NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus, kas automaksu saab tagasi, kui minna välismaale.

Küsimus oli järgmine:

Oleme abikaasaga minemas alaliselt välismaale elama. Samuti on plaanis Soomes kasutusel olev auto välismaale viia ja sealses autoregistris registreerida.
Kas selle alusel, et auto viiakse Soomest välja, on võimalik saada automaksu täielikult või isegi osaliselt tagasi?

Vastab maksujurist Juha Koponen:
Jah, osa automaksust saate tagasi, kui kõik maksutagastuse tingimused on täidetud. Maksud nõutakse maksuametilt tagasi nn automaksu eksporditagastuse nõudega, mille tähtaeg on lühike pärast auto Soomest väljaviimist.

Auto registreerimine Soomes nõuab automaksu tasumist. Üldjuhul on auto väärtus omamise ja kasutamise käigus langenud, mis tähendab ka auto väärtuses sisalduva automaksu summa vähenemist. Kui näiteks auto väärtus on pärast registreerimist poole võrra vähenenud, on poole võrra kahanenud ka automaksu summa, mis sisaldub auto väärtuses.

Üldjuhul saab tagastada vaid osa kasutuses oleva auto automaksust, lisaks peab tagastatav summa olema vähemalt 500 eurot. Tagastatava maksu suurus arvutatakse samamoodi nagu tasumisele kuuluv automaks, kui vastav auto imporditaks Soome kasutatuna.

Automaksu tagastamise eelduseks on, et auto viiakse Soomest välja alaliseks kasutamiseks teises riigis. Tänapäeval ei pea enam automaksu tagasi saamiseks autot välismaal registreerima.

Väga sageli teevad maksutagastuse taotlejad selle vea, et taotlevad eksporditoetust alles tagantjärele, kui auto on välismaal registreeritud ja teie välismaale kolimine on registreeritud. Sageli on ebameeldiv üllatus tingitud sellest, et taotlus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva jooksul pärast auto välismaale viimist. Väljaveo aja määrab näiteks laevapilet või muu dokument, mis näitab, et auto on välismaale viidud. Eksport tähendab auto tegelikku väljavedu Soomest.

Samuti eeldab automaksu tagastamine, et eksporditagastuse taotleja on väljaveo hetkel auto omanik ja auto on sõidukorras. Lisaks tuleb liiklusregistrisse märkida, et auto on Soomes liiklusest kõrvaldatud. Auto ei tohi olla liiga vana, sest eksporditoetust saab välismaale viimisel vaid maksimaalselt 10 aastat tagasi esmakordselt kasutusse võetud auto eest.

NordenBladet — Maasikahooaeg on Soomes haripunktis ning marju müüakse nüüd turgudel, taludes, müügilettidel ja poodides. Inimesed sotsiaalmeedias imestavad, miks neid müüakse liitrite ja mitte kilogrammide kaupa.
Näiteks küsitakse Soomes liitri maasikate eest 7 eurot.

Ausam oleks müüa kilogrammides ja kasutada kaalu. Turukaupmeeste jaoks oleks see lihtne, nenditakse Helsingi sotsiaalmeedia grupis.

Üks inimene märkis, et ostis turult liitri maasikaid. See peaks kaaluma umbes pool kilo. Ta kaalus kodus marju ja leidis, et need on vaid 450 grammi. Sissekanne on toonud kaasa tulise arutelu maasikate teemal, vahendab Taloussanomat.

Puuvilja ja marjakasvatajate liidu (HML) president, Mattilan Marjatila tegevjuht Tarja Matomäki, miks müüakse maasikaid liitrihinnaga?

See on vana traditsioon, mis on säilinud. Omal ajal ei olnud kaalusid nii palju kui praegu ja need, mis seal olid, olid kalakaalud või sarnased. Need ei sobinud marjade kaalumiseks ja neid oli müügikohtades raske kasutada.

Kliendid on harjunud kasutama liitrit ja küsivad sageli müügikohas, kui palju maksab liiter maasikaid. Mõlemad mõõtmismeetodid on seadusega lubatud. Operaatorid, kes soovivad liitrit kasutada, saavad seda teha.

Paljud Facebooki arutelus osalejad hindavad, et müüja võidab, kui ta kaupleb liitri, mitte kilogrammi järgi. Kas on üldse võimalik, et liitrihinnast võidaks klient?

Liiter on mahu mõõt. Ma ei ole võrrelnud, aga üldreeglina jääb mõõtetopsi alati õhku. Kui marjad on väikesed, jääb tühja ruumi vähem, kui suured, siis rohkem. Üldiselt kaalub umbes kaks liitrit maasikaid ühe kilogrammi.

Müüte oma talu marju, müügipunktid on Pirkanmaal ja Edela-Suomes. Millist mõõtühikut kasutate?

Müüme marju kilode kaupa. See on klientide suhtes aus ja õiglane. Meie arvates on kilo ainuõige mõõt. Kaal ei valeta. Olgu marjad väikesed või suured, kilo on kilo.

