Kolmapäev, detsember 31, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Tampere ülikooli teadlased leiutasid imepisikese, võililleseemne suuruse roboti ‘Fairy’

NordenBladet — Tampere ülikooli teadlased leiutasid imepisikese, 4 mm läbimõõduga roboti, mis kasutab liikumiseks tuule ja valguse energiat.
Teadlaste poolt välja töötatud „valgustundlikel materjalidel põhinev lendav aerorobot” – FAIRY – kaalub vaid 1,2 milligrammi, mis tähendab, et see saab lennata isegi õrna tuulega, vahendab Daily Mail.

See meenutab võililleseemet või „pappust”, millel on ülipeened harjased, mis on kahel tiival, mis valgusega aktiveerimisel õrnalt lappavad.

Pappuse harjaste vahelise ruumi tõttu tekib lennates keerlev õhurõngas ehk keerisrõngas, mis suurendab selle takistust.

See tõmbejõud stabiliseerib roboti tuule puhumisel ja samasugune keerisrõngas tekib FAIRY-st allavoolu pärast lendu.

Kui aga robotile valgus lasta, võib see põhjustada tiibade avanemist või kokkuvoltimist, muutes keerise kuju.

Seda omadust saab kasutada selle õhkutõusmise ja maandumise juhtimiseks.
„See kunstlik seeme on oma looduslikest kolleegidest parem, ja see on varustatud pehme ajamiga,” ütles teadlane Hao Zeng.

Täiturmehhanism on seade, mis muudab sisendenergia, nagu valguse või elektri kineetiliseks energiaks.

Dr Zeng ütles: „Täiturmehhanism on valmistatud valgustundlikust vedelkristallilisest elastomeerist, mis kutsub esile harjaste avanemise või sulgemise nähtava valguse mõjul.”

Viimastel aastatel on paljud teadlaste rühmad üle maailma loonud miniatuursed robotid „pehmetest” polümeeridest, mis reageerivad välistele stiimulitele.

Nende hulka kuuluvad ujuv „kala”, kõndivad ravimirobotid ning lendavad mesilased ja kärbsed – kõik need liiguvad valguse mõjul.

Pehme robootika valdkond sai alguse ideest kasutada paindlikumaid materjale, et proovida teha looduslike vormide, näiteks krabide ja gepardite eeskujul roboteid.
See muudaks nad dünaamilisemaks ja suudaks paremini liikuda erinevatel maastikel.

Ajakirjas Advanced Science avaldatud uuringu jaoks leidsid teadlased võililleseemne, et saada inspiratsiooni uue lendava roboti loomiseks.

FAIRY kaalub vaid 1,2 milligrammi ja on väga poorne, mis tähendab, et tuuleiil võib selle üles tõsta ja liigutada.

Selle tekitatav keerisrõngas võimaldab sellel läbida pikki vahemaid, kasutades ainult tuult.
„Haldjat saab toita ja juhtida valgusallika, näiteks laserkiire või LED-i abil,” ütles dr Zeng.

Selle täiturmehhanism muudab valguse energia kineetiliseks energiaks, liigutades roboti tiibu ja võimaldades sellel muuta lendamise ajal suunda või juhtida õhkutõusmist ja maandumist.

Teadlased loodavad nüüd parandada roboti tundlikkust, nii et seda saaks toita nii päikesevalgus kui ka laser või LED.

Samuti suurendatakse nende suurust umbes 10 sentimeetrini, et seda saaks kasutada mikroelektrooniliste seadmete, näiteks GPS-vastuvõtjate või keemiliste ühendite kandmiseks.

Robot võiks ühel päeval toimida kunstliku võililleseemnena, mis on täidetud õietolmuga ja suunata seda vajavate taimede poole.

Dr Zeng ütles: „See kõlab nagu ulme, kuid meie uurimistöös sisalduvad kontseptsiooni tõestavad katsed näitavad, et meie väljatöötatud robot on oluline samm kunstlikuks tolmeldamiseks sobivate realistlike rakenduste suunas. Sellel oleks tohutu mõju põllumajandusele kogu maailmas, kuna tolmeldajate kadumine globaalse soojenemise tõttu on muutunud tõsiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ja toidutootmisele.”

