NordenBladet — Soome koolilapsed on mobiiltelefonidest „väga sõltuvad”. Noorte digisõltuvus on „enneolematu”. Nii räägivad Iltalehti intervjueeritud koolitöötajate esindajad. 15 aastat Turus eripedagoogina töötanud Perttu Helin ütleb, et mobiiltelefonide kasutamine tundides segab õppetööd ja ei lase õpilastel keskenduda. Sama meelt on Kotka põhikoolis koolinõustajana töötav Mira, kelle sõnul tekitab mobiiltelefonide kasutamine rahutust.

Sa ei kuula, mida õpetaja ütleb, ja sa ei mäleta asju, ütleb Mira.
Mira ei esine loos oma pärisnimega asja tundliku iseloomu tõttu. Tema isik on toimetusele teada.

Tema sõnul on telefonide kasutamine tundides hirmuäratavalt suurenenud.
Õpilased kasutavad tunni ajal Tiktoki ja Snapchati. Filmitakse teisi õpilasi ja väidetavalt ei saagi õpingutele keskenduda enam muudmoodi kui muusikat kuulates.

Helin ütleb, et õpilased kasutavad sotsiaalmeedia teenuseid ka koolile kuuluvates seadmetes, kuigi paljudes koolides on nende allalaadimine blokeeritud.

Näiteks Snapchati saab kasutada otse arvuti veebibrauseris ja õpilased teavad seda.

Üksiku õpilase osas on mobiiltelefonide kasutamine Mira sõnul väike ebamugavus, kuid terve õpilasgrupi tasandil on probleem häirivalt suur. Samal seisukohal on ka Helin, kelle sõnul rikub tunni sujuva edenemise pidev mobiiltelefoni kasutamine.

45-minutilisest tunnist võib 20 minutit kuluda mobiiltelefoniga tegelemisele, ütleb Mira.

Mobiiltelefone kasutatakse ka eksamitel, mistõttu on tulnud õpilaste eksamitulemusi tühistada. Mõnikord tuleb õpilased näiteks tunnist eemaldada, sest nad vaatavad videoid täie helitugevusega.

Kui õpetaja käsib neil mobiiltelefonid käest panna, siis Mira sõnul õpilased sageli ei kuuletu, vaid hakkavad vastu vaidlema.

Mira sõnul on mobiiltelefoniga õpilast lihtsam tunnist välja tõsta kui õpilaselt mobiil ära võtta.

Seda [mobiiltelefoni äravõtmist] pole praktiliselt väga lihtne teha.

Helini sõnul puudutab mobiiltelefoniprobleem eelkõige põhikooli vanema astme õpilasi. Probleem ei laiene mitte ainult õppetundidele, vaid ka vahetundidele.
Raske on leida õpilast, kellel pole vahetunni ajal mobiiltelefoni käes. Mobiiltelefonide kasutamine vahetundide ajal takistab sotsialiseerumist ja puhkamist.

„Me räägime väga laiahaardelisest probleemist,” ütleb Helin.
Mira sõnul on õpilased tänapäeval „väga sõltuvad” mobiiltelefonidest. Sama meelt on ka Helin, kelle sõnul on noorte digisõltuvus „pretsedenditu”.

Hetk enne intervjuud vaatas Mira kool läbi mobiiltelefonireeglid. Õpilased kuulsid ka riigi valitsuse kavandatavatest seadusemuudatustest, mis karmistavad mobiiltelefonide kasutamist koolides.

Osa õpilasi protestis valjuhäälselt, et „siis ma rikun seadust” ja et „keegi ei puutu mu telefoni, ma võin oma telefoni kasutada, kui tahan”.
Mira sõnul töötavad praegused mobiiltelefonireeglid enamiku õpilaste jaoks üsna hästi, kuid parem oleks, kui mobiiltelefone saaks ära võtta terveks koolipäevaks.