NordenBladet — Vantaa eramajas pakub Piia Jokela-Nouranen oma kodumaja keldris kodusünnituse teenust. See maksab 5000 eurot. Naine räägib Yle-le, et avastas 12 aastat tagasi, et kodusünnitajatele polnud ruume. Ta otsustas üürida kodusünnitajatele oma maja keldrit. Teenus on mõeldud neile, kes tahavad kodus sünnitada, aga mitte omas kodus.

Piia leidis, et kui kodus sünnitamine on lubatud, siis on seda ka kellegi teise kodus sünnitamine.

Kaheksa aasta jooksul on Piia kodus sündinud 18 last. Kaks sünnitajat on viidud sünnituse ajal 15 minuti kaugusel asuvasse haiglasse. Üks omal tahtel, teine ämmaemanda soovitusel.

Sünnituse ajal on alati kohal vähemalt kaks ämmaemandat. Kokku saavad sünnitajad valida 5 ämmaemanda vahel.

Ämmaemandate väitel erineb kodusünnitus oluliselt haiglas sünnitamisest. Seal puuduvad suure haigla kiire tempo ja meditsiini-kesksus. Kodus saab pakkuda rohkem võimalusi sünnitajale.

Kodusünnitusi on aga kritiseeritud, seda ka ämmaemandate poolt. Tegemist pole riikliku meditsiiniteenusega.

Soome tearviseamet peab aga kodusünnituste osas arvet. Nende arv on viimasel ajal kasvanud. Ämmaemandate liit peab aga probleemiks seda, et sünnituste osas pole ametlikku soovitust. Soovitakse, et oleks riiklik soovitus terve Soome kohta, milline on hea ja kvaliteetne sünnitus ja sellega seotud ravi.

Sellised eraviisilised sünnituskohad aga muutuvad Soomes levinumaks, kui riik sulgeb väiksemaid sünnitusmajasid, leiavad ämmaemandad.

Viimati otsustati sulgeda Kemi ja Lohja haiglate sünnitusosakonnad.

Ämmaemandad leiavad, et kodusünnitusel saavad nad rohkem sünnitajaga tegeleda. Rahu soodustab sünnitust.

Näiteks on kodusünnitusmajas joogalina, millega saab proovida eri asendeid. Selle abil saab sünnitaja näiteks oma soovi järgi rippuda.

Ämmaemand räägib, et sünnitus on loomulik asi, mis ei vaja üleliigset sekkumist, aga see on muudetud tänapäeval väga meditsiiniliseks.

Kodusünnitus Vantaa eramajas maksab 4000-5000 eurot. See käib paljudele üle jõu. Ämmaemandad märgivad, et kui seda riigi poolt toetataks, siis valitaks selliseid võimalusi rohkem.

Ämmaemandad loodavad, et ka ühiskond toetaks rohkem kodusünnitusi. Igaüks saaks siis valida, kus tal on parem sünnitada. Näiteks saaks valida kodusünnituse.

NordenBladet — Toll uurib kuriteokogumit, milles kuritegelik ühendus organiseeris Prantsusmaalt Soome narkoainet Subutexi. Narkootikume toodi Soome tavapärase reisijatetranspordi kaudu. Kahtlusaluseid on viis.

Kokku on toll eeluurimise käigus arestinud 19 929 Subutexi tabletti. Lennukiga reisinud kullerid tõid Prantsusmaalt Belgia kaudu loata Soome narkosaadetisi. Narkootikumid olid peidetud pagasisse, mida kullerid kaasas kandsid. Uurimine uurib ka teisi sama organisatsiooni poolt ebaseaduslikult imporditud narkootikumide partiisid.

Kahtlustame, et organisatsioon on alates aasta algusest importinud Prantsusmaalt Soome ebaseaduslikult kokku kuuel erineval korral vähemalt 60 000 Subutexi tabletti. Illegaalselt sisse toodud narkootikumide tänavaväärtus jääb 1,8 miljoni euro kanti, ütleb uurimise juht, tolli juhtivinspektor Janne Kallio.

Narkootiliste ravimite konfiskeerimine on aasta alguses märgatavalt suurenenud. Käimasoleva aasta jooksul on tolli haardesse jäänud juba üle poole miljoni ravimitableti, mida on rohkem kui eelmisel, 2023. aastal kokku.

Tundub, et kuritegelikud ühendused on vähemalt osaliselt naasnud Covidi pandeemia järel tavapäraseks muutunud reisiliikluse ärakasutamise juurde, ütleb Kallio.

Eeluurimises on kahtlustatavaid viis, kellest üks on Soome ja teised välisriigi kodanikud. Pärast eeluurimise lõppemist antakse see süüdistuse esitamiseks üle Lõuna-Soome prokuratuurile.

NordenBladet — Helsingi üürikorterite turul on praegu suur ülepakkumine, mis tähendab korterit üürivatele inimestele laia valikut. Ülepakkumise näite võib tuua Helsingi Kalasatamast. Koos kaubanduskeskusega Redi valmis eelmise, 2023. aasta jõulude eel neljas tornmaja, kus 24 korrusel on lasteaed ja 240 üürikorterit, vahendab Helsingin Sanomat.

