NordenBladet — Soome maksuameti kontroll pitsabaarides ja kebabirestoranides on paljastanud, et kuritarvitused söögikohtades on väga levinud. Rohkem kui pooltel juhtudel kaalutakse krimasja algatamist, seisab maksuameti teates.
Maksuamet alustas tõhustatud järelevalvet pitsabaaride ja kebabirestoranide üle eelmise, 2023. aasta kevadel, vahendab Iltalehti.
Maksuamet on enam kui aasta jooksul riigi eri paigus restoranides läbi viinud 174 maksukontrolli, mille põhjal kaalutakse kriminaalasja algatamist 114 juhtumi puhul. Kuriteoteade on esitatud ligi 40 ettevõtja suhtes.
Koos intressidega makse on maksuamet juurde määranud ligikaudu viis miljonit eurot.
Maksuameti direktori asetäitja Tarja Valsi sõnul on söögikohtade kontrollimise eurodes väljendatud tulemused võrreldes teiste tööstusharudega üldiselt suhteliselt väikesed, kuid halli majandust on valdkonnas palju.
Järelevalve eesmärgiks on tabada maksudest kõrvalehoidjaid. Meie järelevalve põhineb riskianalüüsil ja on suunatud neile, kellel on kohustuste täitmisel puudusi. Reeglid on kõigile ühesugused, ütleb Valsi maksuameti teates.
Valsi sõnul on käimasoleva järelevalve järeldused suures osas samad, mis varasemal restoranijärelevalvel: müügitulu on raamatupidamisest puudu ja tulud on maksuametile kajastamata.
Ka ettevõtete rahavoogudes on ebaselgust.
Näiteks on pangakontodel avastatud rohkem restoranides kaardiga tasutud müüke kui on maksuametile teatatud. Samuti on ettevõtete raamatupidamisest puudu olnud märkimisväärsetes kogustes müük toidu kohaletoimetamise ettevõtete kaudu, ütleb Tarja Valsi.
Seni on restoranide tõhustatud kontroll keskendunud Uusimaale, Edela-Soomele ja Pirkanmaale, kus on kõige rohkem kontrollitud restorane. Sihtkohti on aga üle kogu riigi. Tõhustatud kontroll jätkub 2024. aasta lõpuni.
NordenBladet — Lilled ja sink külalistele, natuke tubakatooteid ja teemante endale, lisaks lemmikloom ja ravim. Kas tohib tuua, kas pean kaubad tollis vormistama? Tasub uurida ja soovitavalt eelnevalt, sest välismaalt ei saa kõike ja ükskõik kui palju Soome tuua. Mitme erineva kauba sissevedu Soome on piiratud, loa alusel või lausa keelatud. Oluline on ka see, kust Soome tullakse.
Juhised Soome tulijatele on lihtsad ja lihtsalt rakendatavad: tutvu impordipiirangutega alati eelnevalt, näiteks Soome tolliteenistuse kodulehel. Nii saab vältida üllatusi, annab nõu tolliinspektor Niina Taimela.
Impordipiiranguid ja -tingimusi tuleks eelnevalt kontrollida vähemalt järgnevalt:
Ravimid
Ravimite sisseveo piirangud sõltuvad sellest, kas tegemist on Soome klassifikatsiooni järgi käsimüügiravimiga, retseptiravimiga, narkootilise või veterinaarravimiga ning kas tullakse Euroopa majandusühenduse (ETA) riigist või väljastpoolt ETA piirkonda. Näiteks võib väljastpoolt ETA piirkonda kaasa võtta enda tarbeks ravimeid koguses, mis vastab maksimaalselt kolmekuulisele kasutamisele. Pidage meeles ka retsepte ja transportige ravimeid originaalpakendis.
Tubakatooted
Tubakatoodete reisijateveo piirangud on tooteti erinevad ja olenevalt sellest, kas tegemist on maksustatava või mittemaksustatava impordiga. Impordile võivad kehtida ka aja- ja reisipiirangud.