Osa mobiiltelefonide keelustamise vastu olijatest usub, et õpilastel peaks olema võimalus koolipäeva jooksul oma mobiiltelefoni kaudu vanematega suhelda. See oli aga Mira sõnul võimalik ka aastatuhande alguses, kui õpilastel mobiiltelefone polnud.

See ei nõua, et mobiiltelefon peab kogu aeg käepärast olema. Vajadusel võib laenutada näiteks telefoni.

Koolides salvestavad õpilased nii üksteist kui ka õpetajaid videole. Videod levivad sotsiaalmeedias kiusamise ja alandamise eesmärgil, ütleb Mira. Seetõttu ei julge õpilased enam klassi ette tulla nagu varem.
Eelmisel õppeaastal pidin esitama kuriteoteate, sest õpilasi ja töötajaid oli tundides filmitud. Videoid saatsid vulgaarsed ja solvavad tekstid ning neid jagati Tiktokis.

Juhtumit arutati kooli, lapsevanemate, politsei ja sotsiaalasutustega, misjärel filmimine tundides vähenes, räägib Mira.

Mira kirjeldusele sarnast juhtumit kinnitab Iltalehtile Kagu-Soome politsei.
Helin ütleb, et nähtus on kahjuks tavaline.

Tavaline on näiteks pildistada seda, mida keegi teine ​​on sööklas oma taldrikule pannud. Seda levitatakse vestlusgruppides ja Snapchatis, kus selle üle naerdakse.

Õpilased ei saa aru, kui tõsine see on, kui filmitakse salaja ja materjali jagatakse ilma loata.

Helini sõnul pole koolidel palju vahendeid ega ressursse nähtusega tegelemiseks.

Helini sõnul segab õppimist ainuüksi fakt, et mobiil on õpilasega ühes ruumis. Ta viitab 2016. aastal avaldatud uuringule.
Sama uuringu järgi on mobiiltelefonide keelamisest kasu eelkõige nõrgematele õpilastele.

Petteri Orpo valitsus esitas aasta lõpus eelnõu mobiiltelefonide keelustamise kohta koolides. Helin loodab, et uus seadus annab omavalitsustele ja koolidele vabad käed otsustada mobiiltelefonide koolis kasutamise üle.

Avafoto: Unsplash

NordenBladet — Eelmisel, 2023. aastal sündis Soomes kõige vähem lapsi alates 1836. aastast ning rahvastiku uuenemist kirjeldav sündimuskordaja langes rekordmadalale, jõudes peaaegu 1 juurde. Sündide statistika ulatub Soomes aastasse 1776. Soome rahvastikuliidu teadusprofessor Anna Rotkirch peab olukorda sotsiaalseks kriisiks. Nii madalal sündivusel pole enam häid külgi, sõnab ta.

Rotkirchi sõnul pole probleemiga seni midagi ette võetud, vahendab Yle.
Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen käivitas pärast jaani rahvastikupoliitika programmi, mis otsib võimalusi sündimuse parandamiseks. Rotkirch kirjutab töörühmale raportit, mis valmib lähinädalatel.

Pole olemas ühtset põhjust. Tegemist on suure kultuuri-, suhtumise- ja väärtusmuutusega.

Yle küsitles veel kahte töörühma liiget, terviseameti teadusprofessorit Mika Gisslerit ning rahandusministeeriumi strateegia- ja teadusdirektorit Olli Kärkkäinenit.

Kõik nad räägivad, et majanduslikud präänikud nagu sünni- ja lastetoetuste tõstmine ei lahenda vähese sündimuse probleemi – ja praeguses majanduslikus olukorras ei saa Soome neid endale lubada.

Raport sisaldab palju ettepanekuid, mis ei maksa peaaegu midagi, ütleb Rotkirch.

