NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin kirjutab sotsiaalmeedias, et piirangud võidakse kaotada juba mõne nädala pärast.
Sanna Marin märgib sotsiaalmeedias, et kevadel oli ta üsna väsinud, aga nüüd on tal positiivne sõnum: Koroona on peagi seljatatud. „Nüüd saab minna, kogeda ja teha,” märkis Marin.
Koroona sõi kevadel Marini jõudu, aga nüüd on tema arvates igal soomlasel aeg naasta tavapärase elu juurde. Marini hinnangul võib piirangud kaotada juba mõne nädala pärast.
NordenBladet — Soome tarbijate usaldus kerkis septembris 6,0 punktini. Augustis oli see Statistikakeskuse andmetel 4,0 punkti.
Tarbijate usaldus on olnud praegusest kõrgem vaid 2017. aasta detsembris, mil see oli 6,8 punkti. Indeksi pikaajaline keskmine on -1,7 punkti, vahendab Yle.
Ootused Soome majanduse arengule septembris paranesid, ühtlasi paranes tööhõive väljavaade. Tarbijate enda majandusliku olukorra ootused ning kestvuskaupade ostu soovid püsisid muutumatud.
Ettevõtjate ootused aga ettevõtjate keskliidu andmetel septembris veidi langesid. Ootused langesid tööstuses ja jaekaubanduses, aga tõusid ehituses. Teeninduses püsisid ootused muutumatud.
Usalduse indikaatorid näitavad, et kõige keerulisem aeg majanduses hakkab mööda saama. Majanduskasvu väljavaated on väga head, aga mõnes valdkonnas on taastumine alles alguses.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus maksuprotsendi kohta. Inimesel on olnud kaks töökohta ja sissetulek on kasvanud rohkem kui varem prognoositud. Inimene tahab suurendada maksuprotsenti, et vältida juurdemakset järgmisel aastal. Kas selleks peab tellima maksuametilt uue maksukaardi?
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Ei pea. Kui soov on tõsta ettemaksu protsenti, siis saab seda paluda otse oma tööandjalt. Tööandjale tuleb aegsasti teada anda, kui palju on kavas maksuprotsenti tõsta. Selleks pole endal vaja maksuameti poole pöörduda.
Ettemaksuprotsendi vähendamine aga nõuab ühenduse võtmist otse maksuametiga. Tööandja ei saa alandada töötaja ettemaksuprotsenti pelgalt töötaja soovi alusel. Selleks on vaja tellida maksuametist uus maksukaart, kuhu maksuamet on kandnud väiksema ettemaksuprotsendi.
NordenBladet — Soome rahandusministeerium ning sotsiaal- ja terviseministeerium on uurinud riikliku kaugtöö soovituse kehtivuse aluseid. Ministeeriumid teevad ettepaneku lõpetada kaugtöö soovitus 15. oktoobril. Ministeeriumide hinnangul oleks selleks ajaks vaktsineerimise ulatus valitsuse seatud eesmärgi lähedal. See võimaldaks ohutult kaugtöölt üle minna kontakt-tööle.
Epideemia olukord ja vaktsineeritus on kogu riigis paranenud. Praegu ei ole aga tööealise elanikkonna vaktsineeritus veel valitsuse uuendatud hübriidstrateegia kohaselt vähemalt 80 protsendi tasemel. Lisaks avastatakse endiselt palju nakatumisi.
Tööle naasmist võib alustada varem, kui see on võimalik riskihindamise ja piirkondliku epideemia olukorra alusel.
Vastutus ohtu töökeskkonna eest lasub asutustel
Kaugtöö soovituse jätkamine oktoobri keskpaigani annab asutustele võimaluse paindlikuks üleminekuks kaugtöölt töökoha töö järkjärgulisele suurendamisele. Riiklikul tasandil arutatakse kaugtöö ja töökoha töö ühendamisega seotud aspekte töötervishoiuameti, ministeeriumide, terviseameti ning tööturuorganisatsioonide vahel. Need aspektid avaldatakse muu hulgas asutustele antavates juhistes.
Ettevalmistus aitab asutustel liikuda uue argielu suunas. Vastutus ohutu töökeskkonna eest lasub asutustel, kui riiklik ulatusliku kaugtöö soovitus kaob. Kui tööd suurendatakse töökohtadel, tuleb jätkata kaitset koroonaviiruse leviku eest.
Valitsus hindas jaanuaris 2021 erinevaid kontrollimeetmeid ja otsustas koostada tegevuskava ning koos sellega järk-järgult valmistuda ühiskonna avanemiseks. Hübriidstrateegia tegevuskava raames tehti ministeeriumidele ülesandeks septembri keskpaigaks uuesti hinnata valitsuse riikliku kaugtöö soovituse põhjendatust ja kehtivust. Lisaks soovitati kohe alustada riiklikke ettevalmistusi üleminekuks kaugtöölt töökohtade töö ja kaugtöö kombinatsioonile.
Ministeeriumid kasutasid oma töös terviseameti ning töötervishoiuameti hinnanguid nii epidemioloogilise arengu kui ka kaugtöö mõju kohta.
NordenBladet — Soome üks jõukamaid mehi on 68-aastane Björn Wahlroos. Ta rääkis intervjuus väljaandele Taloussanomat esimest korda oma noorusest radikaalse kommunistina. Varem on ta sellest rääkimist vältinud. Oktoobris ilmub Wahlroosist tema elulooraamat. Sealt saab lugeda, millised olid Wahlroosi, tuttavate keskel Nalle noorusaastad. Ta on pidanud alates 1980ndate aastate lõpust päevikut, kuhu on teinud sissekandeid peaaegu iga päev.