Siin on video asja kohta:

Hei, we have made a dandelion seed-like robot can lift-off under control of a light beam. Of course, it is inside a wind tunnel. See our paper, https://t.co/B7ssWNf5Tq @AdvSciNews @APriimagiI am so proud of Jianfeng Yang. pic.twitter.com/Q2RQR8cYjT
— Hao Zeng (@HaoZeng_Group) December 27, 2022

The dandelion seed inspired our scientists @HaoZeng_Group ja @JianfengYang27 to develop a fairy robot made of smart material 🧚 The miniature polymer robot can fly by wind and could even be helpful in #pollination.⬇️ #research @Materials_TAU https://t.co/O8wTJ2WYJM pic.twitter.com/P8sPO1FFM2
— Tampere University (@TampereUni) January 27, 2023

 

 

Soome: KAS kodumajapidamise maksusoodustust saab ka teise korteri remondi eest?

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus kodumajapidamise maksusoodustuse kohta teises korteris tehtud remondi eest.
Küsimus oli järgmine:

Oleme abikaasaga ostnud teise korteri, kus tegime põhjaliku remondi. Kas ma saan tasutud renoveerimistöödelt majapidamise maksusoodustust, kui elan ise selles renoveeritud korteris?

Praktilistel põhjustel on minu aadress seotud endise korteriga, kus elab mu abikaasa. Renoveeritud korter ei ole mõeldud väljaüürimiseks, vaid jääb minu kasutusse. Selline eluaseme muster tekitab küsimusi, kuigi muidu on kõik muud majaopidamise maksusoodustuse nõuded täidetud.

Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:
Saate taotleda majapidamise maksusoodustust selles korteris tehtud renoveerimistööde eest, kus te elate.

Majapidamise maksusoodustuse jaoks piisab korteri kasutamisest, st korter ei pea tingimata olema alaline elukoht.

Lisaks alalisele elukohale ja peamisele vaba aja elukohale võib maksumaksjal olla ka teine ​​elukoht, näiteks teine ​​korter.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Soomes on nüüd 6 võimalust saada elektritoetust – mis need on?

NordenBladet — Soome valitsuse eesmärk on toetada majapidamisi talvekuudel elektriarvete tasumisel. Osa toetusi tuleb automaatselt, osa tuleb ise taotleda. Osa toetusi makstakse tagasiulatuvalt alates novembrist, teised aga ulatuvad aprillini. Elektrihüvitise ja täiendava makseperioodi seaduseelnõu on kooskõlastusringil 22. jaanuarini, kuid see peaks jõustuma esimesel võimalusel.
Otsene elektrihüvitis

Periood: elektriarved vahemikus 1.11.2022 kuni 28.02.2023
Mis: elektrihüvitis on tagasiulatuvalt makstav riigiabi, mis eraldatakse talvekuudel elektriarvetele. Selle suurus põhineb 2022. aasta novembri-detsembri elektritarbimisel. Küll aga arvestab see kliendi elektri maksumust nelja kuu jooksul. Hüvitis täiendab muid juba kehtivaid toetusvorme.

Kui palju: elektrihüvitise seaduse eelnõu on praegu kooskõlastusringil, seega võib selles veel muudatusi tulla. Hetkel tuleks hüvitist maksta omavastutust ületava osa eest 50 protsenti. Protsent võib veel muutuda. Omavastutus on 90 eurot kuus ehk poole seda ületavast osast saab tagasi. Maksimaalne hüvitis, mida saab, on 700 eurot kuus.
Kellele: toetust saab, kui elektrileping on sõlmitud isikukoodiga. Selle eesmärk on ära lõigata ärikliendid. Toetuse saamiseks peab elektrilepingus olema elektri hind üle 10 sendi kilovatt-tunni eest. Toetust ei maksta ülekandetasude eest.

Kuidas seda saada: te ei pea elektrihüvitist eraldi taotlema. See antakse, kui kriteeriumid on täidetud. Elektrifirma maksab tarbijale tagastuse koos elektriarvega. Elektrifirmadele hüvitatakse see riigi eelarvest.
Täiendav makseperiood

Periood: ajavahemiku 1.1.–30.4.2023 elektriarved
Mis: kooskõlastusringil olevas eelnõu on märgitud, et elektrifirmad annaksid varatalviste energiaarvete eest rohkem makseaega.

Kui palju: tarbijale maksimaalselt neli kuud pikendust, teistele, so näiteks ettevõtetele 60 päeva.
Kellele: kõigile.

Kuidas seda saada: küsides elektriettevõttest. Seadus on alles menetluses, seega ei pea elektrifirmad veel lisaaega andma.
Käibemaksu alandamine

Periood: 1. detsember 2022–30. aprill 2022
Mis: elektri müügi käibemaksubaasi alandati 24 protsendilt 10 protsendile. Soodustus on ajutine.

