NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus, kas arsti juures käimise, protseduuride ja ravimite kulude ning haiglakulude pealt saab soodustust tulumaksu maksmisel.
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Ravikulud on maksustamisel nn tavapärased elamisega seotud kulutused, mida ei saa maksustatavast tulust maha arvata. Suurte ravikulude pealt võib aga taotleda maksumaksmise võime vähenemist.
Kui maksukohuslase maksumaksmise võime on vähenenud eri põhjustel, näiteks elatise maksmise, töötuse või haiguse tõttu, siis arvestatakse sissetulekust maha teatud summa. Maksumaksmise võime vähenemise soodustus on maksimaalselt 1400 eurot. Soodustuse arvutamisel võetakse arvesse maksukohuslase ja tema pere sissetulekuid ja varalist seisu.
Ravikulude eest võib saada soodustust, kui:
sinu ja pere liikmete ravikulud on aasta jooksul vähemalt 700 eurot ja
ravikulud moodustavad vähemalt 10 protsenti sissetulekust
Täpsemad juhised asja kohta on maksuameti veebis. Maksude maksmise võime langus tuleb ära põhjendada tuludeklaratsioonis, aga tšekke pole vaja kaasa panna, vaid need tuleb endal alles hoida.
NordenBladet — Eelmisel, 2020. aastal kasvas Soomes hüppeliselt alkoholi müügifirma käive. Riigi monopoolse alkoholi müügiettevõtte Alko müük kasvas 13,4 protsenti 1,3 miljardi euroni. Liitrites kasvas müük 13 protsendi võrra 92,7 miljoni liitrini. Müük kasvas kõigis tootegruppides, vahendab Taloussanomat.
Alko andmetel kasvas müük seoses müügikanalite muutumisega koroonapandeemia ajal. Alkoholi müük tervikuna Soomes langes.
Alko käivet suurendas asjaolu, et piir oli kinni ja inimesed välismaale ostma ei pääsenud. Samuti olid suletud söögikohad.
Alko ärikasum oli eelmisel aastal 64,8 miljonit eurot, aasta varem oli see 40 miljoni ringis. Riigile makstakse dividendideks 60 miljonit eurot, seda on kaks korda enam kui aasta varem.
NordenBladet — Soome traditsiooniline kaitseväe lipupäeva paraad 4. juunil jääb ka tänavu ära, päeva tähistatakse alternatiivse programmiga.
Kaitseväe riikliku lipupäeva paraad Joensuus 4. juunil 2021 jäetakse ära koroonaviiruse epideemia olukorra tõttu.
Koroonaviiruse epideemiaga seotud piiravate meetmete tõttu jättis kaitsevägi ära ka 2020. aasta lipupäeva traditsioonilise tähistamise, kuna paraadi korraldada ei õnnestunud. Selle asemel toimus Turus mereväe orkestri meelelahutuskontsert, mida sai jälgida telerist Yle kanalitest. Toonane päevaprogramm sisaldas muu hulgas lipuheiskamist, pärgade asetamist, Soome kaitseväe juhataja tervitust ja kohalikku programmi üle kogu Soome.
Kaitsevägi valmistab koostöös Yle ja teiste vajalike osapooltega ette tänavuse lipupäeva programmi.
Meie eesmärk on sel aastal taas pakkuda kodanikele programmi, mis austab traditsioone, kuid mida rakendatakse alternatiivsel viisil. Pühade sündmusi näeb nii televisioonis kui ka sotsiaalmeediakanalites. Samuti loodame, et hiljemalt järgmisel aastal saame taas korraldada traditsioonilise sõjaväeparaadi, ütleb peastaabi ülem brigaadikindral Kim Mattsson.
NordenBladet — Kulutoetus on ette nähtud ettevõtetele, mille käive on koroonaepideemia tagajärjel langenud üle 30 protsendi. Sulgemistoetust saavad taotleda mikro- ja väikeettevõtted, mille kliendiruumid on seaduse või ametliku korraldusega suletud. Kolmas kulutoetuse taotlusvoor avaneb 27. aprillil 2021 ja sulgemistoetuse taotlemine 12. mail 2021. Ettevõtted saavad mõlemat toetust taotleda riigikassast.
Kulutoetuse seadust on muudetud, et võimaldada suuremat paindlikkust füüsilisest isikust ettevõtjatele ja väikeettevõtetele abi andmisel ning et koroonaepideemia tõttu suletud ettevõtted saaksid uut sulgemistoetust. Kulutoetuse seaduse muudatused kiitis Vabariigi President heaks 9. aprillil 2021 ja seadus jõustub 12. aprillil 2021.
Oleme uuendanud kulutoetust, et see vastaks praegustele vajadustele. Nüüd arvestatakse paremini nii väikeste kui ka suurte ettevõtetega. Lisaks saame pakkuda hüvitist väikeettevõtetele, mille võimud on koroona tõttu sulgenud. Samuti valmistame praegu ette suurettevõtete sulgemise hüvitist ja ürituste korraldamise garantiid, ütleb majandusminister Mika Lintilä.
