Reede, detsember 5, 2025

SOOME UUDISED

Mustikate korjamisest saab nüüd head raha – soome mees teenib tuhat eurot päevas maksuvaba tulu

NordenBladet — Metsamarjad valmivad kiires tempos ning korjajaid ootab ees tulus suvi ja varasügis. Korjajate vähesuse tõttu on mustikakasti hinnad hüppeliselt tõusnud. Näiteks viiekilose kasti mustikate eest võib saada üsna head hinda – ja mis kõige parem, see on ka täiesti maksuvaba.

Soome maksuameti hinnangul on metsamarjade müügist saadav tulu teatud tingimuste täitmisel maksuvaba. Inimene peab marju ise kokku korjama, st korjaja ei tohi teha kellegi heaks tööd. Samamoodi ei saa marju endid edasi töödelda näiteks moosiks, sest siis ei peeta tooteid enam metsasaaduseks. Marjade puhastamist ei peeta edasiseks töötlemiseks, vahendab Taloussanomat.

Igaüheõigusega korjatud marju saab ise müüa näiteks sotsiaalmeedias, puhkepaikades või otse restorani- või hulgiostjale. Sissetuleku ülempiiri ei ole.
Välismaiseid korjajaid on sel suvel ja sügisel Soome metsades rekordiliselt vähe. Teisipäeval teatati, et Soome migratsiooniamet on selleks hooajaks andnud vaid umbes 900 tööga seotud elamisluba. Veel paar aastat tagasi oli sama arv 4000.

Korjajaid ootab tulus suvi ja sügis.
Ilta-Sanomate ülevaate järgi on mustikakastide hinnad hüppeliselt tõusnud. Mustikaid müüakse muuhulgas sotsiaalmeedias ja Tori.fi teenuses ning ostjaid jätkub, kuna paljud ostavad talveks mustikaid külmutamiseks.

Helsingi piirkonnas saab viiekilose mustikakasti eest kuni 60 eurot. Üldreeglina maksab viiekilone kast mustikaid 50 euro ringis, olenemata asukohast. Kui müüa mustikaid väiksemas koguses, võib kilost saada 10-12 eurot.

Tavalise marjakombainiga saab ämbri mustikaid täis tunniga, seega võib korjamise tunnipalk kerkida heal juhul üle 25 euro.

Klaukkalas elava Riku põhitöö on sügiseni metsamarjade korjamine. Metsamarjadega peab ta enda ja oma pere vähemalt jõuludeni üleval.
Kui marjakombainid on korras ja päev on pikk, saab kokku koguda kuni 20 ämbrid, ütleb mustikametsas telefonile vastanud Riku.

20 ämbri hind puhastatuna jääb tuhande euro kanti.
Riku sõnul saab ämbri täis parimal juhul kümne minutiga, kui kombainid on korralikud. Ta kasutab mustikate korjamiseks spetsiaalset mustikareha, mis kiirendab korjamist.

Tavaliselt saab ka kehvema varustusega ämbri täis tunniga, kui töömoraal ja oskused on korras. Heade marjakohtade tundmine tuleb samuti kasuks.
Samas võtab ka mustikate puhastamine aega, märgib Riku.

Oma täpset töötasu Riku avaldada ei taha, kuid ütleb, et elab marjatulust vähemalt jõuludeni ära, et „pole vaja pingutada”.

Marjadest saadav sissetulek on Rikule ja tema lastele oluline, kuna tegemist on pankrotis ettevõtja ja pikaajalise töötuga. Lisaks mustikatele korjab ta ka jõhvikaid ja pohli.

Midagi tuleb ette võtta. Kõige raskemal hooajal teen 12-tunniseid tööpäevi ja kõigele lisaks viin õhtul marjad ostjatele, räägib Riku.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Soomes on alanud sissemurdmised mobiilside tugijaamadesse

NordenBladet — Soomes tegutsevad suuremad sideoperaatorid rääkisid, et viimase kahe aasta jooksul on sagenenud nende mobiiltelefonivõrgu tugijaamadesse sissemurdmised ja muud häired.
Telia ohutusjuht Kalle Kaasalainen ütles MTV-le, et intsidentide arv on kasvanud.

Me ei saa rääkida plahvatuslikust kasvust, aga ütleme, et viimastel aastatel on olnud suur kasv, ütles Kaasalainen. Samasuguse sõnumi edastas ka Elisa ohutusjuht.

