NordenBladet — Soome tehnoloogiasektori ametiühingu Teollisuusliitto juhatus kinnitas tehnoloogiatööstuse kollektiivläbirääkimiste tulemuse. Samal ajal saadi lepinguline lahendus ka keemiatööstusele.

Täna pühapäeval, 5. veebruaril teatati, et tehnoloogiatööstuse tööandjad aktsepteerisid Soome Teollisuusliitto´ga peetud läbirääkimiste tulemust, vahendab MTV.

Töötajaid esindava Teollisuusliitto juhatus arutas läbirääkimiste tulemust alates kella 13-st. Ametiühing teatas oma otsusest tavapärasel pressikonverentsil kell 16. Seal ütles Teollisuusliitto juhatus, et nõustus tehnoloogiatööstuse läbirääkimiste tulemusega.
Palgasaajate organisatsiooni Teollisuusliitto esimees Riku Aalto kirjeldas pressikonverentsil protsessi kui pikka algust ja läbirääkimisi mõistlikult keerulistena. Ta ütles, et on oluline, et lepingu sisus jõuti kokkuleppele.

Teollisuusliitto teatel on lepinguline lahendus kaheks aastaks ja selle kuluefekt on kokku 7,0 protsenti. Aalto peab saavutatud lahendust mõistlikuks.

Selle lepingulise lahendusega ei saa Aalto väitel kaotatud ostujõudu veel tagasi saada, kuid see katkestab vaesumise spiraali ja loob väljavaate tulutaseme tugevnemisele. Lepingu aktsepteerimist mõjutas lepingu vorm, mis tagab kõigile töötajatele praktiliselt ühesuguse palgatõusu.

Tänavusel, 2023. aastal tõusevad palgad üldise tõusu ja 400 euro suuruse ühekordse väljamaksega 3,5 protsenti. 2023. aasta lepingu kuluefekt on seega 4,5 protsenti. 2024. aastal tõusevad palgad üldise tõusuga 2,0 protsenti ja tööandja poolt jaotatud järelmaksuna 0,5 protsenti. 2024. aasta lepingu kuluefekt on seega 2,5 protsenti.
Lisaks tehnoloogiatööstuse töötajate kollektiivlepingule kinnitas Teollisuusliitto juhatus ka kolm keemiatööstuse lepinguliste sektorite kollektiivlepingut. Kollektiivlepingud loodi põhikeemiatööstuses, plasttoodete tööstuses ja keemiatoodete tööstuses, samuti nafta-, maagaasi- ja naftakeemiatööstuses.

Uued keemiatööstuse kollektiivlepingud on kaheaastased ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2024. Iga lepingu kulumõju on kokku 7,0 protsenti.

Kokku töötab lepingute raames ligikaudu 13 000 tööstusharu töötajat. Tööandja poolt lepingus esindab Kemianteollisuus ry. Kollektiivlepingute loomisega teatab Teollisuusliitto, et tühistab viivitamatult kõik keemiatööstuse lepinguliste sektoritega seotud streigid.

NordenBladet — Elektritootmine Olkiluoto 3 tuumajaamas algab alles järgmise nädala lõpus, teatab jaama eest vastutav ettevõte Teollisuuden Voima (TVO) oma kodulehel.

TVO teatas varem, et Satakuntas Eurajokis asuva elektrijaama elektritootmine algab esmaspäeval, 6. veebruaril. Oma viimases proovitöö toodangu prognoosis ütleb ettevõte, et elektritootmine jätkub reedel, 10. veebruaril, vahendab MTV.

Uus kuupäev põhineb tehaste tarnijalt Areva-Siemens saadud hinnangul.
Olkiluoto 3 tuumaelektrijaama arvukate viivituste all kannatanud proovitöö käigus on aasta alguses toimunud tootmiskatkestus seoses elektrijaama toiteveepumplates avastatud kahjustustega.

Pumpade tiivikud on seisaku ajal juba vahetatud. TVO ütleb, et juba enne tootmise algust tahetakse remontida elektrijaama abitoiteveepumba mehaaniline tihend.
Pärast seda algab elektrijaamas testperiood, mille jooksul elektrijaam peaks elektrit tootma peamiselt täisvõimsusel.

TVO viimase hinnangu kohaselt algab Olkiluoto 3 tavapärane elektritootmine 2023. aasta 14. märtsil.

NordenBladet — Balti peaministrid rõhutasid täna Tallinnas, et vaba maailma abi Ukrainale peab olema piisavalt kiire ja mahukas selleks, et seista vastu Venemaa uuele pealetungile. Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumisel arutati ka NATO kaitsevõime tugevdamist ja ühiseid taristuprojekte.