Wahlroosil on kogunenud märkmeid nii palju, et tema elulooraamat ilmub koguni kahes osas. Esimene osa kannab pealkirja: Barrikaadidelt pangandusse – päevik 1952-1992.
Praegu Rootsis elav Wahlroos on Soome majanduselu mõjutanud viimase 40 aasta jooksul. Ta on Soome üks jõukamaid mehi, firmade Sampo ja UPM juhatuse esimees. Tema karjäär panganduses sai alguse 1980ndate aastate keskel pärast seda, kui oli kirjutanud doktoritöö hinnaregulatsioonist. Ta valiti siis Soome ühispanga SYP peadirektori asetäitjaks. Tema ametiaja sisse jäid börsibuum, krahh, majanduskriis, panganduse ümberkorraldused ja Nokia tõus.
Noorena oli Wahlroos vasakpoolne radikaal, kommunist. Ta peab seda oma elu üheks kõige ilusamaks ajaks. Ta oli Soome kompartei SKP liige ja oli ühiskondlikult aktiivne. Ta peab seda aega 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses üheks oma parimaks ajaks. Ta räägib, et õppis sel ajal pidama kõnesid, ja seda oskust on ka hiljem vaja läinud. Ta õppis kirjutama lendlehti ja seinalehti. Tema õpetaja oli tuntud Soome kommunist Leif Salmén.
Siis aga, kui kompartei tegevus Soomes muutus Taisto Sinisalo juhtumisel väga radikaalseks, Wahlroos lahkus. Koos temaga lahkus veel suur hulk inimesi. Wahlroos samas märgib oma toonaseid vaateid kommenteerides, milline oli tooname Soome ühiskond. See oli väga konservatiivne, kus naine oli tohtinud ilma saatjata isegi restorani minna. Vasakpoolsed tahtsid seda muuta.
Siis aga tuli järsk pidur. Wahlroos lahkus kommunistide leerist mõne kuu jooksul 1973. aastal. Radikaalne vasakpoolsus asendus majanduse õppimisega. Üks kommunistide leerist lahkumise põhjusi oli asjaolu, et temalt nõuti oma isa tagant dokumentide varastamist. Tema isa oli majandusministeeriumi pikaajaline kantsler Bror Wahlroos. Huvi dokumentide vastu võis tulla koguni NLiidu saatkonnast.
Praegu valmistab Wahlroosile muret Soome majandus. Eelkõige see, kuidas laenu võetakse tõsise näoga ja väidetakse, et see on hea. Soome majandus on praegu suhteliselt heas seisus, aga sellele vaatamata tahetakse järgmisel, 2022. aastal võtta laenu 7 miljardit eurot. Wahlroos lisab, et laenusid ei kustutata ja nende teenindamine võib minna väga kalliks, kui intressimäärad tõusevad. Ühel hetkel ütleb laenuturg ei, hoiatab Wahlroos.
Laenu võetakse seetõttu, et ühiskonda ei suudeta maksudest ülal pidada. See on Wahlroosi arvates Soome majanduse must auk. Soome kaotas võime majanduslikult toime tulla juba aastaid tagasi. See oli finantskriisi järgne aeg. Süüdi pole ainult praegune Sanna Marini valitsus, vaid asi hakkas pihtsa juba Jyrki Kataineni ajal ning jätkus Juha Sipilä ajal. Mingeid uuendusi pole tehtud, ei maksunduses ega tööturul.
Wahlroos märgib, et Kataineni valitsus ei üritanudki midagi muuta. Sipilä valitsus üritas, aga ebaõnnestus. Marini valitsus aga ei tahagi, kuna mõtteviis on teine. Harjutud on 0-kasvuga, aga see on Wahlroosi arvates väga ohtlik. Endine majandusteaduste professor Wahlroos märgib, et 0-kasvu tõttu kaotab Soome igal aastal 40 miljardit eurot.
Wahlroos seab eeskujuks Iirimaa, kus on saavutatud kasv ja seda läbi maksude alandamise. 30 aastat tagasi alandati Iirimaal maksusid, see tõi sisse investeeringud ja nüüd on Iirimaa kasv kiireim Euroopa Liidus. Iirimaa on väga kiiresti muutunud – sellest on saanud jõukas riik.
Wahlroosi väitel on Soome täiesti omaette tase. Ei suudeta majandust kasvama panna, aga ei suudeta ka Euroopa Liidult raha välja kaubelda, nagu teevad seda Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Itaalia. Soome on sellega valinud kõige koledama tee. Pole taotletud kasvu ega ka õige ajal Brüsselist raha küsitud.
Kaotatud 0-kasvu aastad oleks pidanud Wahlroosi arvates otsustajad äratama. Seda aga pole juhtunud. Majandus on seetõttu väga hullus seisus. Majandusest ja selle olukorrast aga üldse ei räägita. Wahlroos süüdistab ametiühinguid, mille tegevuse tõttu on paljud ettevõtted Soomes suletud.
Soomes pannakse ettevõtteid kinni, kuna palgakulud, energia ja logistika on kallimad kui näiteks Saksamaal. Valitsust aga ei huvita töökohad, vaid ainult palgad.
Wahlroosi raamatu esimene osa lõppeb panga- ja majanduskriisiga 1990ndate aastate algul.