Siin on näpunäited.
1.Kiirendage lapsesaamist

Soomlaste paaritumist ja lastesaamist tuleks kiirendada. Beebikao peamisteks põhjusteks on suhete haprus ja asjaolu, et bioloogilises mõttes alustatakse laste saamisega sageli väga hilja.

Kolm neljandikku sündimuse langusest tuleb sellest, et esimest last ei sünni üldse. Siiski ütleb 85 protsenti noortest, et nad tahavad lapsi.

See mõte, et elu ja karjäär on tehtud ja siis lapsed, on tänapäeva maailma rulett, mis annab tagasilöögi. Paljud inimesed jäävad lõpuks ilma perest ja lastest, mida nad tahavad, ütleb Anna Rotkirch.

Soomlased astuvad oma esimesse liitu endiselt keskmiselt 25-aastaselt. Kuid vabaabielud lõpevad nüüd sagedamini lahutusega kui lapse või abieluga, selgub Turu ülikooli uuringust.

See on uus pööre. Seda võib näha nooremates vanuserühmades, ütleb Rotkirch.

Demograafi sõnul on üheks põhjuseks pidev mobiiltelefonide näppimine: mida rohkem aega paar ekraani taga veedab, seda madalam on nende suhte kvaliteet.

Teadusprofessor Rotkirch räägib perepoliitika kõrval ka „perekonnapoliitikast”.
Seega tuleks mõelda, kuidas toetada noori inimestevaheliste oskuste ja elu planeerimise vallas. Riik ei saa käskida inimestel teatud vanuses paarituda ja lapsi saada. Küll aga saab selleks tingimused luua.

Kuidas luua ühiskond, kus inimesed saavad soovitud arvu lapsi, kui see on bioloogiliselt sobiv? Kuidas saaks laste saamist ja lapsevanemaks olemist ühildada õppimise ja tööga praegusest sujuvamalt? küsib Rotkirch.

2. Viljakusõpe kooli
Vanasti öeldi, et loodus ajab rähni puu otsa. Nüüd tundub, et ka see ei kehti enam. Teadlaste sõnul vajavad noored koolis rohkem viljakust puudutavat haridust.

Teadlaste hinnangul on eriti noortel meestel, sealhulgas üliõpilastel puudujääke viljakusinfos, näiteks selles osas, et eriti naiste viljakus hakkab langema pärast 30. eluaastat.

Osaliselt on see kindlasti tingitud sellest, et avalikult mõnitatakse neid, kelle esiklaps on sündinud viiekümnele eluaastale lähemal, arutleb teadusprofessor Mika Gissler.

Eriti nendes rahvastikurühmades, kus sündimus on enim langenud, on Rotkirchi hinnangul põhiasjade teadmised kehvad. Nende hulgas on kõige vähem haritud mehi ja naisi.

Rasestumisvastase teabe õpetamisel on Soome maailmas kuldmedali tasemel, kuid viljakuskasvatus on jäänud tahaplaanile, ütleb Rotkirch.

Järgmine samm on mõista, kuidas saada õigel ajal kaks või kolm last, ilma et peaksite kasutama kallist ja stressirohket viljatusravi, mille tulemuses ei saa kunagi olla kindel.

3. Ei mingeid sünnitustoetusi, vaid pereväärtused
SDP esimeheks oleku ajal kutsus Antti Rinne soomlasi „sünnitustalgutele”. Sõnumi vastuvõtu järgi otsustades oli sõnade valik vale.

Pereväärtused võivad mõnele tunduda kahtlaselt konservatiivsed. Demograafi sõnul ei tohiks asja politiseerida. Viljakust tuleks vaadelda kui rahva ühist teemat, kuhu tuuakse erinevaid vaatenurki.

See ei ole ühegi poliitilise väärtusmaailma küsimus, ütleb Anna Rotkirch.