Võib öelda, et neid tähelepanekuid on natuke rohkem. Kas põhjuseks on selgelt vaenulik tegevus või on pigem tegemist nende asjade hoolikama märkamisega ja tundlikumalt teavitamisega, selle kohta me kindlat arvamust anda ei saa, ütles Jaakko Wallenius.

Mobiilsidefirma DNA andmetel on sissemurdmisi toimunud juhuslikult ning nende arv pole muutunud.

MTV-le laekunud info kohaselt ei võta politsei seisukohta, kas suurenenud juhtumite arvu arvu taga on laiem nähtus.

Ohutustasemest kinnipidamist jälgib Soome transpordi- ja sideagentuuri Traficomi küberohutuskeskus.

 

 

Hoiatav juhtum Soomes: kortermajja pandi maaküte, aga pärast seda ei saa majas elada

NordenBladet — Lahtis asuv korteriühistu asendas vana kaugküttesüsteemi maaküttega 2020. aastal. Ühistu küttekulud ja süsiniku jalajälg vähenesid ning oodata oli korterite väärtuse tõusu.
Kohe, kui paigaldustööd lõppesid, hakkas aga korteriomanik Maria imestama oma kodus aeg-ajalt kostva valju sumina üle, vahendab Yle.

Nüüd, peaaegu neli aastat hiljem, seisab Maria oma tühjas korteris ja hoiab pisaraid tagasi. Korteris ei saa heli tekitatud sümptomite tõttu elada ning vaatamata hinnaalandustele pole seda saanud müüa.

Juhtumid, kus soojuspumba müra muudab korteri elamiskõlbmatuks, on harva esinevad, kuid raskesti lahendatavad.

Lahti eluasemete tervislikkuse eest vastutav asutus on mitu korda mõõtnud ja jõudnud järeldusele, et korteris kostuv müra on tervisele kahjulik.
Pöördumised majafirma poole ebameeldivuste kõrvaldamiseks ei ole andnud soovitud tulemust. Heli muutub valjuks, eriti külma ilmaga, kui on vaja rohkem kütet.

Müra tõstab muu hulgas vererõhku ja põhjustab unetust. See on nagu rongijaam akna all või rong elutoas, ütleb Maria.

Maria sõnul on majafirma lubanud, et asja parandatakse. Aastate jooksul on ka meetmeid rakendatud. Sellegipoolest on korteris endiselt ületatud tervistkahjustav müratase.

Maria on kolinud mujale elama. Ma ei usu enam, et see asi kuidagi laheneb. Miks ma pean siin kannatama? sõnab ta.

Katri ja tema abikaasa ostsid oma kodu Kiuruvesile aastal 2006. 2013. aastal paigaldati korteriühistusse maaküte.

Müra algas kohe, ütleb Katri.

Täna, 11 aastat hiljem, on Katri korter tühi. 2020. aastal keelas ametkond tervisele kahjuliku müra tõttu magamistoa öösiti kasutamise.

Viimasel kümnendil on olnud korteriga seoses palju arenguid: müraprobleemi lahendamise katsed, kohtud ja 7000 euro suurune hüvitis, mille Katri majafirmalt sai.

Pere kolis ära 2020. aastal.

Tervist kahjustav müra korteris aga jätkub. Hetkel ei liigu asi üheski suunas.
See asi on pausil. Me ei pidanud vastu. Peame keskenduma oma elu elamisele, ütleb Katri.

Investeeringud maaküttesse on Soomes kümnendiga peaaegu kahekordistunud. Maasoojus mängib olulist rolli fossiilkütuseid kasutavatest küttesüsteemidest vabanemisel.

Kui arvestada ka õhksoojus- ja õhk-vesi soojuspumpasid, toodavad erinevad soojuspumbasüsteemid Soomes praegu ligi viiendiku hoonete küttest.

Maasoojusseadmete tekitatud müraprobleemid on Soomes siiski haruldased.
Tampere ja Helsingi eluasemete tervislikkuse eest vastutavad ametkonnad ütlevad, et üksikjuhtumeid on, kuid alati on lahendus leitud.
Lahti ametkonnad on saanud paar teadet maasoojussüsteemidega seotud terviseohtude kahtlusest. Põhja-Savo hoolekandepiirkonnas on jutt samuti üksikjuhtumitest.

