Pühapäev, november 16, 2025

SOOME UUDISED

Soome asjatundja: Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita

NordenBladet — Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita, kui Soome riiklik julgeolek on ohustatud, ütles rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E.J. Penttilä.

Penttilä sõnul on ilmselge, et sellises olukorras liituks Soome NATO-ga ilma Rootsita, vahendab MTV.

Arutelu muutuks kindlasti, kui Venemaa teeb Ukrainas sõjalise läbimurde. See ei ole soovitav ega tõenäoline, kuid selles etapis hakataks seda tõsiselt arutama, ütles Penttilä.
Penttilä näeb, et valitsuskabinet tõstab esile ka võimaluse, et Soome liituks NATO-ga ilma Rootsita.

Välispoliitikas on avalik pool ja kabineti pool, ütles Penttilä. Seda teemat ei tasu avalikult tõstatada. Peab hoidma ühist joont Rootsiga, aga loomulikult tuuakse see variant ka kabinetti.

Penttilä ei näe, et NATO-ga liitumine ilma Rootsita oleks juba ettevalmistamisel.

Ilmselt mitte ettevalmistuses, aga sellest räägitakse, kui peaks tekkima äärmuslik olukord, kus julgeolekuolukord Euroopas halveneb ja Venemaa hakkab tegema läbimurret ja võib-olla isegi oma vägesid põhja poole suunama, ütles Penttilä.

Siis oleksime hoopis teises olukorras. Soome prioriteet number üks on Soome julgeolek ja siis oleks lahendus NATO-sse kuulumine ilma Rootsita, nii kahetsusväärne kui see ka poleks, jätkas Penttilä.

Soome liitumine NATO-ga ilma Rootsita on pikas perspektiivis oluline teema, ütles Penttilä. Tema sõnul on kogu põhjamõõde NATO-s ja EL-is ning Põhjamaade koostöö ja sõjaline logistika toetavad seda, et Soome ja Rootsi lähevad koos.

Aga kui oleme olukorras, kus Soome riiklik julgeolek on ohus, siis on isegi väiksem osa NATO-st parem kui ilma NATO-ta, lisas Penttilä.

Penttilä sõnul oleks see suur löök, kui Soome otsustaks NATO-ga liituda nüüd ilma Rootsita. Kui läheme koos ja tekibki olukord, kus Soome rahvuslik julgeolek nõuab Soomelt NATO-ga liitumist, siis see ei ole tagasilöök ja ka Rootsi on rahul, et Soome julgeolek tugevneb.

 

 

Soomes langes reaalsissetulek 5,7 protsenti

NordenBladet — Soomes langes reaalsissetulek eelmise, 2022. aasta viimase kvartalis 5,7 protsenti, edastas statistikakeskus.

Täistööajaga palgasaajate tavatöötunni nominaalpalga kasvu kirjeldav töötasutaseme indeks tõusis statistikakeskuse esialgsetel andmetel 2022. aasta oktoobris-detsembris eelneva aasta vastava ajaga võrreldes 2,7 protsenti.

Reaaltöötasu seevastu langes eelneva aasta IV kvartaliga võrreldes 5,7 protsenti, kuna tarbijahindade tõus oli tulude kasvust kiirem.

Terve aasta jooksul kasvas nominaalsissetulek 2,4 protsenti ja reaalsissetulek langes 4,4 protsenti.

 

 

Soome väljastab vasakliidu kriitikast hoolimata Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa

NordenBladet – Soome andis vaatamata vasakliidu kriitikale Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa. Kaitseminister Mikko Savola kinnitas teisipäeval sõidukite kaitseks kasutatava terase ekspordiloa Türki. Kaitseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Riikka Pitkänen kinnitas otsust ja teatas, et see ei nõua valitsuse üldistungjärgu otsust.

Türgi on taotlenud Soomelt kaitsevarustuse ekspordipiirangute tühistamist riiki. Türgi ja Ungari on ainsad NATO riigid, kes ei ole veel aktsepteerinud Soome ja Rootsi NATO liikmelisust. Kaitseminister Mikko Savola kaitses otsust, öeldes, et see tehti välisministeeriumi välis- ja julgeolekupoliitilise hinnanguga, mis oli positiivne. Savola märkis ka, et “Türgi on Soome tulevane liitlane” ja seda asjaolu võeti üldhinnangus arvesse. Sellest teatas esmalt Hufvudstadsbladet ja seejärel kommenteeris Savola teemat väljaandele Helsingin Sanomat.

See ei ole esimene Soome poolt Türgile antud kaitseväe ekspordiluba. 2022. aasta mais andis Soome loa Patria soomukite ratassõidukite tehnoloogiale ja joonistele. Lisaks anti 2019. aasta septembris ettevõttele Robonic luba sihtlennukite ülekandeplatvormide ekspordiks.

Otsust on aga kritiseerinud vasakliidu esimees ja haridusminister Li Andersson. Andersson teatas Twitteris, et vasakliit ei toeta kaitsematerjalide eksporti riikidesse, kus on sõda või mis rikuvad inimõigusi. Samuti nentis ta, et nende hinnangul poleks Soome tohtinud anda Türgile kaitseterase ekspordiluba.

Foto: Mikko Savola (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Soome: Baltic Princessi kaptenit kahtlustatakse hooletuses – reelingule roninud õpilane kadus hetkega merre

NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.

Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.

Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.

Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.

Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.

Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.

AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.

Foto: Väljavõte Finance.Yahoo.com veebilehest 25.01.2023

Avapilt: Silja Line terminal (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Ebatavaliselt rahulik ilm Soomes: novembris ja detsembris mõõdeti ainult kaks TORMIPÄEVA

NordenBladet – Soome talv on tuntud oma tormide poolest, kuid sel talvehooajal on ilm olnud ebatavaliselt vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem, vahendab NordenBladet.com.

Soome talvehooaeg on tavaliselt tuntud oma tormide poolest, kuid sel aastal on ilm olnud tavatult vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi (ilmatieteenlaitos.fi/tuulitilastot) andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem.

Nii madalat tormipäevade arvu novembris ja detsembris pole aastatel 2006–2021 registreeritud. Tormide vähesuse põhjuseks on kõrgrõhkkond või nõrgad madalrõhusüsteemid, mistõttu tuuled pole pöördunud tormiks. Samuti pole Soomes pärast 2021. aasta juuni Aatu tormi olnud ühtegi nimelist tormi ega karmi ilma.

Tormile nime panemine põhineb võimalikul kahjul ja ebatavalistel teguritel. Viimati möödus terve kalendriaasta ilma nimetute tormide või raskete ilmadeta 2018. aastal ja enne seda 2012. aastal. Tormid on kõige tavalisemad talve alguses ja detsembris. Aastatel 2006.–2022. oli keskmiselt 5,8 tormipäeva.

Loe Iltalehti intervjuud “Mis juhtus? Soomes pole torme olnud” (algse pealkirjaga: Mitä tapahtui? Suomessa ei ole ollut myrskyjä) meteoroloogiVille Siiskoneniga Soome Meteoroloogiainstituudist SIIT (artikkel on soome keeles).

Foto: Pexels