NordenBladet — Viimase nädala jooksul on Soomes hakanud koroonapatsientide arv haiglates taas kasvama pärast mitu kuud väldanud langust, mistõttu kaalutakse inimestele neljandate vaktsiinidooside andmist ja näomaskide kasutuselevõttu.

Soome haiglates on koroonapatsientide arv kasvanud nädalaga 100 võrra ligi 500-ni. Terviseameti andmetel oli juuli algul haiglas 464 koroonapatsienti, mida on ligi 100 võrra enam kui kaks nädalat varem. Intensiivis oli 15 koroonapatsienti, vahendab MTV.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et nakatumine kasvab ning igapäevaselt sureb koroonasse Soomes ligi 10 inimest. Enamus neist on üle 70-aastased, kes pole vaktsineeritud või kelle vaktsiinikaitse on hakanud kaduma.

Lehtonen ütles, et pidev vaktsineerimine on ainus võimalus ära hoida raskeid haigestumisi ja surmasid. Soomes on neljandate doosidega vaktsineeritus väiksem kui näiteks Rootsis, ütles Lehtonen.

Soomes antakse praegu neljandaid doose üle 70-aastastele, kelle teovõime on vähenenud. Üle 70-aastastest vaid väike osa on neljanda doosiga vaktsineeritud.

Lehtonen ütles, et koroona olukord on praegu eriti raske, kuna uued ja kergesti nakkavad variandid BA5 ja BA4 suudavad läbi murda vaktsiinide ja varasema haigestumisega saadud kaitsest.

Lehtonen ütles, et paljudes riikides antakse neljas doos viimasest poole aasta möödudes, kui vaktsiini mõju hakkab vähenema. Lehtoneni väitel tuleks Soomeski hakata laiendama neljandate dooside saajate ringi.

Lehtonen ütles, et talle teeb kõige rohkem muret see, et igapäevaselt sureb koroonasse jätkuvalt kümmekond inimest. Tema sõnul on teada, et neljas doos vähendab surma ohtu 80 protsenti võrreldes kolmanda doosiga.

Terviseameti andmetel suureneb Soomes ka koroonaga nakatumiste arv. Kõige suurem on nakatumine Kesk-Pohjanmaal, kus 54,5 protsenti testidest on positiivsed. HUS-i piirkonnas on positiivseid 38,2 protsenti.

HUS-i nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et nakatumine on praegu suurem kui varasemate epideemia tippude ajal 2020-2021. aastal. Selles osas erineb tänavune suvi kahest eelmisest. Alla 20-aastasi ei testita, mistõttu tegelik nakatumine on ametikest andmetest palju suurem. Vaatamata suurele nakatumisele on haiglapatsiente siiski suhteliselt vähe.

HUS-i diagnostikajuht Lehtonen ütles, et Soomes tuleks samuti kaaluda näomaskide uuesti kasutuselevõttu. Maski peaksid kandma need, kes kuuluvad koroona riskigruppi ja käivad avalikel üritustel. Koroona variant BA5 põhjustab palju rohkem kopsupõletikku kui varasemad variandid, ütles Lehtonen.

NordenBladet — Soome parimasse mereranda, Oulus asuvasse Nallikari randa tuli kakabakter tagasi ja rand suleti ujumiseks.

Soomes parimaks ujumisrannaks tunnistatud Nallikari rannas kehtestati ujumiskeeld juba eelmise nädala esmaspäeval. Keeld tühistati käesoleva nädala esmaspäeval, aga kolmapäeval, 6. juulil kehtestati keeld uuesti, kuna väljaheidetest pärit bakterite sisaldus on vees liiga suur, vahendab Iltalehti.

NordenBladet — NATO riigid allkirjastasid täna teisipäeval, 5. juulil Brüsselis NATO peakorteris Soome ja Rootsi NATO liikmelisusega seotud ühinemisprotokollid ning Soome ja Rootsi said NATO vaatlejaliikmeteks.

Järgmiseks tuleb enne tegeliku liikmestaatuse jõustumist igas liikmesriigis ratifitseerida Soome ja Rootsi NATO liikmelisus.

Soome liitumisprotokoll allkirjastati sõjalise alliansi NATO peakorteris Brüsselis täna hommikul, 5. juulil 2022. Välisminister Pekka Haavisto viibis üritusel, mil NATO riikide suursaadikud allkirjastasid ühinemisprotokolli. Sellega sai Soomest ametlikult NATO vaatlejaliige.

Vaatlejaliikmena saab Soome osaleda NATO kohtumistel ja Soomel on kohtumistel sõnaõigus, kuid mitte hääleõigus. Soomele kui vaatlejaliikmele ei kehti veel NATO Põhja-Atlandi lepingu viienda artikli kohased julgeolekugarantiid.

Enne Soome saamist NATO liikmeks peab liikmesus olema ratifitseeritud kõigis NATO liikmesriikides. Igal riigil on ratifitseerimise menetlemisel oma siseriiklikud tavad, kuid tavaliselt peab iga NATO riigi parlament menetlema ja heaks kiitma Soome ühinemisprotokolli. Kui iga NATO riik on Soome liikmelisuse ratifitseerinud, saab Soomest NATO liige. Ratifitseerimisfaas võib kesta kuid.

NordenBladet — Soomes lisatakse ahvirõuged jälgitavate nakkushaiguste hulka alates 1. juulist 2022. Valitsus otsustas selle 30. juuni 2022 istungil. Muudatuse tõttu peavad arstid ja laborid teatama kahtlustatavast või kinnitatud ahvirõugete juhtumist terviseametile (THL).

Ahvirõugeid leidub põhiliselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopiliste vihmametsade metsloomade hulgas. Ahvirõuged diagnoositi inimestel esmakordselt 1970. aastal. 2022. aasta mais on teatatud mitmetest ahvirõugete juhtudest, eriti Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Seni on Soomes teatatud viiest ahvirõugete juhtumist.

Ulatuslik epideemia pole tõenäoline
Laiaulatuslikku epideemiat ei peeta tõenäoliseks, kuna ahvirõuged levivad inimeste vahel halvasti. Nakkuse võib saada otsesel kokkupuutel nakatunud isiku nahalööbega ja pikaajalisel tihedal vahetul kokkupuutel piiskade kaudu. Enamik nakatumisi on seotud seksiga.

Haigus on olnud enamasti kergekujuline. Haiglaravi vajanud juhtumeid on vähe ja väljaspool Aafrikat pole selle epideemia tõttu surmajuhtumitest teatatud. Haigus võib põhjustada tõsist haigestumist peamiselt neil, kelle immuunsus on muu haiguse või ravi tõttu langenud. Aafrikas on haiguse rasketest vormidest teatatud lastel ja rasedatel.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud liikmesriikidele korralduse jälgida ahvirõugetesse nakatumiste arvu ja katkestada kõik nakkusahelad. Nakkushaiguste nõuandekomitee pidas 8. juuni 2022. aasta koosolekul ahvirõugete lisamist jälgitavate nakkushaiguste hulka põhjendatuks. terviseamet tegi 15. juunil 2022 ministeeriumile ettepaneku ahvirõugete lisamise jälgitavate nakkushaiguste hulka, et saada paremat teavet haigusjuhtude kohta.