Piim, liha ja kalatooted
Väljastpoolt EL-i ei tohi Soome tuua liha- ega piimatooteid. Keeld kehtib ka suupisteleibadele ja lemmikloomatoidule. Lisaks on EL-is piiratud sea- ja metssealiha import riikidest, kus sigade Aafrika katk on kinnitatud.
Taimed, puu- ja juurviljad
Enamikku taimi ja taimseid saadusi ei tohi väljastpoolt EL-i Soome importida ilma taimetervise sertifikaadita. Nii et isegi mitte üht õuna ilma tunnistuseta. Piirang kehtib ka Norra kohta.
Lemmikloomad
Kassi või koeraga Soome tulles on vajalikud erinevad dokumendid, tõendid ja vaktsineerimised. Sissepääsunõuded erinevad näiteks olenevalt sellest, millisest riigist te oma lemmikloomaga Soome tulete. Isegi EL-i riikide ja Põhjamaade vahel on erinevusi.
Ohustatud liigid ja nendest valmistatud tooted nagu kaaviar, korallid ja kaktused
CITESi toodete import Soome on keelatud või nõuab nii päritolumaa kui ka võimalik, et ka Soome Keskkonnaagentuuri luba. Lisaks saab tooteid importida ainult teatud piiripunktide kaudu.
Sularaha
Sularaha sissevedu Soome väljastpoolt EL-i ei ole keelatud ega piiratud, kuid kui on 10 000 eurot või rohkem, tuleb sellest tollile teatada. Sama kehtib ekspordi kohta Soomest väljapoole EL-i.
See, kust te Soome tulete, mõjutab piiranguid. Piirangutega tutvumisel peab reisija seega erilist tähelepanu pöörama sellele, kas ta tuleb Soome EL-ist, väljastpoolt EL-i, EL-i tolli- või maksupiirkonnast või ETA piirkonnast? Näiteks Põhjamaades on ka EL-i riike ja EL-i mittekuuluvaid riike.
Kas saabumine ja import peab olema tollis vormistatud?
Kui saabute Soome lennuga väljastpoolt EL-i tolli- ja maksupiirkonda, võite tuua tolli- ja maksuvabalt oste, näiteks elektroonikat ja riideid maksimaalselt 430 euro väärtuses. Õigus on isiklik. Antud väärtuspiirang ei kehti alkoholile ega sigarettidele, kuid nende toodete impordil on oma ajapiirangud ja koguselised piirangud, mida tuleb kontrollida.
EL-i tolli- ja maksupiirkonnast oma tarbeks ostetud kaupu saab Soome tuua ilma tollimaksu või makse maksmata. Osade kaupade, näiteks ravimite ja tubakatoodete import on aga piiratud.
Mis siis, kui unustasite kohvrisse midagi sobimatut?
Kui reisijal on liiga palju kaupu, mille sissevedu on piiratud või mille sissevedu on täielikult keelatud, võib ta need omal algatusel tollile üle anda. Sel juhul valitakse punane värav.
Kui reisija on valinud rohelise või sinise värava ja tollikontrolli käigus avastatakse, et ta veab kaupa, mille eest tuleb tasuda makse või mille import on piiratud või keelatud, võib toll kauba enda valdusesse võtta või konfiskeerida. Võib juhtuda, et kauba eest tuleb maksta topeltmaksu või võidakse reisijat koguni kahtlustada tollikuriteos, mistõttu tasub värava valikul olla ettevaatlik.
Tollitöötajatelt saab alati nõu küsida. Kui pole kindel, võib näiteks lennujaamas valida punase värava, kust pääseb tollitöötajateni, annab Taimela nõu.
NordenBladet — Iga neljas 61–64-aastane töötu saab lisaks töötushüvitisele lisaks osalist ennetähtaegset vanaduspensioni ehk ove-pensioni. See ei vähenda töötutoetust, vahendab Yle.
