NordenBladet — Ligi miljonit soomlast ootab aasta lõpus ebameeldiv üllatus, kui maksukaardi tulupiir on jäänud kontrollimata. Maksuameti hinnangul on ligi 970 000 soomlase tulupiir lõhki minemas, kui nad teenivad aasta viimastel kuudel samapalju kui jaanuarist juunini. Kui tulupiir läheb lõhki, siis maksustatakse palgatulu lisaprotsendiga, mis on baasprotsendist kõrgem. Nõnda võib palk kujuneda väiksemaks, kui oli varasematel kuudel, vahendab Taloussanomat.
Näiteks 37 500 eurot aastas teenival ja kirikusse kuuluval Helsingi elanikul on baasmaksuprotsent 17 protsenti ja lisamaksuprotsent 38,5 protsenti. Kui novembris ja detsembris läheb tulupiir lõhki ning teenitakse 3000 eurot üle tulupiiri, siis jääb detsembris palgast 645 eurot vähem kätte kui novembris.
Maksuamet soovitab seetõttu kontrollida oma tulupiiri ja vormistada OmaVero teenuses uus maksukaart. Maksukaardi muudatus tasub ära teha juba nüüd, kuna pärast suve tehtud muudatused võetakse olenevalt tööandjast arvesse juba alates septembrist. Nõnda kujuneb palk aasta lõpus ühtlaseks.
Kõige parem on palgasaajale olukord, kus tulupiir on võimalikult tegeliku sissetuleku lähedal. Sellisel juhul pole vaja jääda ootama enam makstud tulumaksu tuleva aasta maksutagastuseni.
Käesoleval aastal on Soome maksuamet saatnud meeldetuletusi tulupiiri kontrollimise kohta Suomi.fi veebiteenuse kasutajatele. Maksuameti andmetel on üle miljoni soomlase ehk 29 protsenti kõigist maksumaksjatest juba oma maksukaardi muudatuse ära teinud.
NordenBladet — Soomes kehtestati eelmise, 2020. aasta suvel seoses koroonaga piirang tarbimislaenude intressidele, mis oli 10 protsenti. Lisaks keelati tarbimislasenude otseturundus. Käesoleva aasta septembri lõpus kaotab piirang kehtivuse. Tarbijakaitseseadust muudeti eelmise aasta juulikuus seoses koroonaga. Lisaks intressile piiras seadus muid tarbimislaenudega seotud makseid, vahendab Yle.
Valitsus põhjendas eelmisel aastal muudatusi vajadusega vältida inimeste võlgadesse sattumist eriolukorra ajal. Seadus jõustus 2020. aasta juulis ja selle kehtivust pikendati aastavahetusel.
Intressi piirang ei puudutanud kaupade ja teenuste soetamiseks võetavaid laenusid ega krediitkaardi võlgu. Kuigi seadusemuudatus kaotab kehtivuse, jäävad siiski alles varasemad intressi piirangud. 2019. aasta detsembris kehtestati pea kõikidele laenutoodele 20 protsendi intressi piirang. See ei puuduta aga laenusid, mis on võetud enne muudatuise tegemist sõlmitud lepingute alusel.
Justiitsministeeriumis valmistatakse nüüd ette tarbimislaenude püsivat regulatsiooni. Arutatakse ka seda, kas intressi oleks võimalik püsivalt piirata.
Soome Panga andmetel on ajutise seaduse jõustumise ajal intressi tase alanenud. Lisaks on aeglustunud laenude välja andmise tempo. Seadusemuudatus pole ainus laenude vähenemise põhjus – see võib olla seotud üleüldise tarbimise vähenemisega koroona ajal.
Enne seaduse jõustumist 2020. aasta juunis oli Soomes tagatiseta tarbimislaenude keskmine intress 11,8 protsenti, 2021. aasta juunis oli intress 11,2 protsenti. Selle hulgas on ka need laenud, mille kohta seadusemuudatus ei kehtinud.
Enne seadusemuudatust kasvas Soomes tagatiseta tarbimislaenude maht aastas 60 protsenti, peale seda oli kasv 24 protsenti aastas.
Intressipiirangut on ka kritiseeritud, kuna see on vähendanud laenude andmist väiksema sissetulekuga inimestele. Seadusemuudatus on ka vähendanud konkurentsi.