Riigikassal on kahe eelmise vooru kulutoetuse maksmise kogemus. Klientidelt saadud tagasiside põhjal oleme ülesandega hästi hakkama saanud. Seetõttu võtame lisaks kolmandale kulutoetuse voorule lisaks ka uue sulgemistasu maksmise, ütleb riigikassa valdkonna juht Jyri Tapper.
Kulutoetus on ettevõtetele, mille käive on langenud
Kolmas kulutoetuse voor on suunatud ettevõtetele, mille käive on toetusperioodil 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 koroonapandeemia tõttu langenud üle 30 protsendi, seda võrreldes vastava ajavahemikuga aastatel 2019-2020.
Kulutoetust saavad taotleda kõigi valdkondade ettevõtted. Aprillis annab valitsus välja määruse sektorite kohta, mis saavad täiendava põhjenduseta toetust taotleda. Need on majandusharud, mille käive on toetusperioodil langenud vähemalt 10 protsenti. Kui ettevõte ei kuulu määruse reguleerimisalasse, peab ta koroonast tingitud käibe vähenemist eraldi põhjendama.
Kulutoetusega hüvitatakse ettevõtte püsi- ja palgakulusid, kuid see ei kompenseeri käibe kukkumist. Püsikulud on nüüd seaduses täpsemalt määratletud. Lisaks võidakse tulevikus hüvitada teatud osa tööandja kõrvalkuludest, näiteks sotsiaalkindlustusmaksed ja töötervishoiuga seotud kulud.
Eraisikust ettevõtjad taotlevad toetust riigikassast
Kulutoetust makstakse ettevõtetele vähemalt 2000 eurot, kui toetuse saamise tingimused on täidetud. See leevendab eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda. Abi antakse ettevõtete käibe vähenemise ja ja püsikulude alusel.
Selleks, et ettevõte saaks kulutoetust taotleda, peab tal olema registrikood. Samuti nõutakse, et ettevõttel oleks toetusperioodil abikõlblikud kulud vähemalt 2000 eurot.
Abi maksimaalne summa suureneb, mis omakorda vastab eelkõige suurettevõtete vajadustele. Ettevõte võib saada miljoni euro suuruse toetuse, kui eelmistes taotlusvoorudes on ülempiir olnud 500 000 eurot.
Söögikohad ja muud suletud asutused võivad saada sulgemistoetust
Hüvitist makstakse ettevõtetele, kui nende ruumid tuleb seaduse või ametliku korralduse tõttu koroonaviiruse epideemia tõttu suletuna hoida. Uus sulgemistoetus kehtib väikestele ja mikroettevõtetele, kus töötab kuni 49 töötajat. Suletud ettevõtted saavad taotleda ka kulutoetust.
Suurematele ettevõtetele valmistatakse ette eraldi sulgemishüvitist. Töö- ja majandusministeerium peab praegu Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi suurettevõtete toetuse tingimuste ja maksimaalse suuruse üle.
Sulgemistoetust kohaldatakse restoranide ja muude toitlustusettevõtete suhtes, mis on majutus- ja toitlustusseadusega klientidele ajutiselt suletud. Kuid kaasamüük on lubatud. Hüvitis arvutatakse tegevuse eest, mida sulgemine mõjutab.
Hüvitist saab maksta ka ettevõtetele, mis on omavalitsuse või piirkondliku valitsusasutuse poolt nakkushaiguste seaduse alusel suletud. Nende hulka kuuluvad liikumis- ja spordirajatised ning spordisaalid, avalikud saunad, ujulad ja spaad ning siseruumides asuvad mänguväljakud.
Sulgemishüvitis põhineb ettevõtte kuludel veebruaris 2021 Ettevõtetele makstakse hüvitist nende sulgemise aja eest. Kui ettevõtetel on piiratud arv kliente, kuid nad pole täielikult suletud, ei maksta sulgemistoetust.
Sulgemistoetuse aluseks on ettevõtte kulud 2021. aasta veebruaris ja avaldus selle kohta, kui suurt osa ärist sulgemine mõjutab. Hüvitatakse 100 protsenti palgakuludest ja 70 protsenti muudest kuludest, näiteks rendikulud.
Nii kulutoetuse kui ka sulgemistoetuse maksmisel arvestatakse varem antud koroonatoetusi. Abi ülemmäär ei tohi ELi riigiabi eeskirjade kohaselt ületada 1,8 miljonit eurot.
Kulutoetuse taotlemine kestab kuni 23. juunini 2021. Sulgemistoetust saab taotleda nelja kuu jooksul pärast kalendrikuu lõppu, mil lõppes ruumide suletud hoidmise kohustus.
Esimene kulutoetuse taotlusvoor toimus 2020. aasta juulis-augustis. Teine taotlusvoor algas detsembris 2020 ja lõppes veebruaris 2021. Kolmanda kulutoetuse vooru ja sulgemistoetuse jaoks on kokku eraldatud 356 miljonit eurot.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 12. aprillil viimase ööpäevaga 225 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 82 278 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (41), Vantaal (31) ja Espoos (31).
