamata sellele eitas mees kuriteo toimepanemist või lastega suhtlemist.
Kuigi kontolt leiti Ulkuniemi pilte, väitis ta, et keegi on piltidega tagantjärele manipuleerinud.
Ulkuniemit süüdistati kohtus 19 seksuaalkuriteos. Ta eitas peaaegu kõiki süüdistusi, tunnistades, et on süüdi vaid ühes seksuaalses ahistamises.
Ta väitis, et lastekaitseasutuse noortele on antud altkäemaksu, et nad esitaksid tema kohta kuriteoteate. Ulkuniemi sõnul olid lapsed valeteadete tegemise eest saanud „preemiaks amfetamiini ja kanepit”.
15-aastase neiu puhul väitis Ulkuniemi, et sobimatute sõnumite taga olid veel mõned inimesed, kellele ta oma telefoni andis. Ulkuniemi aga ei soovinud neid inimesi võimudele „reeta”.
Kesk-Soome kohus leidis, et lastekaitseasutuse juhendajana töötanud Ulkuniemi kasutas ära laste usaldust.
Kohus mõistis Ulkuniemi süüdi muu hulgas kolmes raskes ja kümnes tavalises lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis.
Kohus jättis ühe süüdistuse rahuldamata. Kohus leidis, et teismelise tüdruku rindade suuruse kommenteerimine oli ebaviisakas, kuid mitte seksuaalne ahistamine.
Kohus leidis, et 18 kuriteo eest on õiglane karistus 4 aastat ja 8 kuud vangistust.
Ulkuniemilt mõisteti oma ohvritele tekitatud valu ja kannatuste eest välja hüvitis kokku üle 32 000 euro. Lisaks peab ta riigile hüvitama oma kannatanute õigusabikulud üle 22 000 euro.
Otsus ei ole jõustunud, selle saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Ulkuniemi jääb vangistusse.
NordenBladet — Soome valitsuse otsus lõpetada pärast aastavahetust välismaal rahvapensioni maksmine hakkab Fuengirola igapäevaelus juba tunda andma. 48-aastane soomlanna Riikka, kes elas koos abikaasaga üle kahe aasta Hispaania päikeserannikul, pakkis kolimiseks oma asjad kokku.
Teda ei näe enam rannapuiesteel oma kolme väikese saksa spitsiga jalutamas, nagu ta oli seni teinud. Perekond peab Soome tagasi kolima, kuigi ei tahtnud.
Juunis kolime Soome tagasi ja see saab olema päris raske, rääkis Riikka keset kolimissaginat Iltalehtile.
Riikka on psoriaatilise reuma tõttu töövõimetuspensionil. Ta kolis Hispaaniasse tervislikel põhjustel, kuid Soome valitsuse otsus lõpetada rahvapensioni maksmine välismaal vähendab tema niigi väikest sissetulekut poole võrra. Riikka ja tema abikaasa ei saa endale enam lubada elamist Fuengirolas, kus üürihinnad on viimasel ajal selgelt tõusnud.
Riikka on šokeeritud ja pettunud valitsuse otsusest, mida ta peab valeks. „See viiakse EL-i komisjoni,” ütleb ta.
Euroopa Komisjoni ülesanne on muuhulgas jälgida õigusaktide kohaldamist liikmesriikides.
Riikka on muudatusele vastu. Ta on rääkinud enda olukorrast sotsiaalmeedias, Fuengirola.fi veebiväljaandes ja Yle-le. Tema hinnangul on Soome valitsuse otsus vastuolus EL-i seadustega.
Kaubad, inimesed ja raha peaksid EL-is vabalt ühest riigist teise liikuma, märkis ta Yle-le.
Riikka puhul pole olukord vaba, sest tema sissetulek langeks ilma 497-eurose rahvapensionita ligi poole võrra. Lühikese tööstaaži tõttu saab Pulliainen tööpensioni vaid 590 eurot, millest elamiseks ei piisa. Rahvapensioni eesmärk on tagada inimese põhisissetulek.
Riikka saab haiguse raviks haiglas bioloogilist ravimit, mida antakse iga kuue nädala tagant tilgutiga. Seetõttu pidas ta parimaks tagada ravi jätkumine ja tagasipöördumine Soome. Kuid Riikka jaoks, kes talvel eriti liikuda ei saa, on kolimine üldiselt halb lahendus.
Soome valitsuse eesmärk on säästa 38 miljonit eurot, jättes pärast aastavahetust välismaale rahvapensionid maksmata. Otsus ei puuduta loomulikult ainult Hispaanias elavaid soomlasi, vaid kõiki väljaspool Soomet elavaid soomlasi.