Kui seadusemuudatus oktoobris kehtivuse kaotab, võib teatud osa laenuvõtjaid oodata ebameeldiv üllatus. Eriti halvas olukorras on need laenuvõtjad, kelle leping on sõlmitud enne 2019. aasta septembrit, mil jõustus 20-protsendilise intressi piirang. Need, kes on sõlminud enne seda püsilepingu, on kõige kehvemas olukorras, kuna intress võib tõusta piiramatult. Näiteks võib intress tõusta 10 protsendi pealt üle 100 protsendi. Justiitsministeeriumi töörühma eesmärk ongi nende vanade lepingute alusel võetud uute laenude intressi piiramine.
Tarbimislaenude reguleerimisega püütakse vältida inimeste võlgadesse sattumist. Sellega seoses on tarbimislaenude võtmist reguleeritud viimase 10 aasta jooksul. Samas kardetakse, et kui intresse liialt piiratakse, kaob väiksema sissetulekuga inimestel laenuvõtmise võimalus. Ideaalne oleks selline mudel, mis ei takistas liigselt laenu saamist.
Soome tarbijate liidu hinnangul aga peaks kõigi kiirlaenude intressi piirang olema 10 protsenti ning turunduse võimalusi tuleks samuti piirata. Piirang on vajalik, et lõpetada laenude väljastamine neile, kes laenu saada ei tohiks. Eesmärk on, et rahalistes raskustes inimesed ei võtaks kiirlaenusid, vaid taotleksid sotsiaaltoetusi. Et rahalisi raskusi ei korvataks üha uute ja uute laenudega, mis veelgi raskendab olukorda.
NordenBladet — Soome valitsus esitas parlamendile eelnõu, milles taotleb nakkushaiguste seadusega võimaldatud piiriületuse piirangute jätkamist kuni aasta lõpuni. Sätete eesmärk on kaitsta elanikkonna tervist, vältides võõrast päritolu koroonaviirusega nakatumiste levikut Soome. Valitsuse eelnõu kohaselt on mitmes ELi riigis kehtestatud vastavad terviseohutuse meetmed.
Soome saabuvatelt isikutelt (sündinud 2005. aastal või varem) nõutakse enne Soome saabumist tõendit kas viimase 6 kuu jooksul läbi põetud koroonahaiguse, tunnustatud koroonaviiruse vaktsiinikuuri või negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi kohta. Need, kellel on enne Soome saabumist tõend usaldusväärse koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne, või saadud esimene koroonaviiruse vaktsiinidoos, peavad teise testi tegema 72–120 tunni jooksul pärast sisenemist. Teise võimalusena peab inimene tegema koroonaviiruse testi Soome saabumisel ja teise testi 72–120 tunni jooksul.
Tõendi esitamise ja testi tegemise kohustus ei kehti isikutele, kes viimase 14 päeva jooksul enne Soome sisenemist on elanud ainult riigis või piirkonnas, kus koroonaviirusega haigestumine või muteerunud viiruse levik ei kujuta epideemiale ohtu. Need riigid ja territooriumid pannakse paika valitsuse määrusega.
Eelnõuga tehakse ettepanek lisada nakkushaiguste seadusesse sätted ametialase abi andmise kohta. Abistava ametiasutusena lisatakse toll. Muudatus võimaldab tollil pakkuda ametialast abi tervisetõendite kontrollimiseks.
Nakkushaiguste seaduse praegused sätted kehtivad kuni 15. oktoobrini 2021 ja uus eelnõu pikendab nende kehtivust. Seadus jõustub 16. oktoobril 2021 ja seaduse ajutised sätted kehtivad kuni 31. detsembrini 2021.
NordenBladet — Soome valitsus esitas parlamendile eelnõu ELi digitaalse koroonatõendi ehk koroonapassi riiklikuks kasutamiseks. Eelnõuga tehakse ettepanek lisada nakkushaiguste seadusesse sätted koroonatõendi kohta. Valitsuse eelnõu sisaldab ka sätteid koroonatõendi ja ametliku järelevalvega seotud isikuandmete töötlemise kohta. Need ajutised sätted kehtivad käesoleva aasta lõpuni.