Kui palju: käibemaksu alandamine 14 protsendipunkti võrra. Soodustus ei kehti elektri ülekandetasudele, küll aga kehtib näiteks igakuiste põhimaksete ja tootmisviisiga seotud lisatasudele.
Kellele: rakendatakse automaatselt kõikidele elektriarvetele.

Kuidas seda saada: eraldi samme pole vaja.

Elektrienergia soodustus maksustamisel

Periood: elektriarved vahemikus 1. jaanuar – 30. aprill 2023.
Mis: elektri soodustus, mis antakse otse maksustamisel. Esmane toetus, mida saab taotleda lisaks elektrihüvitisele. Kui tasumisele kuuluvatest maksudest ei piisa soodustuseks, saab inimene elektri maksusoodustuse asemel taotleda Kela elektritoetust. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.

Kui palju: kui elektriarved on jaanuarist aprillini üle 2000 euro, saab seda ületava osa eest elektri maksusoodustust. Maksusoodustus on 60 protsenti kuludest, mis ületavad 2000 eurot. Maksimaalne saadav soodustus on 2400 eurot. Elektri ülekandetasude eest maksusoodustust ei saa. Elektri maksusoodustusel ja muudel majapidamise maksusoodustustel on ühisomavastutus 100 eurot.
Kellele: inimestele, kelle elektriarved ületavad nelja kuuga 2000 eurot ehk keskmiselt 500 eurot kuus. Maksusoodustus on asukohaspetsiifiline, seega on samas kohas elavatel inimestel ühine alumine ja ülemine piir (2000 eurot ja 2400 eurot). Elektri maksusoodustuse kalkulaator aitab teil teada saada, kas ja kui palju saate soodustust.
Kuidas seda saada: maksukaardil saab maksusoodustust deklareerida juba talve jooksul, hinnates oma jaanuari-aprilli energiakulusid. Kui teete kalkulatsiooni ette, vähendatakse juba jooksvalt maksumäära. Maksukaarti saab esitada ka pärast aprilli, mil ülejäänud aasta maksumäär langeb. Kui maksusoodustust maksukaardile ei kanta, saab selle deklareerida 2024. aasta kevadel maksudeklaratsioonis.

Kela elektritoetus
Periood: vahemiku 1.1.–30.04.2023 elektriarved.
Mis: valitsuse toetus neile majapidamistele, kes ei saa elektri maksusoodustust ära kasutada. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.
Kui palju: Kelast saab toetust nende elektrikulude eest, mis ületavad omaosaluse piirmäära. Omaosalus on 400 eurot kuus ja seda ületavast summast saab toetust 60 protsendi eest. Toetust saab ainult ühe elamise elektrikulude eest. Elektri ülekandetasu ei toetata.
Kellele: isikutele, kes ei saa maksusoodustust.
Kuidas seda saada: toetust saab Kelast taotleda ankeedi abil. Kela elektritoetust saab taotleda 2023. aasta lõpuni, kuid taotlemiseks tuleb elektriarved alles hoida.

Toimetulekutoetus
Kui ükski muu toetus ei aita ning teie sissetulekust ja varast elektriarve tasumiseks ei piisa, saate Kelast taotleda toimetulekutoetust. Kela elektritoetust aga ei saa elektriarve sellest osast, mille eest on määratud toimetulekutoetus. Kui toimetulekutoetus on määratud kogu elektriarve peale, ei saa selle eest Kela elektritoetust taotleda.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: KUI TÖÖANDJA palkab koju lapsehoidja, kas see on maksustatav hüve?

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus koduse lapsehoidja maksustamise kohta – kas see on maksustatav hüve.
Küsimus oli järgmine:

Olen meie ettevõttes võtmetöötaja, kuid ma ei ole osanik. Mul on probleeme lastehoiuga ja ettevõte on lubanud mu olukorda leevendada, palgates esialgu koju lapsehoidja. Kas see on maksustatav hüve?

Maksujurist Tuomo Lindholm vastab:

Jah on. See on teie töötasu. Laste hooldamisega seotud kulud on tavalised elamiskulud. Tööandja ei saa neid Soomes maksuvabalt hüvitada.

Kuna sellise soodustuse maksustamisväärtus ei ole seaduses ega maksuameti mitterahalise hüvitise otsuses fikseeritud, on selle maksustamisväärtuseks õiglane väärtus. Tavaliselt viitab see tööandja poolt hüvitise saamiseks tehtud kulutustele.

Tööandja poolt ostetud teenuse maksumuseks loetakse tavaliselt selle soetamiseks tehtud kulutusi. Näiteks lapsehoidja poolt tehtud töö väärtus, mille tööandja maksab töötajale, on teenuse osutajale töö eest makstav hind.