Välismaal elavate rahvapensioni saajate jaoks teeb olukorra eriti keeruliseks see, et muudatus peaks jõustuma õige pea. Kui Kela umbes kaks nädalat tagasi teatas, et jätkab esialgu pensionide maksmist tavapäraselt, andis see mõnele vähemalt väikese lootussädeme, et ehk ei kehti muudatus kõikidele rahvapensioni saavatele gruppidele.
Iltalehti teatas otsusest aprillis, kui teatas, et eelmisel, 2023. aastal sai välismaal Kela rahvapensioni 25 691 inimest. Hüvitised olid peamiselt vanaduspensionid ning rahvapensioni keskmine suurus oli 132 eurot kuus. Lisaks vanaduspensionile kuuluvad rahvapensioni toetuste hulka töötuspension, leskede ja laste perepension ning rehabilitatsioonitoetus.
Kõik, kes kardavad oma rahvapensionist ilma jääda, ei taha end avalikult nimetada, kuigi on vihased ja isegi meeleheitel. Iltalehtiga võttis ühendust aastaid Hispaania päikeserannikul elanud naine, kes on vihane ega tea, kuidas pensionist ilma jäädes ellu jääda. Ta räägib sellest vaid anonüümselt, sest arvab, et on juba „ilmselgelt võimude range jälgimise all”.
Tema mõtted pole tuulest võetud, vähemalt selle põhjal, kuidas on kommenteeritud nende intervjuusid, kes varem oma olukorrast rääkisid. Osa kommentaare on pooldavad, kuid suur osa kommenteerijatest peab rahvapensioni maksmist välismaal elavale inimesele täiesti valeks ja pensionisaajaid lausa süsteemi kuritarvitajateks. Mõnes kirjutises on selgelt tunda kahjurõõmu, et rahvapensioni saaja peab Soome tagasi pöörduma.
Ma ei taha neile lisajõudu anda, ütleb päikeserannikult Soome naasta plaaniv naine. Tema arvates on praeguses olukorras kõige hullem teadmatus tuleviku suhtes.
Suurim probleem on see teadmatus. Keegi ei tea, mida tehakse või ei tehta. Inimesed peavad siiski otsuseid langetama, sõnab ta.
Naine ütleb, et valitsuse tasandil ei tohiks nii suuri otsuseid teha sinna-tänna „nagu tuulelipp”.
Jah, inimestel peaks olema võimalus usaldada otsustajaid ja oma elu edasi ehitada, toetudes mingisugusele järjepidevusele, ütleb naine.
Riikka pole ainus, keda valitsuse säästueesmärk vihale ajab. Hiljuti 90-aastaseks saanud Antti on Rootsis elanud üle 50 aasta. Ta kirjeldas hiljuti Iltalehtile otsust rahvapension ära võtta kui jõhkrat tegu.
See on suur rööv inimelu vastu. See on lausa inimeste näljasurm, sõnas ta.
Rootsis elab umbes 18 000 Soome rahvapensioni saajat.
NordenBladet — „Ma ei plaani enam tagasi tulla. Siin on nii tore.” Nii räägib Helsingist Stockholmi kolinud Jenny. Eelmisel sügisel lahkus ta kodulinnast, sest viimastel aastatel hakkas õhkkond süngeks muutuma. Kõigepealt tuli koroonaviiruse pandeemia oma piirangutega ja kui maailm lõpuks avanes, hakkasid paljud sõbrad valmistuma Soomest ära kolimiseks, vahendab Helsingin Sanomat.
„Hakkasin mõtlema, et peaksin siit [Helsingist] kuhugi pääsema,” sõnab ta.
Uueks koduriigiks valis ta Rootsi, kuna ta sai võimaluse minna tööle oma tööandja Stockholmi kontorisse. Jenny töötab investorite kommunikatsiooninõustajana kommunikatsioonibüroos Miltton.
Paljud asjad tunduvad Stockholmis paremini olevat kui Helsingis. Töösse ei suhtuta alati sama tõsiselt.
„Ma ei ütle, et meil siin palju tööd ei tehta, aga Soomes on ehk teistmoodi, et me tõesti oleme nina ekraanis kinni,” räägib ta.
Ühe pingevabama suhtumise näite võib tuua lõunatundidest. Soomes võietakse lõuna ajal kiirelt salat ette ja süüakse ära arvuti taga olles, et oleks tõhusam. Rootsi kolleegid ei suhtu sellesse positiivselt.
„Siin, kui kell on 12, paneme arvutid kinni, sööme koos ja räägime muust kui tööst,” sõnab ta.
Aga kõige rohkem tundub Stockholm palju elavamana kui Soome – isegi väljaspool suvekuusid. Linnas liigub rohkem inimesi ja seega on nõudlus ka erinevate teenuste järele. Ka söögikohad on pidevalt täis.