Pensionieale lähenevad töötud pole jäänud käed rüpes ootama omaenda rahakoti edasist tühjenemist.
Suur osa neist on saanud töötushüvitisele lisa, taotledes osalist ennetähtaegset vanaduspensioni ehk ove-pensioni. Seda saavad nii töötud kui ka hõivatud, kes on sündinud 1963. aastal või varem ja on saanud 61-aastaseks.
Ove-pension pakub ühte võimalust kiireks lisaraha saamiseks, nendib pensionikindlustuskeskuse arendusjuht Jari Kannisto.
Tööle saamine on inimestel kõrgemas eas keeruline.
Osalise ennetähtaegse pensionile jäämise populaarsus on mõne aastaga töötute seas kasvanud.
Eelmise, 2023. aasta lõpus oli neid juba 8200 ehk 25 protsenti kõigist 61–64-aastastest töötutest.
Peaaegu pooled pikaajalistest töötutest, kes on olnud töötud üle aasta, on ove-pensioni saajad. Suurem osa ove-pensioni taotlenud töötutest on mehed. Samuti on enamus üle 61-aastastest töötutest mehed.
Kannisto hinnangul on suurenenud soov ennetähtaegselt pensionile jääda reaktsioon kasvavale tööpuudusele ja paljudele kogetud rahalisele kitsikusele. Paljud näevad ette valitsuse ette valmistatud pensionikärbet.
Ove-pensioni taotlejaid on tänavu olnud kaks korda rohkem kui näiteks eelmisel või üle-eelmisel aastal. Kõik see kokku ja majanduslik olukord laiemalt mõjutab kindlasti seda, et inimesed veel innukamalt ove-pensioni taotlevad, märgib Kannisto.
Kannisto hinnangul võib ove-pensioni saamise soovi suurendada ka ettevalmistatav pensionireform.
Veel pole teada, mis tuleb ja kas ove-pensionis on muudatusi. Inimesed võivad praegu siiski ove-pensioni võtta, et olla kindel, et poliitikud ei jõuaks seda neilt ära võtta, hindab Kannisto.
Reformi ettevalmistav töörühm kavatseb oma ettepaneku esitada järgmise, 2025. aasta jaanuari lõpus.
Paljude sissetulekupõhist töötushüvitist saanud inimeste sissetulek väheneb 300–500-päevase perioodi täitumisel kergesti kaks korda ja langeb tavalise töötutoetuse tasemele.
Töötushüvitist eest maksti eelmisel, 2023. aastal keskmiselt 1700 eurot kuus. Kela makstav töötutoetus on 800 eurot kuus.
Ove-pension täidab osavalt töötushüvitise lõppemisega tekkiva sissetulekuaugu ja see isegi suurendab töötutoetuse saajate sissetulekut.
Maksustamine soosib ove-pensioni saava töötajat, kuid töötu ove-pensioni saaja ei saa vastavat maksusoodustust.
Keskmise sissetulekuga palgasaaja maksumäär võib alaneda kuni 5–6 protsendipunkti, kui ta vähendab oma tööd ja hüvitab saamata jäänud töötasu osalise vanaduspensioniga, selgub pensionikindlustusameti arvutusest.
Sel juhul on tema maksumäär madalam kui sama kogutulu puhul, kui kogu tulu oleks palgatulu või lihtsalt pensionitulu.
Maksusääst on mitu tuhat aastas.
Maksustamine väheneb, sest palgasaaja saab maha nii töötasu kui ka pensioni maksusoodustuse. Sellega seoses määratakse maksumäär madalamale tasemele, selgitab Kannisto.
Seevastu ove-pensioni saav töötu ei saa vastavat maksusoodustust.
Ove-pensioni vanuse alampiir on seni olnud 61 eluaastat, kuid järgmisel aastal tõuseb see 62 eluaastani. Osalise vanaduspensioni nautimine vähendab lõplikku pensioni, tavaliselt umbes saja euro võrra kuus.