Lapsed ja teised lähedased inimesed on meie heaolu tuum. Rotkirchi arvates on see mõte praeguses sotsiaalpoliitilises suundumuses ehk veidi kadunud.
Rahandusministeeriumi strateegia- ja teadusdirektor Olli Kärkkäinen ütleb, et riigi ülesanne ei ole õpetada inimestele väärtusi ja vastavat laste arvu. Viljakus on kogu ühiskonna küsimus.

Kuidas suhtume lasterikastesse peredesse ja pere loomisesse ning kui lapsesõbralik on meie ühiskond?
Teadusprofessor Gissleri sõnul võetakse lastesõbralikus ühiskonnas kõigi otsuste tegemisel arvesse, kuidas uued seadused ja toetused mõjutavad lapse soetamist ja lastega peresid.

4.Haridus ja töö on parim viljakus
Peaministripartei koonderakonna loosungid on, et töö on parim sotsiaalne tagatis. Samas vaimus võiks öelda, et haridus ja töö on parim viljakuse tagatis.

Rahandusministeeriumi teadusjuhi Olli Kärkkäineni sõnul on riigil raske mõjutada, millises vanuses suhted tekivad ja kui kaua need kestavad. Küll aga saab edendada näiteks haridust ja tööhõive määra.

Need mõjutavad rahalist kindlustunnet, mis võib osaliselt ka sündimust soodustada, sõnab ta.

Rahvastikuteadlane Rotkirch ütleb, et hariduse, töö ja pere loomise vahel on tsükkel, mis üksteist toidab.

Kas noorte meeste haridusse investeerimine oleks sündimuse tõstmise võti?
See on ikkagi peamine. See aitab uuringute kohaselt ka viljakust, ütleb Anna Rotkirch.

5.Rohkem viljatusravi
Lapsed saadakse praegu varasemast vanemas eas ja üha rohkem inimesi peab kasutama viljatusravi. Teadlaste hinnangul peaks riik seda veelgi enam toetama.

Kui veel 1990. aastatel tehti Põhjamaades rahvaarvu suhtes kõige rohkem viljatusravi Soomes, siis praegu on Soome mahajääja ja Kela ravihüvitised on kogu aeg vähenenud, ütleb teadusprofessor Mika Gissler.

Viljatusravile on pikad järjekorrad. Kui olete üle 40, ei saa te enam avalikust sektorist abi.

Praegune valitsus on plaaninud viljatusravi tagasi tuua Kela hüvitiste hulka.
Rotkirch juhib tähelepanu sellele, et kuigi on vaja rohkem viljatusravi, on see ka osa probleemist.

Soovitud sünnitus lükkub sellise arengu puhul edasi, nii et see ei ole naise paljunemisbioloogia jaoks enam optimaalne.

6. Beebipräänikud vaevalt aitavad
Vaevalt et uued perepoliitilised meetmed või majanduslikud stiimulid sündimust tõstavad, leiavad rahvastikupoliitika töörühma liikmed.
Soomes on hea ja terviklik perepoliitika, mis hõlmab näiteks perepuhkust ja lastetoetusi. Asjatundjate hinnangul on raske midagi uut ja revolutsioonilist välja mõelda. Kuid see on teise ja enama lapse saamisel siiski oluline ning seda ei tohiks kärpida, ütleb teadur Anna Rotkirch.

Viimastel aastatel on riik näiteks Ungaris, Eestis ja Venemaal püüdnud sündimust tõsta suurte maksusoodustustega, tõstes lastetoetusi ja doteerides korteriostu.

Teadlaste hinnangul pole selle mõju sündimusele julgustav.
Mõnda aega saate väikese efekti, kuid sellel pole pikaajalist mõju. Näib, et üks-kaks last soetatakse hoolimata rahalisest kasust, ütleb Mika Gissler.
Uuringute kohaselt on rahaliste stiimulite mõju sellistes riikides nagu Põhjamaad üsna väike.

Boonustega võib olla raske sündimust tõsta, ütleb Olli Kärkkäinen rahandusministeeriumist.

Avafoto: Unsplash