„Esmaspäevast pühapäevani tuleb teha broneering, kui lähed restorani sööma, sest need täituvad ka argipäeviti,” räägib Jenny.
Ka restoranides söömine ja ostlemine on odavam kui Helsingis. Eurode kasutajad on Rootsi krooni nõrgenemisest võitnud, kuid Jenny hinnangul on teenuste hinnatase madalam ka seetõttu, et erinevate teenuste valik on nii lai.
Kui Soomes planeeritakse elu ja kohtumised sõpradega nädalaid ette, siis Jenny sõnul on tema elu Stockholmis palju spontaansem.
„Kui tahan Soomes teatrisse minna, on see suur protsess ja projekt. Siin on selleks madalam lävi. Ma ei tea, kas see on hind või üldine elustiil, mis paneb sind tahtma seda teha ja minna,” sõnab ta.
Jenny pole Rootsis parema elu otsimisel sugugi erand.
Aastatel 2010–2022 oli ränne Soomest Rootsi haripunktis 2016. aastal, kuid viimase kümnendi lõpu poole see rauges. 2022. aasta andmete põhjal on ränne taas ülespoole pöördunud.
Kui Helsingin Sanomat tegi veebiküsitluse Rootsi elama asunute kogemuste kohta, ütlesid paljud, et kolisid paremaid töövõimalusi otsima.
Üks vastaja märkis: „Kolimist mõjutasid karjääriväljavaated ja kultuur. Esimest korda elus tunnen, et ka tulevikus on minu jaoks tööd. Tahan kasvatada oma tulevasi lapsi riigis, kus tulevik on lootusrikas.
Teine kirjutas: „Ma ei paistnud Soomes tööotsijate hulgas mitte millegi poolest silma. Soomes töötaksin ilmselt jätkuvalt segakaupade poes. Nüüd töötan Rootsis pangas andmeanalüütikuna. Majanduse üldine olukord on lihtsalt parem.”
Kolmas: „Kolisin töö pärast Rootsi. Töötan ülikoolis teadlase ja õppejõuna ning Soome hariduskärped on muutnud Soome tööle saamise võimatuks ning väljavaated akadeemiliseks karjääriks Soomes on lootusetud.”
Paljud vastajad on arvamusel, et Rootsis on tulevikuväljavaated üldiselt helgemad ja õhkkond avatum. Vastustes kerkisid Rootsi kasuks esile ka rahaküsimused nagu ekspertide maksueelis ja pärandimaksu puudumine, aga ka üldine elatustase.
Nii nagu Jenny, ütlesid vaid vähesed, et igatsevad Soome tagasi.
Üks Göteborgi kolinud vastaja märkis, et nad kaalusid paari aasta eest koos abikaasaga Soome naasmist. Pärast kaalumist otsustasid nad siiski jääda.
„Loetlesime plussid ja miinused, Rootsi võttis ülekaaluka võidu. Kolme lapse saamine on Rootsis palju soodsam kui Soomes – üks suur tegur. Elu on lihtsam, sul on rohkem raha. Me naudime Göteborgi, mis on rahvusvaheline ja seal on palju võimalusi välistöötajatele. [- -] Inimesed on avatumad ja usuvad ka võõrtöötajatesse.”
„Läksime Rootsi kõrgharidusega töö pärast, mitte niivõrd parema otsimiseks või reaktsioonina Soome ühiskonnale. Mis on aga mõne aastaga selgelt muutunud, on meie pere valmisolek Soome tagasi pöörduda: äraoleku ajal on Soomes poliitiline ja ühiskondlik diskussioon lähtunud sellest, mis on halvasti ja kust kärpida; tuleviku osas maalitakse ähvardavaid pilte ja vähesed usuvad, et tulevikus läheb paremini. Rootsis tundub, et inimestel on põhimõtteliselt tugev usk tulevikku. Ja siis on maksustamine; Rootsis on ekspertide maksusoodustus viieks aastaks, pärandimaksu ei ole.”
Kuigi raha ei olnud Jenny puhul Rootsi mineku põhjuseks, on temagi mänguliselt mõelnud, kuidas meelitada oma vanemaid pärimise põhjustel sinna elama. Rootsis pärandimaksu ei kohaldata.
See mõte on osaliselt humoorikas, kuid samas arvab Jenny, et maksuotsused võivad oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed oma elukohta valivad.
„Soomes on tarbijate ostujõud juba pikka aega nii nõrk olnud, et ma ei imestaks, kui paljud jõuavad mõttele, et nüüd ei jää enam millegi toreda jaoks raha üle, et kust mujalt saaks paremat elu,” räägib ta.
„Rootsi on selles mõttes üsna lihtne koht, et tegelikult ei pea loobuma millestki, mis teil Soomes on, kuid võib-olla on võimalus saada midagi enamat.”
