NordenBladet — Soome valitsus on edastanud parlamendile eelnõu, millega tahetakse keelata suitsetamine mänguväljakutel ja ujumisrandades. Lisaks tahetakse suitsupakkidele kehtestada nn plain packaging ehk jaemüügi pakendite muutmine ühesuguseks, vahendab Iltalehti.
Suitsupakkidelt kaovad kõik sildid ja logod. Pakendite välimusele hakkavad kehtima eraldi nõuded. Eelnõuga tahetakse vähendada tubakatoodete atraktiivsust, nii et noored ei hakkaks suitsetama.
Eraldi maitsega tubakatooted keelatakse, samuti lubata enam kasutada lisaaineid. Sellised maitsed on näiteks šokolaad, maasikas ja mentool. Lõhnad ja maitsed jäävad keelatuks ka e-sigarettide puhul.
Lisaks peavad tubakatoodete tootjad ja maaletoojad hakkama maksma iga-aastast järelvalvemaksu, mis sõltub müüdud toodete arvust. Järelvalvemaks puudutab ka vedelikke. Muutused peaks jõustuma pärast üleminekuaja lõppu 1. jaanuaril 2023. aastal.
NordenBladet — Soomes on arvatavalt kümneid tuhandeid inimesi, kes kannatavad nn pika koroona ehk long covidi vaevuste käes. Pikaajalise koroona raviks pole aga enamasti vaja eriarstiabi. On siiski grupp inimesi, kelle elu mõjutab pikk koroona oluliselt. Osa on pidanud töölt kõrvale jääma, vahendab MTV.
Juunikuus avas Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS esimese pika koroona kliiniku Meilahti haiglas Helsingis. Patsiente on nii palju, et kõiki ei jõuta vastu võtta.
Praegu tegeletakse kõige raskemate juhtumitega, mille puhul on vaja eriarstiabi ja uuringuid. Leebemate haigusjuhtudega praegu ei tegeleta, rääkis pika koroona kliiniku peaarst Helena Liira.
Pika koroona haigusnähud on väga erinevad. Need võivad olla näiteks õhupuudus, peavalu või juuste väljalangemine. Mõnedel patsientidel on halvenenud liikumisvõime. Kõige üldisem vaevus on kurnatus ehk väsimus, mis puhkamisega ära ei kao.
Vaevuste erinevust näitab asjaolu, et need võivad olla nii füüsilised kui neuroloogilised. Neuroloogilised vaevused on näiteks mälu nõrgenemine ja keskendumisraskused. Neuroloogilised vaevused on patsientidele hirmutavad.
Long covidi tekkemehhanismi ja soodustavaid tegureid veel ei teata. Koroonahaigus ise on ohtlikum vanematele meestele, aga pika koroona patsiendid on põhiliselt naised, tihtilugu keskeast nooremad. Põhjust ei teata.
Soome long covidi kliinikus on samuti rohkem naispatsiente kui mehi. Samas võib pikka koroonasse haigestuda igaüks, nii nagu ka koroonasse. Pika koroona ärahoidmiseks aga on lihtne nõuanne: kui hoiduda koroonast, siis hoidutakse ka pikast koroonast. Seetõttu on oluline, et kõik laseksid end vaktsineerida. See pole kerge haigus.
NordenBladet — Soomes registreeriti tänase kolmapäeva, 22. septembri seisuga viimase ööpäeva jooksul 477 uut koroonaviirusega nakatumist.
Soomes on haiglaravil 109 koroonapatsienti, ööpäevaga tõisis patsientide arv 15 võrra. Raskes seisus intensiivis on terviseameti andmetel 20 koroonapatsienti.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus: Kui maksu on makstud ettenähtust suuremas summas, kas maksutagastust saab ette küsida? Inimene märkis, et sissetulek on tänavu jäänud palju väiksemaks kui eelmisel aastal ja kuigi uuele maksukaardile sai kirjutatud kinnipeetava tulumaksu määraks null, siis ikkagi on makstud praeguseks käesoleva aasta eest rohkem makse kui aasta tulude põhjal oleks vaja. Inimene küsib, kas ta saab enammakstud maksuraha tagasi küsida, või peab ootama kuni järgmise aasta suve või sügiseni.
