NordenBladet — Soome maksuamet kogus esimese poolaastaga maksutulu 42,3 miljardit eurot. Jaanuarist juunini kogutud maksud on 0,4 protsenti väiksemad kui eelmise, 2023. aasta esimesel poolaastal kogutud maksud, vahendab Iltalehti.

Sellest hoolimata oli eraklientide tulumaksu summa eelmisest aastast suurem.
Kuigi palgatulu saajaid on tänavu olnud veidi vähem kui eelmisel aastal, on Soome tööhõive siiski suhteliselt kõrgel tasemel püsinud, ütleb maksuameti juhtivinspektor Matti Luokkanen pressiteates.

Eriklientide tulumaksu summa oli eelmisest aastast 2,1 protsenti suurem. Osaliselt on selle põhjuseks palgatõus.

Kogumaksupoti vähenemist mõjutab tubakamaksu laekumise muutumatuks jäämine ja selle ühtlane jaotus aasta lõikes. Eelmisel aastal keskendus tubakamaksu laekumine aasta algusele. Käibemaks ehk ALV on samuti 10,5 miljardi euro võrra väiksem kui eelmisel aastal – vahe on umbes 0,4 protsenti.

Kõrge intressimäära ja majandusliku ebakindluse tõttu ei ole tarbimine veel elavnenud. Käibemaksu laekumine järgib nominaaltarbimise arengut, kuid üksikute kuude lõikes võib olla palju erinevusi, ütleb Luokkanen pressiteates.

Üldise käibemaksumäära tõusu mõju on statistikas näha alles alates selle aasta novembrist.

Samuti on võõrandamismaksu laekumine väiksem kui eelmisel aastal. Selle põhjuseks on vaikne eluasemeturg. Samal ajal vähenes automaksu laekumine jätkuvalt: laekus 20,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus, kas automaksu saab tagasi, kui minna välismaale.

Küsimus oli järgmine:

Oleme abikaasaga minemas alaliselt välismaale elama. Samuti on plaanis Soomes kasutusel olev auto välismaale viia ja sealses autoregistris registreerida.
Kas selle alusel, et auto viiakse Soomest välja, on võimalik saada automaksu täielikult või isegi osaliselt tagasi?

Vastab maksujurist Juha Koponen:
Jah, osa automaksust saate tagasi, kui kõik maksutagastuse tingimused on täidetud. Maksud nõutakse maksuametilt tagasi nn automaksu eksporditagastuse nõudega, mille tähtaeg on lühike pärast auto Soomest väljaviimist.

Auto registreerimine Soomes nõuab automaksu tasumist. Üldjuhul on auto väärtus omamise ja kasutamise käigus langenud, mis tähendab ka auto väärtuses sisalduva automaksu summa vähenemist. Kui näiteks auto väärtus on pärast registreerimist poole võrra vähenenud, on poole võrra kahanenud ka automaksu summa, mis sisaldub auto väärtuses.

Üldjuhul saab tagastada vaid osa kasutuses oleva auto automaksust, lisaks peab tagastatav summa olema vähemalt 500 eurot. Tagastatava maksu suurus arvutatakse samamoodi nagu tasumisele kuuluv automaks, kui vastav auto imporditaks Soome kasutatuna.

Automaksu tagastamise eelduseks on, et auto viiakse Soomest välja alaliseks kasutamiseks teises riigis. Tänapäeval ei pea enam automaksu tagasi saamiseks autot välismaal registreerima.

Väga sageli teevad maksutagastuse taotlejad selle vea, et taotlevad eksporditoetust alles tagantjärele, kui auto on välismaal registreeritud ja teie välismaale kolimine on registreeritud. Sageli on ebameeldiv üllatus tingitud sellest, et taotlus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva jooksul pärast auto välismaale viimist. Väljaveo aja määrab näiteks laevapilet või muu dokument, mis näitab, et auto on välismaale viidud. Eksport tähendab auto tegelikku väljavedu Soomest.

Samuti eeldab automaksu tagastamine, et eksporditagastuse taotleja on väljaveo hetkel auto omanik ja auto on sõidukorras. Lisaks tuleb liiklusregistrisse märkida, et auto on Soomes liiklusest kõrvaldatud. Auto ei tohi olla liiga vana, sest eksporditoetust saab välismaale viimisel vaid maksimaalselt 10 aastat tagasi esmakordselt kasutusse võetud auto eest.

NordenBladet — Maasikahooaeg on Soomes haripunktis ning marju müüakse nüüd turgudel, taludes, müügilettidel ja poodides. Inimesed sotsiaalmeedias imestavad, miks neid müüakse liitrite ja mitte kilogrammide kaupa.
Näiteks küsitakse Soomes liitri maasikate eest 7 eurot.

Ausam oleks müüa kilogrammides ja kasutada kaalu. Turukaupmeeste jaoks oleks see lihtne, nenditakse Helsingi sotsiaalmeedia grupis.

Üks inimene märkis, et ostis turult liitri maasikaid. See peaks kaaluma umbes pool kilo. Ta kaalus kodus marju ja leidis, et need on vaid 450 grammi. Sissekanne on toonud kaasa tulise arutelu maasikate teemal, vahendab Taloussanomat.

Puuvilja ja marjakasvatajate liidu (HML) president, Mattilan Marjatila tegevjuht Tarja Matomäki, miks müüakse maasikaid liitrihinnaga?

See on vana traditsioon, mis on säilinud. Omal ajal ei olnud kaalusid nii palju kui praegu ja need, mis seal olid, olid kalakaalud või sarnased. Need ei sobinud marjade kaalumiseks ja neid oli müügikohtades raske kasutada.

