NordenBladet — Soome terviseameti juht Markku Tervahauta tahaks, et kõik hooldajad ära vaktsineeritaks. Ta tahaks, et kehva tervisega inimestega tegelevate hooldajate puhul kantaks koroonavaktsiin kohustuslike vaktsiinide nimekirja. Tervahauta põhjendab väidet sellega, et eakad inimesed kuuluvad koroona riskigruppi, keda peab kaitsma. Praegu pole aga teavet, kui paljud hooldajad on lasknud end ära vaktsineerida, vahendab Yle.
Soome haiglaõdede ja hooldajate ametiühing Super pole aga sundvaktsineerimisega päri. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et praegu kohustuslikud leetrite, tuulerõugete, läkaköha ja gripivaktsiinid on turul olnud aastaid ja need on läbi proovitud. Koroonavaktsiiniga see aga nii pole, mistõttu muudetakse hooldajad sundvaktsineerimisega katsejänesteks.
Oma ala asjatundjad lasevad end heameelega vaktsineerida, kui on teada, et need on ohutud. Praegu on kord selline, et hooldaja ei pea tööandjale jagama teavet vaktsineerituse kohta. Samas on võimalik vaktsineerimata inimesed suunata teisele tööle.
Mõnedes Euroopa riikides peavad meedikud laskma end kohustuslikus korras koroona vastu vaktsineerida. Näiteks Prantsusmaal on vaktsineerimine kohustuslik haiglaõdedele, arstidele ja tuletõrjujatele. Kreekas on ähvardatud vaktsineerimata hooldajad tööst ilma jätta.
Praegu on meditsiini valdkonnas suur puudus nii hooldajatest kui õdedest. Kõik vabad töökäed on vajalikud. Seetõttu on võimalik värvata ka vaktsineerimata inimesi.
Praegu on Soomes märgatud, et kahe vaktsiini mõju on hakanud kaduma ka vaktsineeritutel, seetõttu on hooldekodudes puhkenud uued haiguskolded. Soomes vaktsineeriti kõigepealt vanureid ja nende hooldajaid. Soome terviseamet soovitab neile nüüd kolmandaid vaktsiinidoose.
Soomes on pandeemia ajal nakkushaiguste seadust mitmel korral muudetud, aga praegu pole kavas muuta koroonavaktsiini võtmist meedikutele ja hooldajatele kohustuslikuks.
NordenBladet — Soomes registreeriti tänase kolmapäeva, 15. septembri seisuga viimase ööpäeva jooksul 522 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 134 827 koroonaga nakatumist.
Soome nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on tänase seisuga 126,2. Võrdluseks, Eestis on see 422,3.
Soomes on terviseameti andmetel haiglaravil 97 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 29.
NordenBladet — Väikse sissetulekuga vanemad õpetavad lastele kuulekust ja kõva tööd, samas kui kõrgema sissetulekuga vanemad õpetavad iseseisvust. Vaeste perede poolt edasi antud väärtused võivad siiski muutuda, kui avanevad paremad võimalused tööturul, leiab kuulus majandusteadlane, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Daron Acemoğlu värskes uuringus.
Uuringu aluseks oli ülemaailmne väärtuste uuring World Value Survey aastatest 1981–2018. Seal oli info 430 000 inimese kohta enam kui 100 riigist, kaasa arvatud Soomest, vahendab Helsingin Sanomat.
Uuringus küsiti näiteks seda, millist viit omadust on lapse juures eriti tähtis tunnustada. Kokku oli võimalik valida 10 omaduse vahel, sealhulgas kuulekus, kõva töö ja iseseisvus.
Acemoğlu tuvastas, et kasvatuse ja pere sotsiaalmajandusliku olukorra vahel on tihe seos. Lapse siseseisvust tunnustatakse seda enam, mida jõukam või haritum on pere.
Kuulekuse ja kõva töö puhul oli seos vastupidine. Mida väiksema sissetuleku ja madalama haridusega on pere, seda enam peetakse tähtsaks neid omadusi.
See tähendab, et jõukad ja haritud pered hindavad laste juures teatud omadusi, mis on seotud iseseisvusega palju enam kui vaesemad ja madalama haridusega pered, märgib Acemoğlu uuringus.
Kõva töö tähtsustamine on Acemoğlu hinnangul seotud kuulekuse väärtustamisega.
Acemoğlu avaldas uuringu mõjuka USA teadusasutuse NBER veebis. Uuringut saab lugeda ka MIT-i veebis.
