NordenBladet — Soome abielupaar soetas endale Lapimaal 155 000 euro eest 125-ruutmeetrise korteri. Tehinguid vahendas Rovaniemis asuv kinnisvaravahendusfirma, kirjutab Iltalehti.
Korterit ostes teadis paar, et ees ootab katuseremont ja kanalisatsiooni hooldus, kuid muid remonditöid polnud maja dokumentides kirjas. Tegelikkuses oli 1973. aastal ehitatud kolmekorteriline maja pikka aega alarahastatud ning ühistul puudus professionaalne haldur ja hooldusplaan.
2017. aastal oli ühistu rahaliselt kehvas seisus – laene polnud, kuid kontol oli vähe raha. 2019. aastal selgus, et hoone vajab ulatuslikku remonti: katuse, torustike, elektrisüsteemi ja vihmaveerennide uuendamist ning välisseinte katmist. Kulud oleksid ulatunud 200 000 euroni, millest 80 000 oleks läinud välisseintele, kuna niiskus oli konstruktsioone kahjustanud.
Pettunud ostjad kolisid mujale ja kaebasid müüjad kohtusse, saavutades 65 000 euro suuruse hinnaalanduse. 2020. aastal püüdis ühistu remondiks laenu saada, kuid kinnisvara madal väärtus takistas seda. Omanikel puudus soov või võimalus remondikulud ise katta, mistõttu otsustati 2022. aastal ühistu lammutamisele suunata.
Ostjad süüdistasid kinnisvarabürood olulise teabe varjamises ja esitasid kohtusse 90 000 euro suuruse kahjunõude. Kinnisvarafirma väitis, et kõik vajalikud dokumendid olid õigeaegselt ostjateni jõudnud ning ühistu remondivõlg oli müügibrošüüris märgitud.
Lapimaa kohus lükkas nõude tagasi, kuid kritiseeris kinnisvarabürood dokumentide hilise esitamise eest. Kohus leidis, et maakler oli olnud hooletu, kuid mitte ulatuslikult. Ostjad pidid tasuma kinnisvarabüroo 15 487-eurosed õigusabikulud ning enda 5199-eurosed kulud. Ringkonnakohus keeldus edasikaebust menetlemast, mistõttu otsus jõustus.
Avafoto on illustreeriv: Rovaniemi (NordenBladet)