Ove-pensioni võttis eelmisel aastal umbes 21 000 inimest. Tänavu võib see arv veel kasvada, kuna avalduste arv kasvas jaanuaris-mais ligi kahekordseks võrreldes eelmise kolme aastaga. Ove-pensioni taotlejaid on tänavu jaanuarist maini olnud ligi 12 500.
Ove-pensionäre on praegu kokku veidi alla 60 000.
NordenBladet — Finnairi lend Helsingist Tallinna pidi pöörduma Helsingisse tagasi tänase esmaspäeva, 17. juuni pärastlõunal. Finnairi kommunikatsioonijuhi Päivyt Tallqvvisti sõnul põhjustas olukorra Tallinna ilm. Soome ilmateenistuse andmetel on Tallinnas praegu äike, vahendab Ilta-Sanomat.
Lend Helsingist Tallinna oli juba sealsamas Tallinna lähiümbruses, kuid äikest oli nii palju, et ei saanud Tallinnas maanduda, räägib Finnairi kommunikatsioonispetsialist Mari Kanerva.
Mõnda aega ootas lennuk seal, et ilm paraneks. Seda aga ei juhtunud, nii et tuli Helsingisse tagasi pöörduda.
Kanerva sõnul oli tegemist Finnairi propellerlennukiga ATR. Lennuki pardal oli 66 reisijat.
Varem sel kuul on Finnairi lendude maandumisi takistanud GPS-i häired.
Näiteks 11. juunil Helsingist Joensuusse lennanud Finnairi lend ei saanud GPS-i häirete tõttu lennuväljale läheneda ega maanduda.
Mais pidi Finnair kuuks ajaks peatama lennud Eestisse Tartusse. Põhjuseks olid töökord samuti GPS-i häired.
Venemaad on varasemalt süüdistatud viimastel kuudel GPS-signaalidesse sekkumises, kuid täit kindlust kurjategija või kurjategijate osas pole olnud.
NordenBladet — Soomes on esimest korda alaealisi lapsi alla miljoni, selgub Soome statistikaameti värskest ülevaatest. See toimub meie jaoks liiga kiiresti. Sündimuse langust tuleks vähemalt püüda pidurdada, leiab juhtivteadur Venla Berg Rahvastikuliidu demograafiauuringute instituudist.
Sündimus langeb ka pea kõikjal mujal, eriti kiiresti aga Soomes. See puudutab kõiki, olenemata sellest, kas nad tahavad omale lapsi või mitte, sõnab ta.
Küsimusele, kas me mõistame asja tõsidust, on teadlasel lühike vastus: „Ei. Ei mõista.”
Soome rahvaarv kasvab jätkuvalt vaid migratsiooni tulemusena. Rahvastiku struktuur on aga muutumas nii, et peagi on vanemaealisi kordades rohkem kui töötavaid inimesi, vahendab Yle.
Teadlase sõnul jäetakse sündivus sageli tähelepanuta, kui poliitikud räägivad nüüd ainult majandusest ja julgeolekupoliitikast.
Kliimakriisi järel on see minu arvates suurim asi, millele otsustajad peaksid keskenduma, sõnab Berg.
Laste saamine on tundlik teema.
On inimesi, kes näiteks ei taha lapsi, ei saa neid isegi siis, kui tahaksid, tunnevad muret keskkonna pärast või leiavad, et jutt laste saamisest on süüdistav.
Venla Berg teeb kokkuvõtte, mis tegelikult juhtub siis, kui lapsi ei sünni.
1.Tulevikus on vähem raha
Kuna lapsi sünnib vähem, on ka tulevikus vähem töötavaid inimesi ja vähem raha.
Bergi sõnul mitmekordistuvad juba olemasolevad probleemid, kui vanusegrupid nii kiiresti vähenevad. Näiteks vanurite eest hoolitsemine muutub jätkuvalt raskemaks.