Küttesüsteemist põhjustatud müra kõrvaldamise eest vastutab majafirma. Elamute tervislikkuse üle järelevalvet teostava asutuse vahendid korteriühistute mõjutamiseks on manitsused, eeskirjad ja nende täitmata jätmisel ähvardab rahatrahv. Samuti võib asutus keelata hoonete kasutamise.

Lahtis ja Kiuruvesil on ametkond korteriühistutele saatnud esmalt märguandeid ja seejärel korraldusi.

Lahti keskkonnatervise ametkonna juhtiv tervisekaitseinsener Tomi Bondarew ütleb, et häiringu kõrvaldamise eest vastutajale tuleb alati anda võimalus oma meetmetega olukorda parandada.

Lahti elamufirmale antud viimane tähtaeg on september 2024. Pärast seda, kui majafirma pole kahjusid kõrvaldanud, on Bondarewi sõnul kõne all trahv.
Kiuruvesil on müra Katri korteris kestnud juba üle kümne aasta. Ometi pole amet ehitusfirmale ähvardatud trahvi määranud.

Keskkonnaamet pole selleks protsessiks vajadust näinud, ütleb keskkonnatervise inspektor Mikko Piippo.

Selle asemel kehtib Katri magamistoa öise kasutamise keeld. Kasutuskeelu saab tühistada vaid juhul, kui mõõtmised näitavad, et terviserisk on kadunud.
Majafirmat esindav haldur Jussi Ryhänen ütleb, et majafirma hinnangul Katri korteris enam müra ei ole.

Seal on tehtud mõõtmised ja nende põhjal on tehtud kindlaks, et mürahäireid enam ei teki, ütleb Ryhänen.

Ametkond pole aga kõnealuseid mõõtmisi heaks kiitnud.
Selles osas on see veel pooleli. Majafirma püüab näidata, et rakendatud meetmed on olnud tõhusad, ütleb Ryhänen.

 

Soome: Maikuus oli majanduslangus 1,9 protsenti

NordenBladet — Soome statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais tööpäevade arvuga korrigeeritud majandustoodang aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud 2024. aasta mai toodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti.

Tööpäevade arvuga korrigeerituna vähenes tootmine võrreldes 2023. aasta maiga 4,4 protsenti, töötlemine 8,8 protsenti ja teenused kasvasid 1,0 protsenti.

 

 

Politsei hoiatab, et soomlaste pangakontosid on tühjendatud

NordenBladet — Politsei info kohaselt laekus eelmisel nädalal mitu kuriteoteadet Põhja-Karjalas toimunud kelmuste kohta.
Petturite stiil on juhtumite puhul ühesugune: ohvrit on petetud tekstisõnumis oleva lingi kaudu oma internetipanga koode sisestama, vahendab Iltalehti.

Pärast seda on tühjendatud pangakontod, millegainternetipanga koodid on ühendatud, seisab politsei teates.

Petturite saadetud sõnumites on muuhulgas viidatud maksmata maksudele ja ähvardatud sadade eurode suuruste lisakuludega, kui sõnumi saaja nõuetekohaselt ei käitu.

Sõnumites olevad lingid on viinud sellistele veebisaitidele nagu traficom-oyj.info ja suomiturva.info. Teatud juhtudel on sõnumi saajale tehtud ka petukõne, kus on teisel pool olnud väidetav panga kliendinõustaja.

Linkide kaudu avanenud petulehed on meenutanud mobiilipanga sisselogimislehte. Pangakoodide sisestamine sellisele lehele on aga suur viga, kuna koodid satuvad kurjategijate kätte.

Politsei tuletab meelde, et Traficomi veebiaadress on traficom.fi ning maksuküsimustega saab tutvuda aadressil vero.fi. Suomi.fi veebiteenuse aadress on seevastu suomi.fi, mitte näiteks suomi-fi.info.

Kui teete vea oma internetipanga koodide kellelegi üleandmisel või näiteks ülalkirjeldatud tekstisõnumis oleva lingi kaudu neid sisestades, võtke oma veast aru saades koheselt ühendust oma pangakaardi blokeerimise teenuse numbriga või numbriga 020333, millelt suunatakse õigele numbrile, annab politsei nõu.

Samuti kutsub politsei üles esitama kuriteoteade.
Kui tegemist on suure summaga ja konto ülekanded on tehtud lähitundide jooksul, teatage sellest häirekeskusesse, seisab politsei teates.