Soomes pole tehtud sarnast uuringut, mis võrdleks laste kasvatamist pere jõukuse ja haridusega. Soome vastavad tulemused on samas kättesaadavad Tampere ülikooli teadusarhiivis aastast 2005. Siis märgiti Soome 1130 vastaja hulgas iseseisvust 803 korral, kuulekust 377 korral ja kõva tööd 184 korral.
Seega määrab pere majanduslik olukord ära selle, millist kasvatuse kultuuri peres väärtustatakse. Ühiskonna eliidi ja ettevõtjate majanduslik olukord julgustab vanemaid rõhutama lastes iseseisvust, leiab Acemoğlu. Vanemad ootavad, et lastest saavad pere võimalustele tuginedes suure sissetulekuga ettevõtjad ja juhid.
Acemoğlu märgib, et kõrgema sissetulekuga vanemad sisendavad lastele hoiakuid, mille tõttu tunnevad lapsed end olevat eelistatud. Sellest on kasu laste hilisemas sotsiaalses ja tööalases elus.
Eliidil pole uuringu järgi nende posititsiooni tõttu huvi kasvatusstiili muuta. Väikse sissetulekuga perede hoiakuid võib aga tööturu olukord mõjutada.
Väikse sissetulekuga peredes võidakse lastes arendada iseseisvust, kui tööturu olukord on hea.
Loomult iseseisvad töötajad on Acemoğlu hinnangul kõrgema tootlusega kui kuulekad. See tuleneb asjaolust, et neil on rohkem ideid, kuidas probleeme lahendada. Neist saavad suurema tõenäosusega ettevõtjad.
Iseseisvatel inimestel on paremad võimalused teenida rohkem kui kuulekatel. Seetõttu tasub vanematel laste puhul eelistada seda omadust.
Kuulekusest võib aga kasu olla siis, kui tööd on vähe ja palgad väiksed. Siis leiab kergemini töö kuulekas töötaja, kes on valmis tegema tööd väikse palga eest.
Kasvatuse stiil mõjutab ka sotsiaalset liikuvust ehk võimalusi tõusta väiksema sissetulekuga perest paremale majanduslikule tasemele. Töötaja kuulekus aga pidurdab liikuvust, samas kui iseseisvus lisab seda.
Sotsiaalset liikuvust uurinud Turu ülikooli professor Jani Erola leiab, et samalaadseid tulemusi ühiskonnagruppide eri kasvatuse stiili kohta võib saada ka Soomest. Sama asja on uurinud ka USA sotsioloog Anette Lareau, kes leidis, et keskklassi pered õpetavad lapsi teistmoodi kui töölisklassi pered. Tulemus oli laias laastus sama, ehk keskklassi pered õpetavad lastele rohkem individualismi ja avatust.
Iseasi on see, kas kasvatus mõjutab lapse tulevast elu. Kasvatusel võib olla mõju eriala valikutele.
Acemoğlu uuringust tuleb välja sotsiaalmajandusliku olukorra mõju kasvatusele. Samas pole teada, kas ja kuidas mõjutab kasvatus inimese edasisi väljavaateid.
Jani Erola sõnul mõjutab kasvatus pere igapäevast suhtlust. Muus osas võivad olla inimestel kasvatusele liiga suured ootused. Näiteks on Erola märganud, et keskklassi peredes tahetakse lapse elu võimalikult ära korraldada. Samas ei mõelda sellele, kas sellest on midagi kasu, või on see oluline vaid vanematele endile.
Erola arvates on kasvatuslikest hoiakutest tähtsamad ootused, mida inimene peab elus saavutama. Soomes tuleb see välja ülikooli pürgimises. Soomes on igaühel selleks võimalus, aga seda teevad rohkem need, kelle vanematel on kõrgharidus.
Näiteks kehvemal järjel peredest kõrgkooli õppima läinud inimesed on tunnistanud, et nad ei osanud varem millestki sellisest unistadagi, kuna kodus sellest ei räägitud. Kõrgharidusega vanematega peredes on samas iseenesest mõistetav, et lapsed õpivad niikaua kui võimalik. Seda isegi ei arutata.
NordenBladet — Soome valitsus muutis koroonaepideemia tõttu toitlustusasutuste tegevust piiravat määrust. Klientide arvu ning alkoholi müügi ja lahtiolekuaja piirangud kaovad Kesk-Soome maakonnas. Määrus jõustub reedel, 10. septembril 2021. aastal.