Kliendid on harjunud kasutama liitrit ja küsivad sageli müügikohas, kui palju maksab liiter maasikaid. Mõlemad mõõtmismeetodid on seadusega lubatud. Operaatorid, kes soovivad liitrit kasutada, saavad seda teha.

Paljud Facebooki arutelus osalejad hindavad, et müüja võidab, kui ta kaupleb liitri, mitte kilogrammi järgi. Kas on üldse võimalik, et liitrihinnast võidaks klient?

Liiter on mahu mõõt. Ma ei ole võrrelnud, aga üldreeglina jääb mõõtetopsi alati õhku. Kui marjad on väikesed, jääb tühja ruumi vähem, kui suured, siis rohkem. Üldiselt kaalub umbes kaks liitrit maasikaid ühe kilogrammi.

Müüte oma talu marju, müügipunktid on Pirkanmaal ja Edela-Suomes. Millist mõõtühikut kasutate?

Müüme marju kilode kaupa. See on klientide suhtes aus ja õiglane. Meie arvates on kilo ainuõige mõõt. Kaal ei valeta. Olgu marjad väikesed või suured, kilo on kilo.

NordenBladet — Vantaa eramajas pakub Piia Jokela-Nouranen oma kodumaja keldris kodusünnituse teenust. See maksab 5000 eurot. Naine räägib Yle-le, et avastas 12 aastat tagasi, et kodusünnitajatele polnud ruume. Ta otsustas üürida kodusünnitajatele oma maja keldrit. Teenus on mõeldud neile, kes tahavad kodus sünnitada, aga mitte omas kodus.

Piia leidis, et kui kodus sünnitamine on lubatud, siis on seda ka kellegi teise kodus sünnitamine.

Kaheksa aasta jooksul on Piia kodus sündinud 18 last. Kaks sünnitajat on viidud sünnituse ajal 15 minuti kaugusel asuvasse haiglasse. Üks omal tahtel, teine ämmaemanda soovitusel.

Sünnituse ajal on alati kohal vähemalt kaks ämmaemandat. Kokku saavad sünnitajad valida 5 ämmaemanda vahel.

Ämmaemandate väitel erineb kodusünnitus oluliselt haiglas sünnitamisest. Seal puuduvad suure haigla kiire tempo ja meditsiini-kesksus. Kodus saab pakkuda rohkem võimalusi sünnitajale.

Kodusünnitusi on aga kritiseeritud, seda ka ämmaemandate poolt. Tegemist pole riikliku meditsiiniteenusega.

Soome tearviseamet peab aga kodusünnituste osas arvet. Nende arv on viimasel ajal kasvanud. Ämmaemandate liit peab aga probleemiks seda, et sünnituste osas pole ametlikku soovitust. Soovitakse, et oleks riiklik soovitus terve Soome kohta, milline on hea ja kvaliteetne sünnitus ja sellega seotud ravi.

Sellised eraviisilised sünnituskohad aga muutuvad Soomes levinumaks, kui riik sulgeb väiksemaid sünnitusmajasid, leiavad ämmaemandad.

Viimati otsustati sulgeda Kemi ja Lohja haiglate sünnitusosakonnad.

Ämmaemandad leiavad, et kodusünnitusel saavad nad rohkem sünnitajaga tegeleda. Rahu soodustab sünnitust.

Näiteks on kodusünnitusmajas joogalina, millega saab proovida eri asendeid. Selle abil saab sünnitaja näiteks oma soovi järgi rippuda.

Ämmaemand räägib, et sünnitus on loomulik asi, mis ei vaja üleliigset sekkumist, aga see on muudetud tänapäeval väga meditsiiniliseks.

Kodusünnitus Vantaa eramajas maksab 4000-5000 eurot. See käib paljudele üle jõu. Ämmaemandad märgivad, et kui seda riigi poolt toetataks, siis valitaks selliseid võimalusi rohkem.

Ämmaemandad loodavad, et ka ühiskond toetaks rohkem kodusünnitusi. Igaüks saaks siis valida, kus tal on parem sünnitada. Näiteks saaks valida kodusünnituse.

NordenBladet — Toll uurib kuriteokogumit, milles kuritegelik ühendus organiseeris Prantsusmaalt Soome narkoainet Subutexi. Narkootikume toodi Soome tavapärase reisijatetranspordi kaudu. Kahtlusaluseid on viis.

Kokku on toll eeluurimise käigus arestinud 19 929 Subutexi tabletti. Lennukiga reisinud kullerid tõid Prantsusmaalt Belgia kaudu loata Soome narkosaadetisi. Narkootikumid olid peidetud pagasisse, mida kullerid kaasas kandsid. Uurimine uurib ka teisi sama organisatsiooni poolt ebaseaduslikult imporditud narkootikumide partiisid.

Kahtlustame, et organisatsioon on alates aasta algusest importinud Prantsusmaalt Soome ebaseaduslikult kokku kuuel erineval korral vähemalt 60 000 Subutexi tabletti. Illegaalselt sisse toodud narkootikumide tänavaväärtus jääb 1,8 miljoni euro kanti, ütleb uurimise juht, tolli juhtivinspektor Janne Kallio.

Narkootiliste ravimite konfiskeerimine on aasta alguses märgatavalt suurenenud. Käimasoleva aasta jooksul on tolli haardesse jäänud juba üle poole miljoni ravimitableti, mida on rohkem kui eelmisel, 2023. aastal kokku.

Tundub, et kuritegelikud ühendused on vähemalt osaliselt naasnud Covidi pandeemia järel tavapäraseks muutunud reisiliikluse ärakasutamise juurde, ütleb Kallio.

Eeluurimises on kahtlustatavaid viis, kellest üks on Soome ja teised välisriigi kodanikud. Pärast eeluurimise lõppemist antakse see süüdistuse esitamiseks üle Lõuna-Soome prokuratuurile.