NordenBladet — Soome lõpetas neljapäeval, 26. augustil Kabulis plaanipäraselt evakueerimisoperatsiooni. Välisministeeriumi abimeeskond ja kaitseväe julgeolekujõud on riigist lahkunud. Võimalusel jätkatakse konsulaarabi andmist muude vahenditega.

Operatsioon oli edukas: 10 päevaga evakueeriti Kabulist 240 Soome kodanikku, alalise elamisloa omanikku ja Soome saatkonnas töötavanud kohalikku elanikku, kaasa arvatud nende perekonnad. See arv hõlmab ka haavatava olukorra tõttu evakueeritud inimesi. Lisaks evakueeriti valitsuse 13. augusti otsusega 80 inimest, kes kuulusid Euroopa Liidu delegatsiooni ja NATO operatsiooni Soome delegatsiooni. Afganistanist toodi ära ka välisministeeriumi diplomaatiline personal. Kokku on evakueerituid 330.

Vastavalt konsulaarteenuste seadusele abistab välisministeerium kriisiolukorras Soome kodanikke ja Soomes alaliselt elavaid välismaalasi ning nendega koos kolivaid pere liikmeid, et kaitsta nende elu ja turvalisust. Lisaks on humanitaarsetel kaalutlustel abistatud inimeste puhul tehtud evakueerimise otsus vastavalt väga keerulisele olukorrale Kabuli lennujaamas.

Kõiki evakueerimisotsustega hõlmatud isikuid ei ole veel Afganistanist ära toodud. Välisministeeriumi andmetel on Afganistanis endiselt kümmekond Soome kodanikku ja samapalju teisi konsulaarabi vajavaid isikuid.

Afganistanis konsulaarabi vajavate isikutega hoitakse sidet ja neid abistatakse jätkuvalt eri viisil. On veel ELi liikmesriike ja teisi partnerriike, kes jätkavad evakueerimist. Konsulaarabi saamiseks võib hädaolukorras nende riikide poole pöörduda. Kabuli tsiviillennujaama taaskäivitamine võtab aega. Julgeolekuolukord sõjaväelennuvälja ümbruses on jätkuvalt ohtlik.

Soome migratsiooniamet hoolitseb esialgu sisserändajate vastuvõtu eest Soomes. Valitsuse otsuste alusel Soome lubatud isikud saavad elamisloa humanitaarabi alusel. Afganistanist evakueeritud isikud, keda valitsuse otsused ei hõlma, suunatakse tavapärasele varjupaigamenetlusele. Need on peamiselt pereliikmed, kes on saanud konsulaarabi. Sisserändajatele pakutakse vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.

Evakueeritute vastuvõtt Helsingi-Vantaa lennujaamas on toimunud ulatuslikus koostöös ametivõimudega. Lisaks Soome migratsiooniametile on operatsioonis osalenud piirivalve, politsei, toll, terviseamet, sotsiaal- ja terviseministeerium, Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond, Vantaa sotsiaal- ja kriisiabi osakond ja Soome Punane Rist.

NordenBladet — Soomes registreeriti tänase laupäevase, 28. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 619 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 125 474 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (187), Espoos (76), Turus (40) ja Vantaal (33).

NordenBladet — Soomes registreeriti tänase reede, 27. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 570 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 124 855 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (121), Espoos (75), Turus (45), Vantaal (29), Oulus (24) ja Tamperes (20).

Soomes on haiglaravil 93 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis 23 patsienti.

Täna reedel uusi koroonasurmasid ei lisandunud.

NordenBladet — Soomes võidakse kohaliku nakkushaiguste arsti määrusega karantiini panna ka siis, kui isik on kahe doosiga vaktsineeritud. Näiteks Vaasas on praegu karantiinis üle 300 inimese ja osa neist kahe doosiga vaktsineeritud.

Soome terviseameti andmetel isikut karantiini ei määrata, kui ta on kahe doosiga vaktsineeritud ning teisest doosist on möödas vähemalt nädal aega või kui nakkushaiguste arst ei otsusta teisiti. Nakkushaiguste arst omakorda arvestab eri asjaoludega, mis võivad mõjutada vaktsiini efektiivsust. Terviseameti andmetel on sellised asjaolud näiteks koroona mutatsiooni levik, isiku vanus ja võimalikud kroonilised haigused, vahendab Iltalehti.

Kahe doosiga vaktsineeritu karantiini määramisel mängib rolli näiteks see, kui lähedal ja kui kaua on nakatunud isikuga kokku puututud. Lisaks mängib rolli see, kas tegemist oli peoga, kus näiteks lauldi ja räägiti valjult. Või on tegemist olnud siseruumiga, näiteks peosaali, suvila või autoga.

Juhtum võib olla järgmine: kahe doosiga vaktsineeritud isik on olnud terve õhtu jahtklubi ruumides, rõõmsalt lauldes ja huilates, kui kõrval on istunud koroonapositiivne isik.

Kui aga kaks doosi saanud isik on kasutanud maski, toob lapse lasteaiast, ja kasvatajal tuvastatakse järgmisel päeval koroona ning laps pannakse karantiini, siis lapsevanemat karantiini ei panda. Kasvataja aga peab isoleeruma.

Karantiini eesmärk on takistada viiruse levikut. Vaasa linna juhtiv peaarst Heikki Kaukoranta ütles, et kaks doosi annab samas hea kaitse raske haigusvormi vastu, ja üks doos annab rahuldava kaitse.

NordenBladet — Soomes kaalutakse koroonapassi kohustuslikuks muutmist ehitusobjektidele sisenemisel. Vabastuse saaksid need, keda pole võimalik tervislikel põhjustel vaktsineerida. Soome keskkonnaministeerium on teinud asja kohta memo, mille kohaselt on ehitussektor huvitatud koroonapassi kasutamisest, vahendab Iltalehti.

Memos on märgitud, et koroonapass on parim võimalus viiruse eemale hoidmiseks ehitusobjektidelt. Arvamused asja kohta on võetud ehitusfirmade liidust, ehituse ametiühingult ning ehitusfirmadelt Skanska, YIT, SRV, NCC, Lujatalo ja Lehto Group.

Koroonapass on kavas siduda ehitusobjektide sissepääsu kontrolliga. Koroonapassi nõutaks kõigilt, välja arvatud need, keda ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida.

Vaktsineerimata inimestele pakutakse välja võimalus end testida. Koroonapassist ei tule välja see, kas inimene on lasknud end vaktsineerida või teinud testi.
Memo järgi aitab koroonapassi kasutamine vältida ehitusobjektidel karantiine ja testimisi. See käib eelkõige välismaalt pärit töötajate kohta. Nõnda õnnestub vältida nakkusekollete tekkimist ehitusobjektidel.

Koroonapassi kasutamist ehitusobjektidel peetakse heaks lahenduseks, sest objektid püsivad avatuna ja kedagi pole vaja sundpuhkusele saata.

Kui töötajad liiguvad ühelt objektilt teisele, siis aitab koroonapassi kasutamine ära hoida viiruse levikut ja nõnda soodustab töötajate liikuvust. Eesmärk on, et viirus ei pääseks objektidele ja ei tekiks nakkusekoldeid.

Nõnda loodetakse kasu ka töötajate vaimsele ja füüsilisele heaolule. Töökohal ei haigestuta ja pole vaja karta nakatumist ega viiruse levikut kodus abikaasale ja lastele.

Ministeeriumid on oma seisukohad koroonapassi osas edastanud sotsiaal- ja terviseministeeriumile, kus valmib sügiseks koroonapassi puudutav seaduseelnõu.