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Kahjuks ei saa tagastust ette küsida.
Tänavuse 2021. aasta eest enam makstud maksusumma saab tagasi koos järgmise aasta maksutagastusega. maksutagastusi makstakse välja järgmise aasta juunist kuni detsembrini vastavalt sellele, kuidas laenuvad maksuandmed käesoleva, 2021. aasta kohta.
Veidi lohutust pakub enammakstud maksusummale tasutav intress, mis on tänavusel aastal 0,5 protsenti.
Et makse liiga palju ei koguneks, on kasulik maksukaardi andmeid jälgida terve aasta vältel, et saaks reageerida maksuprotsendi muutmiseks ühes või teises suunas. Maksukaarti saab vajadusel aastas mitu korda muuta.
NordenBladet — Islandis tehti eksperiment, mille käigus selgus, et lühem tööaeg, 35-36 tundi nädalas parandab tootlikkust ja töötajad tundsid end paremini. Palk jäi sel ajal samaks. Nüüd tahetakse ka Soomes kasutusele võtta lühem, 4-päevane töönädal. Valitsuserakondadest toetavad lühemat töönädalat sotsid, rohelised ja vasakpartei. Keskerakond ei soovinud arvamust avaldada ja Rootsi erakond ei toeta töönädala lühendamist, vahendab Iltalehti.
Opositsioonierakonnad koonderakond, põlissoomlased ja Liike Nyt ei toeta töönädala lühendamist. Kristlikud demokraadid on sellega nõus vaid siis, kui vastavad otsused on piirkondlikud.
Vasakpartei juht, haridusminister Ly Andersson ütles, et Soomes tuleks läbi viia samasugune eksperiment nagu tehti Islandil. Andersson ütles, et vasakpartei toetab seda, et inimestel oleks rohkem vaba aega ning et oleks võimalik paremini siduda töö ja pere-elu. See on oluline inimeste heaolu ja tootlikuse seisukohalt.
Andersson on varem toetanud 6-tunniseid tööpäevi. Palk jääks samaks, aga töötunde on vähem. Avalikus sektoris, kus tehakse tööd ka vahetustega, sobiks selline mudel kõige paremini.
Sotside juht ja peaminister Sanna Marin pakkus juba 2019. aastal välja, et Soomes võiks olla 4-päevane töönädal või 6-tunnised tööpäevad. Sotsid on lubanud hakata ette valmistama tööaja vähendamist. Kui tööaja lühendamine aitab suurendada inimeste heaolu, siis on see oluline.
Soomes on tehtud tööaja lühendamise eksperimente 1990ndatel aastatel. Nüüd on kavas selline eksperiment korraldada sügisel. Soome võiks seda teemat arendada Euroopa Liidu tasemel.
Roheliste juht ja siseminister Maria Ohisalo on lühema tööaja poolt, aga teatud tingimustel. Ohisalo väitel vajab Soome tööelu rohkem paindlikkust. See oleks hea, kui inimesed saaksid proovida lühemat tööaega. See võiks aidata kaasa inimeste paremale hakkama saamisele ning seeläbi võiks rohkem inimesi tööl käia. Lühem tööaeg võiks olla üks võimalusi, kuidas parandada inimeste töövõimet.
Ohisalo ütles, et pooldab lühema tööaja eksperimendi korraldamist Soomes. Roheliste erakonna töötajatel juba on kasutusel lühem tööaeg. See on end õigustanud.
Soomes on avalikus sektoris juba praegu kasutusel lühem töönädal. Näiteks riigisektoris on keskmine tööaeg 37,4 tundi nädalas ja omavalitsustes 34,3 tundi nädalas.
