Pühapäev, november 16, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Lidli uued elektroonilised hinnasildid tekitavad vaidlusi – ettevõte vaikib

NordenBladet – Lidl* kliendid Soomes on viimasel ajal kukalt kratsima jäänud, kuna ettevõte on oma hinnasilte oluliselt muutnud. Toodete hinnad on nüüd siltidele trükitud nii väikese kirjaga, et neid on raske lugeda, vahendab NordenBladet.com.

Uued sildid on tekitanud sotsiaalmeedias kõneainet ja meelehärmi. Konsultant Jussi Eronen on näiteks Twitteris oma muret väljendanud, öeldes, et “eakate jaoks on see lihtsalt kiusamine”.

Lidl on keeldunud intervjuud andmast ja vastas Iltalehti kommentaaripalvele hoopis meili teel. Müügi- ja laohalduse direktor Akseli Mäkisalo nentis, et “Twitteris ringleva pildi hinnasilt on elektrooniline. Seda pole kohe näha, sest meie elektrooniliste hinnasiltide visuaalne välimus on väga sarnane pabersiltidega.”

Mäkisalo kaitses üleminekut elektroonilistele siltidele väitega, et see säästab paberit ja minimeerib inimlike vigade ohtu siltide vahetamisel.

Toidu- ja toidukaupade hinnad on riigis tõusnud eelmisel aastal rekordkõrgele ning madalate hindade poolest tuntud Lidl pole erand. Näiteks Lidli kiirkuumutava kerge piima liiter maksis jaanuaris 0,95 eurot, kuid detsembriks oli hind kerkinud 1,49 euroni.

Sotsiaalmeedias liiguvad spekulatsioonid, et muudatusega soovitakse klientidel hindade võrdlemist keerulisemaks muuta. Mäkisalo ei vastanud küsimustele, kas see vastab tõele või kuidas saavad eakad või nägemispuudega inimesed silte lugeda. Mäkisalo sõnul töötatakse siltide detailid välja klientide tagasiside põhjal.

Konkurentsi- ja tarbijaameti, soome keeles Kilpailu- ja kuluttajaviraston, (KKV) spetsialist Saija Kivimäki nendib, et tarbijakaitseseadus reguleerib hindade kuvamise viisi. KKV juhendis on kirjas, et “hinnad peavad olema selgelt ja individuaalselt välja toodud, et tarbija ei teeks toote või pakendi valikul viga. Tekst peab olema piisavalt suur ja tarbijale hästi nähtav.”

Praegu leiab elektroonilisi hinnasilte 16 Lidli kauplusest, kuid aasta lõpuks on need kasutusel kõikides kauplustes. Seni on uute siltide kohta väga vähe tagasisidet tulnud.

___________________________
* Lidl Stiftung & Co. KG on Saksamaa rahvusvaheline odavmüügikett, mis haldab üle 11 000 kaupluse üle Euroopa ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõte, mille peakontor asub Baden-Württembergi osariigis Neckarsulmis, kuulub Schwarzi kontserni, mis opereerib ka hüpermarketite ketti Kaufland.

Lidl on samalaadse Saksa odavketi Aldi peakonkurent mitmel turul. Lidli kauplusi on igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning ka Serbias, Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Avafoto: Pexels

Soome: Poetöötajad hakkavad streikima – puudutab 20 000 töötajat

NordenBladet — Soome teenindussektori ametiühing PAM on andnud streigihoiatuse, mis kehtib enam kui 185 asutuse kohta, kus töötab ligikaudu 20 000 töötajat.

Rakendamise korral algavad streigid ladudest 6. veebruaril ja jätkuvad 9. veebruaril poodides üle kogu riigi, nagu Prismades ja Citymarketites, vahendab Iltalehti.

Kaupluste kollektiivlepingud lõppevad jaanuari lõpus.
PAM ütleb, et andis poodide kollektiivläbirääkimiste kiirendamiseks välja streigihoiatuse. PAM ütleb, et sihib läbirääkimistel Saksamaal saavutatud tasemega võrreldavat palgatõusu.

Kaubandussektori töötajatele tähendaks see umbes 200 euro suurust kuupalga tõusu.
PAM-i väitel on palgaläbirääkimised takerdunud.

Tööandjad on endiselt tõrksalt rääkinud palgatõusust, mis kindlustaks töötajate ostujõu. Loodame, et streigihoiatus kiirendab nüüd läbirääkimisi, ütles PAM-i esimees Annika Rönni-Sällinen pressiteate vahendusel.

 

Soome: Puidufirma Stora Enso kavandab koondamisi – ohus 1300 töökohta

NordenBladet — Soome suur puidufirma Stora Enso kavandab koondamisi ja ohus on kokku 1300 töökohta ettevõtte tööstusettevõtetes Oulus, Varkauses, Heinolas ja Ajalankoskis. Tööjõu läbirääkimiste ulatus hõlmab kõigi nende tehaste asukohtade personali. Võimalikud sundpuhkused kestaks maksimaalselt 90 päeva ja neid saaks rakendada mitmes osas, vahendab MTV.

Stora Enso kommunikatsioonidirektor Satu Härkönen ütles, et muudatusläbirääkimistel valmistutakse reageerima turu ebakindlusest tingitud nõudluse kõikumisele.

Muudatusläbirääkimised algavad järgmisel nädalal ja need kestavad hinnanguliselt kaks nädalat. Kutsed läbirääkimistele on töötajatele juba saadetud.

Stora Enso tegevjuht Annica Bresky näeb oktoobris avaldatud juuli-septembri vahearuandes ette makromajanduslike arengute mõju ettevõttele.

On näha esimesi märke võimalikust makromajanduse aeglustumisest, mille mõju võib peagi laieneda ka Stora Enso äritegevusele. Kuid ma usun meie võimesse ette näha ja kohaneda, ütles Bresky.

Stora Enso avalikustab eelmise aasta viimase kvartali tulemused 31. jaanuaril.
Stora Enso teatas oktoobris, et muudab oma Oulu tehases kartongimasinaks ka teise kinnise paberimasina. Investeeringu väärtus on umbes miljard eurot.

Eelmisel nädalal teatas ettevõte, et on lõpetanud Hollandi lainepapist pakenditootja De Jong Packaging Groupi omandamise.

Lisaks teatas Stora Enso detsembris, et kavatseb müüa Hiinas Beihais asuva plaaditehase. Müük hõlmaks ka metsandustegevust, mis varustab tehast toorainega.

 

 

Soome: Hinnatõus detsembris oli 9,1 protsenti

NordenBladet — Soomes oli hinnatõus eelmise, 2022. aasta detsembris 9,1 protsenti. Sama tase oli ka novembris. Aasta keskmine oli 7,1 protsenti.
Hinnatõusu vedasid võrreldes eelmise aastaga elektri, eluaseme- ja tarbimislaenude intressi ning diisli hinnatõus.

Eurotsooni hinnatõus oli detsembris esialgsetel andmetel 9,2 protsenti. Novembris oli see 10,1 protsenti. Soome vastav hinnatõus oli detsembris 8,8 porotsenti, edastab statistikakeskus.

 

Soome karmistab kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise tingimusi

NordenBladet – Soome karmistab välismaalastele kinnisvara müümise tingimusi. Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid.

Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale.

Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid.

Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid.

Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja.

Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist.

Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon.

Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht.

2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud.

Detsembris kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid.

Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud.

Avafoto: Vaasa, Soome (NordenBladet)