Korterite üürimisega tegeleva Retta Managementi kodulehel on näha, et tornmaja 240 korterist on vabad 48. Viis korterit vabanevad augusti alguses ja ülejäänud on saadaval kohe.

Retta on maja valmimisest saadik erinevate kampaaniatega elanikke meelitanud.

Hetkel pakub Retta 31. juuliks sõlmitud uutele lepingutele korteritele 50 protsenti soodustust esimese kuu üürilt.

Varem meelitati üürnikke 500-euroste kinkekaartidega kaubanduskeskusesse Mall of Tripla.

„See räägib üldisest turuolukorrast, eriti pealinna regioonis”, nendib Suomen Vuokranantajat ry ökonomist Eemeli Karlsson tornmaja vabade korterite kohta.
„Pakkumine on suurim viimaste aastakümnete jooksul. Olukord on hoopis teistsugune kui neli aastat tagasi, kui korterite järele olid järjekorrad,” räägib Karlsson.

Karlssoni sõnul oli 2020. aasta alguses Helsingis vabu üürikortereid alla 2000 ja eelmisel kuul üle 6000.

Ülepakkumine tähendab head turgu üürikorterite otsijatele.

Nüüd saavad üürikorteri otsijad külastada mitut korterit ja nende vahel valida. Korteri valikul rõhutatakse korteri kvaliteeti, õiget hinda ja asukohta, ütleb Karlsson.
„See on väga tervendav nähtus,” lisab ta.

Erinevad pakkumised üürnike meelitamiseks on tüüpilised olukorras, kus on korterite ülepakkumine.

Mõned üürileandjad pakuvad esimese üüri või kinkekaardilaadsete stipendiumide puhul erinevaid hinnasoodustusi, teised aga üürisoodustusi.

Karlsson arvab, et paljud kliendid oskavad rohkem väärtustada üürisoodustusi, millest saadav kasu on suurem kui näiteks kinkekaardi pihul.

Karlsson märgib, et Helsingi on suur piirkond ning nõudlust mõjutab korteri suurus ja asukoht.

„Teatud tüüpi korterid teatud asukohtades võivad minna väga kiiresti,” sõnab ta. Eriti just suuremad perekorterid liiguvad endiselt hästi, ütleb Karlsson.

Kalasatama tornmajas kortereid üüriva Retta Managementi eluasemeteenuste juht Heidi Joutsenkunnas ütleb, et turuolukord on näha kõigil nende kinnistutel.

„Üüripakkumine on tänu uusehitusele kasvanud. Turul on palju vabu kortereid,” sõnab ta.

Ta ütleb, et Kalasatama Visio objekti vabade korterite suur hulk on seletatav sellega, et tegemist on suure objektiga ja kortereid on palju. „Kindlasti leiavad nemadki õigel ajal elanikud,” märgib ta.

Ka erinevad kampaaniad on Joutsenkunnase sõnul sellises turuolukorras levinud. Nendega on üüritud kortereid ka Kalasatamal asuvas tornmajas.

Joutsenkunnase sõnul eelistab Retta üürisoodustustele kampaaniaid, kuigi loomulikult tehakse neid ka vajadusel.

Joutsenkunnas loodab, et pakkumine stabiliseerub tulevikus, kuna uusi kortermaju ehitatakse vähem.

Ehitusvaldkonna mõõnast on viimastel aastatel palju räägitud ning mitmed ehitusettevõtted on pankrotti või rahalistesse raskustesse sattunud. Ka elamuehituseks väljastatud ehituslubade arv on sel ja eelmisel aastal võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud.

Näiteks aprillis anti ehitusluba vaid 1158 uuele korterile. Kogu 2000. aastatel nähti madalamat näitu eelmise aasta aprillis, mil väljastati 1075 ehitusluba.
Ka Karlsson ootab turul muutust.

„Natuke tundub, et mai võis olla pakkumise tipp ja nüüd hakkab pakkumine vähenema,” sõnab ta.

Vaatamata korterite ülepakkumisele on Helsingi endiselt selgelt Soome kalleim elukoht.
Oikotie portaal teatas teisipäeval Soome linnade erineva suurusega korterite üüride mediaanhindadest.

Ootuspäraselt on esikohal Helsingi, kus ühetoalised korterid on 7 protsenti, kahe magamistoaga korterid 11 protsenti ja kolme magamistoaga korterid 10 protsenti kallimad kui riigi hinnalt teises ​​üürilinnas Espoos.

Helsingis on ühetoaliste korterite mediaanüür 759 eurot, kahetoalistel 975 eurot ja kolmetoalistel 1313 eurot.

Oikotie võrdluses paistab erilisena silma Oulu, kus üüritase on oluliselt madalam kui teistes suuremates linnades ja ka madalam kui mitmes Oulust oluliselt väiksemas linnas.
Oulu ühetoaliste mediaanüür on 545 eurot, kahetoalistel 679 eurot ja kolmetoalistel 899 eurot.

Teised suhteliselt odavad suurlinnad on Oikotie arvutuste järgi Jyväskylä, Lahti ja Pori. Kümne kallima üürilinna nimekirjast leiab Oikotie andmetel ka ülejäänud riigi kümme suuremat linna.