Laupäev, jaanuar 17, 2026

SOOME UUDISED

Soomes lisandus (31.08.2021) 617 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti tänase teisipäeva, 31. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 617 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes alates pandeemia algusest tuvastatud 127 182 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (152), Tamperes (61), Espoos (60), Kajaanis (41), Vantaal (29), Vaasas (23), Turus (21) ja Seinäjokis (20).

 

Soomes lisandus (29.08.2021) 619 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti tänase pühapäeva, 29. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 619 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 126 093 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (135), Espoos (82), Vantaal (74), Turus (34), Tamperes (31) ja Oulus (20).

 

 

Soome: Septembri lõpuni jätkub kaugtöö soovitus suurema koroona levikuga piirkondades

NordenBladet — Rahandusministeerium ning sotsiaal- ja terviseministeerium on analüüsinud riikliku kaugtöö soovituse kehtivuse aluseid. Kaugtöö soovitust ei soovitata muuta, kuna vaktsineerimise ulatus on epideemiaga võrreldes ebapiisav. Soovitus kehtib kuni 30. septembrini 2021 kiire nakatumiste arvu kasvu ja ulatusliku leviku faasi piirkondades. Kaugtöö soovituse kehtivuse kriteeriume hinnatakse uuesti septembri keskel.

Epideemia olemus on alates suve algusest muutunud ja praegu diagnoositakse nii palju nakatumisi, et epideemia olukord võib vaktsineerimiste edenemisest hoolimata kiiresti halveneda. Lisaks on koroonaga nakatumised praegu valdavalt Delta variandiga, mis levib kergemini kui teised variandid. On selgunud, et ulatuslik kaugtöö piirab haiguse levikut.

Kuna vaktsineerimise ulatus on tõusuteel, alustatakse kohe ettevalmistusi kaugtöölt hübriidtööle üleminekuks. Riiklikul tasandil valmistatakse ette hübriidtööle üleminekut töötervishoiu ameti, ministeeriumide, terviseameti ning tööturuorganisatsioonide koostöös.

Valitsus hindas jaanuaris 2021 erinevaid kontrollimeetmeid ja otsustas koostada tegevuskava ning koos sellega järk-järgult valmistuda ühiskonna avanemiseks. Hübriidstrateegia tegevuskava raames tehti ministeeriumidele ülesandeks hinnata augusti lõpuks ümber valitsuse riikliku kaugtöö soovituse põhjendus ja kehtivus.

Ministeeriumid kasutasid koroonatõrjemeetmete raames oma töös terviseameti ning töötervishoiu ameti hinnanguid nii epidemioloogilise arengu kui ka kaugtöö mõju kohta.

Soome poolt Afganistanist evakueeritute arv kasvas 413-ni

NordenBladet — Kuigi algul oli Soomel plaanis Afganistanist evakueerida paarsada inimest, kasvas number eilse päevaga 413-ni, mil evakueeriti Soome Kabuli saatkonna turvatöötajad koos peredega.

Soome evakueerimisoperatsioon Afganistanist lõpetati välisministeeriumi info kohaselt eile hilisõhtul, kui Soome Kabuli saatkonnale turvateenuseid osutanud ettevõtte töötajatel õnnestus pääseda Kabuli lennuvälja väravatest sisse. Kokku on evakueeritud 83 turvatöötajat ja nende pereliikmed. Grupp, keda abistasid USA sõjaväelased, suutis mõne tunni eest ohutult Kabulist lahkuda.

Eduka tulemuse saavutamisele aitasid kaasa tihedad diplomaatilised kontaktid ning USA ja Soome vaheline koostöö, mis põhines Soome evakueerimisoperatsiooni käigus loodud võrgustikel.

See on oluline osa valitsuse 24. augusti erakorralisel istungil otsustatust, mille kohaselt oldi valmis täiendavalt evakueerima 128 inimest.

Selle grupiga suureneb Soome poolt evakueeritud inimeste arv 413-ni.

Soome evakueerimisoperatsioon Afganistanis lõppes pärast seda, kui välisministeeriumi evakuatsioonimeeskond ja kaitseväelased Kabulist lahkusid. Välisministeeriumi meeskond naasis koju reede, 27. augusti õhtul ja kaitsevägi teatas väeüksuse naasmisest laupäeva, 28. augusti hommikul.

Välisministeerium jätkab võimaluste kohaselt Afganistani jäänud Soome kodanike ja Soomes alaliselt elavate isikute abistamist.

 

Soome: Helsingi piirkonnas on võimalik saada korter vähem kui 150 000 euro eest – kus need asuvad?

NordenBladet — Helsingi piirkonnas on kinnisvara hinnad kruvinud järjest kõrgemale, ent sealgi on võimalik omale korter saada vähem kui 150 000 euro eest. Soome statistikakeskuse info kohaselt tõusid kinnisvara hinnad teises kvartalis 6,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Keskmine ruutmeetri hind oli 4107 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et ligi 100-ruutmeetrine perekorter maksab ligi 411 000 eurot ja poole väiksem kahetoaline 205 000 eurot. Siiski võib isegi Helsingist leida elamise, mis maksab vähem kui 150 000 eurot. Oikotie kinnisvaraportaalis üleval olnud kuulutuste alusel on kõige enam alla 150 000 eurose hinnaga kortereid olnud müügis Vantaa idaosas Koivukylä–Havukoski piirkonnas. Teisel kohal odavuse osas on Vantaa Hakunila. Ja kolmas Vantaa Myyrmäki.

Helsingis on parimad võimalused odava korteri saamiseks linna idaosas. Kõige soodsamad hinnad on Kontula-Vesala piirkonnas, siis Mellunmäki, Pihlajanmäki ja Siltamäki piirkonnas. Espoos on soodsaimad piirkonnad Tuomarila–Suvela, Espoonlahti ja Saunalahti–Kattilalaakso.

Suurem osa müüki tulnud odavaid kortereid on 1- ja 2-toalised. Kõige odavam korter on olnud 59 000 eurot maksev 34-ruutmeetrine 2-toaline korter Helsingis Pihlajanmäkis. Kõige soodsam 4-toaline 85,5-ruutmeetrine korter koos eraldi garderoobiga on olnud müügis Koivukylä–Havukoski piirkonnas hinnaga 132 000 eurot.

Suurim alla 150 000-eurone korter on olnud müügis Helsingis Siltamäkis, kus 128,5-ruutmeetrise 5 toaga korteri eest küsiti 149 000 eurot. Helsingi kesklinnas Etu-Töölös on olnud müügis väike, 13-ruutmeetrine korter hinnaga 130 000 eurot. Kruununhakas on müüdud 15-ruutmeetrist korterit hinnaga 146 000 eurot ja Kallios on samasuure korteri eest küsitud 149 000 eurot.

Prognoositakse, et odavamate korterite hinnad lähiajal kerkivad. Näiteks Vantaale planeeritav kiirtramm peaks tõstma Hakunila korterite hindu. See ühendab piirkonna Jumbo kaubanduskeskuse, Tikkurila ja Vantaa lennujaamaga. Kiirtrammitee ehitus peaks algama 2024. aastal ja olema valmis 2028. aastal. Teine kiire tõusja peaks olema Myyrmäki. Helsingis peaks arenema Pihlajamäki ja Siltamäki, samuti Kontula. Helsingi idaosas peaks 2024. aastal valmima metrooliini pikendus.