Ainus erand sellest on haige lapse hooldushüvitis, mis on tulumaksuseaduses teatud tingimustel maksuvaba.

Avafoto: Pexels

 

Soome: UURING näitab, miks lapsi sünnib üha vähem, kuigi neid tahetakse jätkuvalt saada

NordenBladet — Suurem osa soomlasi sooviks lapsi saada. Keskmine 20–45-aastaste lapsesoov on kaks last, selgub Rahvastiku-uuringute keskuse värskest perebaromeetrist. Paljud lapsesoovid jäävad aga täitmata.

Sündimus on Soomes langenud alates viimasest kümnendist. Kui koroona-aastatel 2020 ja 2021 sündis Soomes palju lapsi, siis mullu kukkus sündimus taas kokku, vahendab Yle.

Alla 35-aastaste lapsesoovide osas ei ole naiste ja meeste vahel enam vahet.
Varem on olnud nii, et naised on soovinud rohkem lapsi kui mehed. Nüüd erinevust ei täheldatud, ütleb Rahvastiku-uuringute keskuse teadur Tiia Sorsa.

Perebaromeetri järgi tahavad lapsi kõige rohkem kõrgema haridusega inimesed, maal elavad ja suhtes elavad inimesed. Rootsikeelsed tahavad rohkem lapsi kui teised. Samuti on end usklikuks pidavatel laste arvu soovid teistest kõrgemad.

Lapsesoovi põhjuste hulgas tõstavad perebaromeetri tulemused esile tõsiasja, et lapsed toovad oma vanemate ellu rõõmu.

Peamine põhjus laste mittesaamiseks neil, kes peavad oma ideaaliks null last, on see, et nad lihtsalt ei taha lapsi saada. Selle asemel tahetakse elus muid asju teha.

Nad ei leia, et laps toob nende ellu erilist tähendust, ütleb teadur Tiia Sorsa.

15 protsenti 20–45-aastastest soomlastest ei taha lapsi. Ligi kümneaastase vaatlusperioodi jooksul pole selles osas peaaegu mingit muutust toimunud.

Laste saamisega seotud soovide ja soomlaste tegelikus olukorras on suur vahe.

Kui soovitav keskmine laste arv on umbes kaks last, siis tegelik laste arv jääb sellest palju väiksemaks. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahe on hetkel ligi 0,6 last vanusegrupis 46–54.

Üha suurem hulk soomlasi ei saa oma soovist hoolimata üldse lapsi või on neil lapsi vähem kui oleks soovinud.

Soovide ja tegelikkuse erinevust mõjutab oluliselt püüd lapsi saada varasemast hilisemas eas, mistõttu on laste saamine raskem või pole aega enamate saamiseks enne menopausi.
Lisaks viljakusega seotud põhjustele on põhjus väga sageli elusituatsioonis.

„Sobiva partneri puudumine on jätkuvalt ja on pikka aega olnud põhjus, miks lapsed jäävad saamata,” ütleb Tiia Sorsa.

Tiia Sorsa sõnul tunnevad paljud, et nende endi elu on pooleli ning seetõttu ei peeta lapse saamist õigeaegseks. Käimas on õpingud või töökarjääri üles ehitamine või on tunda, et noorust pole piisavalt kaua elatud.

Soome noored on kohutavalt vastutustundlikud ja tahaksid, et nad oleksid sellises elusituatsioonis ja meeleseisundis, et oleks hea last saada, ütleb Tiia Sorsa.
Kui lapsi on ainult üks, takistavad õdede-vendade saamist eelkõige rahalised põhjused ja suhtega seotud väljakutsed.

Esimest korda uuris perebaromeeter põhjalikult ka ühiskondlike kriiside seost lapsesoovidega. Ilmnes seos kliimamuutustest tingitud murega.

Eriti nende seas, kes ei plaani kunagi lapsi saada, oli mure kliimamuutuste pärast kümne olulisema põhjuse hulgas, kui põhjusi küsiti kolmekümne küsimusega, ütleb Tiia Sorsa.

Ukraina sõda mõjutas ka mõnede noorte laste saamise plaane: ühed arvasid, et sõda on lapsesoovi vähendanud, teised aga, et see suurendas laste saamise soovi. Viiendik noortest naistest vastas, et sõda on nende lapsesoovi vähendanud. Meeste, eriti noorte jaoks oli sõda pigem suurendanud lapsesoovi.

Rahvastiku-uuringute keskuse perebaromeetri allikateks olid kaks elanikkonna uuringut: Generations and Gender Survey Finland ja Family Barometer Survey 2022.

Avafoto: Pexels