Koroona ulatusliku leviku faasi piirangud toitlustusasutustele Edela-Soome, Pirkanmaa, Kymenlaakso, Uusimaa, Lõuna-Karjala, Pohjanmaa ja Lõuna-Pohjanmaa maakondades alates 10. septembrist:
Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müüa kella 07-22 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-23.
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, on lubatud kasutada vaid poolt kliendikohtadest siseruumides ja uue piiranguna ka õues. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti kliendikohtadest vastavalt siseruumides ja väljas.
Kõigil toitlustusasutuse klientidel peab olema oma istekoht laua või samaväärse tasapinna ääres nii sees kui ka väljas.
Külastajad tuleb suunata oma istekohtadele siseruumides. Toitlustusasutus koostab ja esitab klientidele juhised selle kohta, kuidas liikuda ruumidesse sisenedes, sealt lahkudes, suitsetamisala, tualetti või pesuruumi külastades ning toitu ja jooke vastu võttes. Tantsimine ja karaokelaval esinemine pole lubatud.
Koroonaga nakatumiste arvu kiire kasvu faasi piirangud toitlustusasutustele Kanta-Häme, Päijät-Häme, Põhja-Savo, Põhja-Karjala, Kesk-Pohjanmaa, Põhja-Pohjanmaa, Kainuu, Lõuna-Savo ja
Satakunta maakondades alates 10. septembrist:
Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müük kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, kasutatakse poolt kliendikohtadest siseruumides. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti istekohtadest siseruumides.
Igal kliendil peaks ikkagi olema oma istekoht siseruumides laua või muu tasapinna ääres. Väliterrassidel pole istekohtade arv piiratud.
Koroona leviku baastaseme piirangud toitlustusasutustele Ahvenamaa, Lapi ja Kesk-Soome maakonnas alates 10. septembrist:
Klientide arvule ega alkoholi müügi ja lahtioleku ajale ei ole eraldi piiranguid.
Igal kliendil peaks ikkagi olema oma istekoht siseruumides laua või muul tasapinna ääres.
Üldised hügieeni- ja distantsi hoidmise kohustused kehtivad kõikides piirkondades.
Piirangute erandid jäävad samaks
Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklate ega klientide poolt kaasa ostetava toidu müügi kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti toitlustusasutustele, mis tegutsevad Soome ja välismaa vahel või välisriigis sõitvate veesõidukite või õhusõidukite pardal või tanklate juures.
NordenBladet — Sotsiaal- ja terviseministeerium on koos haridus- ja kultuuriministeeriumi, töö- ja majandusministeeriumi ning justiitsministeeriumiga koostanud valitsuse eelnõu ELi digitaalse koroonatõendi ehk koroonapassi riikliku kasutamise kohta ning see esitatakse parlamendile septembri keskel.
Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna ministrite töörühm arutas koroonapassi kasutuselevõttu 9. septembril 2021.
Piirangutele tuleb alternatiiv: klientidelt saab küsida koroonapassi
Praktikas tähendab koroonapass ELi koroonatõendit, mis on juba saadaval Omakanta teenusest (tõend koroona vastu vaktsineerimise, koroonatesti tulemuse või koroonahaiguse läbipõdemise kohta). Seega ei kavandata Omakanta teenuse jaoks uut koroonapassi.
Koroonapassi kasutuselevõtt tähendab, et ELi koroonatõendit saab Omakanta kaudu tulevikus kasutada erinevatel puhkudel või üritustel osalemise tingimusena.
Koroonapiirangute alternatiivina võidakse nõuda klientidelt koroonapassi kasutamist ja selle esitamist. Koroonapassi kasutamine oleks seda kasutusele võtvatele asutustele vabatahtlik. Koroonapassi kasutataks alternatiivina ainult siis, kui vastava sündmuse või ruumi piirangud on kehtestatud.
Koroonapassi saab lugeda mobiilirakendusega
Ürituse korraldaja saab koroonapassi lugeda mobiilseadmest, kuhu on laetud koroonatõendi lugeja nimeline rakendus. Rakendus loeb tõendi QR-koodi, mille tulemusena kuvatakse ekraanile kinnitamist või tagasilükkamist tähistav kiri. Rakenduse koroonatõendi lugemiseks saab rakenduste poest.
Koroonatõendi lugeja on uus rakendus, mis ei kogu ega salvesta tõendi teavet ega kuva inimese tervisealast teavet. Kui rakendus loeb tõendi kinnitatuks, kuvatakse isiku nimi ja sünniaeg, kuid mitte isikukoodi. Kui tõend tagasi lükatakse, ei kuvata ekraanile nime, sünniaega ega isikukoodi.