Nakkushaiguste seaduse muudatus ELi digitaalse koroonatõendi riikliku kasutamise kohta jõustub esimesel võimalusel.
Koroonapass on alternatiiv piirangutele Koroonapass on ELi koroonatõend, mis on saadud Omakanta teenusest (vaktsineerimistõend, koroonatesti tulemuse tõend või tõend koroona läbipõdemise kohta). Vajadusel saab tõendi tervishoiuasutusest paberil.
Valitsuse eelnõust nähtub, et alternatiivina valitsuse, piirkondlike valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste kehtestatud koroonapiirangutele võiksid eraettevõtted, näiteks kaubandusasutused nõuda oma klientidelt koroonapassi kasutamist.
Koroonapassi kasutataks alternatiivina ainult juhul, kui asjaomase sündmuse või ruumi piirangud on kehtestatud. Sellised piirangud võivad olla näiteks lahtiolekuaja või külastajate arvu piirangud. Koroonapass ei ole aga piirangute alternatiiv, kui ametiasutus on ruumid sulgenud või avaliku kogunemise koroona olukorra tõttu täielikult ära keelanud.
Koroonapassi võib nõuda muu hulgas söögikohtade ja ööklubide, aga ka avalike ürituste, spordisaalide ja muude sisespordi- või spordirajatiste, basseinide ja spaade, tantsukohtade ja grupiharrastuste puhul.
Valitsuse eelnõust nähtub, et 12-aastastelt ja vanematelt isikutelt võidakse nõuda koroonapassi, kuid laste õiguste tagamiseks tuleb 12–17-aastastele võimaldada testimine koroonatõendi saamiseks, kui nad ei ole saanud koroonavaktsiini.
Praegu on Soomes koroonavaktsiin saadaval 12-aastastele ja vanematele.
Koroonapassi loetakse mobiilirakendusega
Valitsuse eelnõust nähtub, et ürituse korraldaja võib lugeda koroonapassi mobiilsideseadmest, kuhu on laetud koroonatõendi lugemise rakendus, mille on heaks kiitnud terviseamet. See on rakenduste poes tasuta saadaval.
Koroonatõendi lugeja ei kogu ega salvesta tõendite teavet.
Eesmärk on ühiskonna ohutu avamine
Koroonapassi kasutuselevõtu eesmärk on ära hoida koroonaviiruse levik kogunemistel ja aidata seeläbi kaasa ühiskonna ohutule avamisele. Koroonapassi abil saab korraldada laiemat ürituste ringi, isegi kui tegevused on muidu piiratud. Koroonapassi kasutades on klientidel ja osalejatel ohutu juurdepääs erinevatele rajatistele.
Eelnõus sisaldub ka nakkushaiguste seaduse piiriületust piiravate ajutiste sätete pikendamine.
NordenBladet — Teisipäeval, 21. septembril oli erakordne olukord Läänemerel, kui Rootsi, Soome, Taani ja Itaalia sõjalennukid jälitasid Vene ülehelikiirusega superpommitajat Tu-160 ehk „Valge luik”. Asjast teatasid Vene kaitseministeerium ja infoagentuur Interfax. Soome kaitsejõud ei kinnita ega lükka seda infot ümber, vahendab MTV.
Tu-160 on Vene strateegiline ülehelikiirusega raskepommitaja. Venemaal kutsustakse seda lennukit „Valge luik”, NATOs on selle nimetus Blackjack. Lennuk suudab kanda lähimaa tuumarakette.
Lennukisse mahub 4 meeskonnaliiget. Lennukiga Tu-160 lendasid koos veel hävitaja Su-35S ja mereväe hävitaja Su-27.
Vene lennukit jälitasid Itaalia ja Taani hävitajad F-16, Soome hävitajad F-18, Rootsi hävitajad Saab Jas-39 Gripen ja veel mitmete riikide hävitajad, edastas uudisteagentuur Interfax.
Soome kaitsejõud infot ei kommenteerinud. Vene kaitseministeeriumi andmetel lennati rahvusvahelises lennutsoonis kõigi reeglite kohaselt. Itaalia hävitajate puhul oli tegemist osaga NATO Balti riikide kaitseprogramnmist.
