NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 11. aprillil viimase ööpäevaga 346 koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 82 053 koroonaga nakatumist.
Kõige enam nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (85), Espoos (37), Lahtis (32), Turus (31) ja Vantaal (27).
NordenBladet — Soomes loositi täna laupäeval, 10. aprillil välja 15,7 miljoni euro suurune lotovõit. Võidunumbrid on: 1, 3, 10, 16, 20, 28 ja 31. Lisanumber 9 ja plussnumber 4.
6+1 tulemusi oli kokku 6, nemad võitsid igaüks 45 770. 6 õiget numbrit oli ära arvatud 145 korral, nemad võitsid igaüks 1246 eurot, vahendab MTV.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 10. aprillil viimase ööpäevaga 446 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 81 707 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (95), Vantaal (54), Espoos (47), Turus (24) ja Tamperes (22).
NordenBladet — Soomes on ligi 66 000 eramaja, kus pole keegi sees elanud üle 7 aasta. Ligi pool neist asuvad statistikakeskuse andmetel maapiirkondades.
Kõige enam on tühjalt seisvaid maju Lõuna-Savos. Enamus tühjadest majadest on vanad talumajad. Kõik neist majadest pole tingimata mahajäetud, neid võidakse kasutada suvilatena, vahendab Yle.
Statistikakeskuse andmetel on Soomes ligi 8000 halvas seisukorras ja mahajäetud maja. Kehva olukorra tõttu hüljatakse ligi 100 maja aastas. Soome keskkonnakeskuse andmetel on 140 000 sellist maja, kus pole elatud vähemalt 3 aastat. Neist ligi 20 000 on halvas seisukorras ja ilmselt hüljatud.
Suurem osa mahajäetud maju on ehitatud enne 1960. aastat, neljandik on aastatel 1960-1990 ehitatud majad ja 4 protsenti on peale 2000. aastat ehitatud majad.
Keskkonnakeskuse andmetel jääb Soomes ligi 10 000 maja aastas pikemaks ajaks ilma elaniketa. Teisalt leiab ligi 5000 varem tühjalt seisnud maja omale uued elanikud.
Soomes on maju maha jäetud põhiliselt 2000ndatel aastatel. Põhjuseks on linnastumine ja asjaolu, et inimesed tahavad omale uut maja. Kui majas elab vanem inimene, kes sureb, siis uusi elanikke tavaliselt sinna ei tule. Samuti jääb maja tühjaks, kui elanik kolib hooldekodusse, aga maja ei raatsita maha müüa. Samuti ei pruugita majale leida ostjat.
Vanade majade lammutamine on väga harvaesinev, kuna sellega kaasnevad kulud. Vahel on nii, et pärijad ei suuda maja kasutamises kokku leppida. Kui maja asub veekogu ääres, siis võetakse see enamasti suvilana kasutusele.
Tavaliselt on ka nii, et kui maja on juba pikalt tühjalt seisnud, siis on see nii kehvas seisukorras, et sinna on raske leida uusi elanikke.
NordenBladet — Kerava linn on muutunud üheks suuremaks koroonakoldeks Soomes, edestades naabruses asuvat Helsingit, Espood ja Vantaad.
Keravast suurem on nakatumine Soomes vaid Koski TI vallas (Soome edelaosa), kus viimase kahe nädala jooksul on olnud 607,4 nakatumist 100 000 elaniku kohta (Soome keskmine on 142). Keraval on see number 371,6. Helsingis on vastav number 364, vahendab Helsingin Sanomat.
Koski TI vald on väike, kõigest 2300 elanikuga, mistõttu võib mõni nakatunud inimene numbri suureks ajada. Keraval elab ligi 37 000 inimest, mis tähendab, et koroona probleem on tõsisem.
Kerava on probleemne ka seetõttu, et koroona olukord seal halveneb, samas kui mitmel pool mujal paraneb. Nakatumiste arv on Keraval kasvanud nädala aja jooksul. Helsingis, Vantaal ja Espoos on aga arv vähenenud. Helsingis on tänase laupäevase seisuga viimase kahe nädala nakatumiste arv 364, seda 100 000 elaniku kohta. Veel nädal tagasi oli see 480.
Kerava linnapea Kirsi Rontu ütles, et kõik oli hästi, nakatumiste arv hakkas juba alla tulema, kui järsku tuli kasv. Nakatumised kasvasid ühe nakkuseahela tõttu. Kahe nädalaga tuvastati Keraval 137 nakatumist, neist üle 50 olid seotud ühe ahelaga. Nakatumine sai alguse seoses vaba aja tegevusega, edasi nakatusid pereliikmed, sõbrad ja sugulased. Tegemist oli kergesti nakkava Briti mutatsiooniga.
Keraval on aga epideemia tõrje tõhus ning jälitustöö toimib ladusalt. Eile reedel tuli juurde 10 nakatumist ning kõik nakkusega kokku puutunud tehti kohe kindlaks. Enamasti saadakse kätte 80-90 protsenti nakkusega kokku puutunutest. Kahe nädala jooksul on olnud 20 nakatumist, mille allikas pole teada.
Kerava inimesed käivad tööl Helsingis, mistõttu paljud nakatumised on sealt pärit. Epideemia kontrolli raskendab see, et paljud haigusnähtudega inimesed viivitavad testile minekuga. On olnud juhtumeid, kus haigusnähud on olnud mitu päeva enne testile minekut. Selleks ajaks, kui testi tulemus on teada, on haigus juba saanud levida, sest inimene muutub nakkusohtlikuks paar päeva enne haigusnähtude ilmnemist.
Kerava juhtiv peaarst Olli Huuskonen ütles, et testile tuleb koheselt minna väikseimategi haigusnähtudega. Arsti väitel on koroona-aja põhimõte see, et mitte kellegagi kohtumist ei saa pidada ohutuks, nakkuse võib saada igalt poolt.