„Abi Ukrainale ei tohi tulla liiga hilja ja liiga killustatult. Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks ja meie toetus peab olema piisav sellele vastu astumiseks. Aga mitte ainult – see abi peab aitama Ukrainal Vene väed oma territooriumilt välja lüüa,“ ütles pärast kohtumist Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ta märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on andnud Ukrainale ajaloolises ulatuses abi. „Mõelda vaid, kui palju elusid oleks päästetud, kui rohkem riike teeks sama. Me kõik vaatame läbi oma ladusid ja varusid, aga see pole enam piisav. Ka meie kaitsetööstused peavad tootma rohkem,“ toonitas Kallas.

Kallase kinnitusel on saavutatud laialdane üksmeel, et Vene sõjakuritegudele peab järgnema karistus. Praegu otsitakse parimat lahendust selle tagamiseks. „Poliitiline ja diplomaatiline protsess on saanud hoo sisse ja varem või hiljem päädib see kohtumenetluse loomisega. Kõik, kes on agressioonikuriteo taga, peavad kandma vastutust – keegi ei ole puutumatu. Selleks toetab Eesti agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelise erikohtu loomist,“ ütles peaminister.

Tema sõnul peab Euroopa Liit kiiresti tulema välja ka konkreetse lahendusega külmutatud Venemaa varade kasutamise osas Ukraina ülesehitamiseks. Sellesse küsimusse vaadetakse sisse ka Eestis lootes, et meie järeldused aitavad kaasa üleeuroopalise lahenduse leidmisele. Balti peaministrid rõhutasid samuti, et paralleelselt uute Venemaa-vastaste sanktsioonide arutamisega tuleb pöörata rohkem tähelepanu sanktsioonidest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.

Kohtumisel väljendati pettumust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ettepaneku üle lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda 2024. aasta Pariisi mängudel. „Venemaa on aasta aega hävitanud Ukraina riiki ja maad. Venemaa on tapnud sadu Ukraina sportlasi. Lubada nüüd Venemaa sportlased ukrainlaste vere hinnaga olümpiaareenile – kas see on ikkagi aus mäng? Seda enam, et Venemaa kasutab sporti propagandatööriistana ning paljud nende koondislased kuuluvad Vene armeesse sõna otseses mõttes,“ rõhutas Kallas.

Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė arutasid täna ka prioriteete NATO Vilniuse tippkohtumiseks. „Meie siht on selge: NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud, NATO heidutus- ja kaitsehoiak idatiival tugevdatud. Muutunud julgeolekuolukorras peame vaatama üle ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe: 2 protsenti kaitsekuludeks pole enam piisav – see on miinimum,“ sõnas Kallas.

Peale sõjalise julgeoleku on kolmele Balti riigile oluline piirkonna energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kohtumisel räägiti koostööst Euroopa Liidus avamere tuuleenergia ja võrgutaristu arendamisel, samuti Rail Balticust ja elektrisüsteemide desünkroniseerimisest Venemaa võrgust. Järgmine Balti peaministrite kohtumine, mille käigus keskendutakse eelkõige just taristuprojektidele, on plaanis läbi viia Tallinnas juba mais. Eesti on tänavu Balti riikide koostöö eesistuja.

NordenBladet — Soome liitus 2. veebruaril 2023 Ukraina toetuseks loodud algatusgrupiga, mis taotleb juriidilist vastutust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Gruppi kuuluvad lisaks Soomele ja Ukrainale 19 riiki ning EL-i välisasjade amet.

Venemaa relvastatud rünnak Ukrainale on ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelu tõsine rikkumine. ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, nõudis sõjategevuse lõpetamist ja vägede väljaviimist Ukrainast.

Reeglipõhise rahvusvahelise süsteemi toetamine ja tugevdamine on Soome välispoliitilised prioriteedid. Venemaa rünnak Ukraina vastu ÜRO põhikirja räigelt rikkudes on rõhutanud rahvusvahelise õiguse kaitsmise tähtsust.

Sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, massihävitus ehk genotsiid ja agressioonikuriteod on kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod. Need mõjutavad kogu rahvusvahelist üldsust ning ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas uuritakse nii Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt. Soome toetab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka Ukraina riigivõimude tööd.

„Vastutus Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja eest Ukrainas ja selle tagajärgede eest jääb ilma agressioonikuritegusid uurimata puudulikuks. Soome soovib toetada Ukrainat kõige tõhusamate vahendite leidmisel agressioonikuriteos süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles välisminister Pekka Haavisto.

Agressioonikuritegu nõuab agressiooniakti, mis on selgelt ÜRO põhikirjaga vastuolus. Agressioonikuriteo saab toime panna ainult isik, kes suudab reaalselt tellida või juhtida riigi poliitilisi või sõjalisi tegevusi.

Soome peab agressioonikuritegu kindlalt üheks raskemaks rahvusvaheliseks kuriteoks ning on üks 44 riigist, kes on ratifitseerinud Rooma statuudi agressioonikuritegu käsitlevad muudatused.