Väike arv täiskasvanuid peaks suutma hoolitseda mitmekordse vanemaealiste inimeste hulga eest.
2.Väiksed kohad surevad välja – kust tulevad värsked kartulid?
Turult värsket kartulit ostval linlasel võib olla raske aru saada, et kodumaist toitu toodetakse just maal ja väikestes kohtades.
Kui lapsi sünnib vähem, kärbivad omavalitsused rahapuudusel pereteenuseid. Lastega pered lähevad mujale elama.
Laste arv võib lühikese ajaga langeda lausa 30-50 protsenti, mis lõpuks viib selleni, et maapiirkonnas enam keegi ei ela, ütleb Venla Berg.
3.Lähedaste puudumine suurendab üksindust
Märkimisväärne osa inimeste suhtlusvõrgustikest on üles ehitatud laste ümber. Laste puudumine tähendab ka seda, et inimesel ei pruugi olla näiteks nõbusid, tädisid ja onusid või lapselapsi.
Muidugi võib sul olla näiteks palju lähedasi sõpru, aga sageli on peresuhted püsivamad, mõtiskleb Berg.
Suurenev üksindus võib kaasa tuua täiendavaid probleeme.
Rahvastiku kasvu põhjus pole laste sünd
Kuna praeguse olukorra taga on palju erinevaid põhjusi, ei ole lahendused lihtsad. Samuti on välja pakutud, et sündimuse pöördumine kasvule pole kuigi tõenäoline ning tulemuslikum oleks püüda muutustega kohaneda.
Venla Berg ütleb, et loomulikult võib inimeste arv globaalsel tasandil väheneda ja ka vabatahtlik lastetus on väärtuslik otsus.
Kuid praegu ei ole rahvastiku kasv tingitud liiga paljude laste sündimisest, vaid sellest, et inimeste eluiga pikeneb.
Berg ütleb, et mida vähem lapsi, seda vähem on poliitikutel motivatsiooni sündimusse investeerida. Lõpuks saadetakse sõnum, et Soomes on raske lastega elada.
Bergi arvates oleks lastesse, noortesse, peredesse ja haridusse investeerimine esmatähtis, sest nii saab paljusid probleeme ennetada.
Hästi hakkama saavad lapsed vastutavad lõpuks ühiskonna eest.
Teiseks peaks Bergi sõnul koolide terviseteabe tundides rääkima ka ennetusest ning lapseootusest ja viljakusest. Tema sõnul on noortel uuringute järgi kehv ettekujutus sellest, kui palju mõjutab näiteks vanus laste saamist.
Noori tuleks toetada, kuidas nad saaksid soovi korral pere luua, sõnab ta.
Berg ütleb, et ka tööandjad peaksid teada andma, et lapsed on alati oodatud. Naise rasedaks jäämise ajaaken langeb sageli kokku samade aastatega, mil inimesed töötavad ja karjääri teevad.
Keegi ei tohiks tunda, et ei saa lapsi, sest perepuhkuse võtmine ohustab karjääri arengut, sõnab ta.
Berg vaatab kriitilise pilguga ka praegust lastekasvatusviisi. Laste kasvatamiseks oleks vaja rohkem inimesi, sest ülesanne on nii keeruline.
Valime mõtteviisi, et sa pead suutma ise oma laste eest hoolitseda. Selle asemel võiksime igaüks olla teistele abiks, lisab ta.
Laste sünni kõrval on tulevase tööjõupuuduse lahendamiseks ainus võimalus sisserände suurendamine. Bergi sõnul konkureerivad „langevad tööstusriigid”, kuhu kuulub ka Soome kõik samade migrantide pärast.
Lõpetuseks märgib Berg, et ülekaalukalt enamik neist, kellel on lapsed on õnnelikud.
Lapsed toovad ellu tohutult rõõmu ja tähendust, sõnab ta.
