NordenBladet — Balti peaministrid rõhutasid täna Tallinnas, et vaba maailma abi Ukrainale peab olema piisavalt kiire ja mahukas selleks, et seista vastu Venemaa uuele pealetungile. Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumisel arutati ka NATO kaitsevõime tugevdamist ja ühiseid taristuprojekte.

„Abi Ukrainale ei tohi tulla liiga hilja ja liiga killustatult. Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks ja meie toetus peab olema piisav sellele vastu astumiseks. Aga mitte ainult – see abi peab aitama Ukrainal Vene väed oma territooriumilt välja lüüa,“ ütles pärast kohtumist Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ta märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on andnud Ukrainale ajaloolises ulatuses abi. „Mõelda vaid, kui palju elusid oleks päästetud, kui rohkem riike teeks sama. Me kõik vaatame läbi oma ladusid ja varusid, aga see pole enam piisav. Ka meie kaitsetööstused peavad tootma rohkem,“ toonitas Kallas.

Kallase kinnitusel on saavutatud laialdane üksmeel, et Vene sõjakuritegudele peab järgnema karistus. Praegu otsitakse parimat lahendust selle tagamiseks. „Poliitiline ja diplomaatiline protsess on saanud hoo sisse ja varem või hiljem päädib see kohtumenetluse loomisega. Kõik, kes on agressioonikuriteo taga, peavad kandma vastutust – keegi ei ole puutumatu. Selleks toetab Eesti agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelise erikohtu loomist,“ ütles peaminister.

Tema sõnul peab Euroopa Liit kiiresti tulema välja ka konkreetse lahendusega külmutatud Venemaa varade kasutamise osas Ukraina ülesehitamiseks. Sellesse küsimusse vaadetakse sisse ka Eestis lootes, et meie järeldused aitavad kaasa üleeuroopalise lahenduse leidmisele. Balti peaministrid rõhutasid samuti, et paralleelselt uute Venemaa-vastaste sanktsioonide arutamisega tuleb pöörata rohkem tähelepanu sanktsioonidest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.

Kohtumisel väljendati pettumust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ettepaneku üle lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda 2024. aasta Pariisi mängudel. „Venemaa on aasta aega hävitanud Ukraina riiki ja maad. Venemaa on tapnud sadu Ukraina sportlasi. Lubada nüüd Venemaa sportlased ukrainlaste vere hinnaga olümpiaareenile – kas see on ikkagi aus mäng? Seda enam, et Venemaa kasutab sporti propagandatööriistana ning paljud nende koondislased kuuluvad Vene armeesse sõna otseses mõttes,“ rõhutas Kallas.

Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė arutasid täna ka prioriteete NATO Vilniuse tippkohtumiseks. „Meie siht on selge: NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud, NATO heidutus- ja kaitsehoiak idatiival tugevdatud. Muutunud julgeolekuolukorras peame vaatama üle ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe: 2 protsenti kaitsekuludeks pole enam piisav – see on miinimum,“ sõnas Kallas.

Peale sõjalise julgeoleku on kolmele Balti riigile oluline piirkonna energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kohtumisel räägiti koostööst Euroopa Liidus avamere tuuleenergia ja võrgutaristu arendamisel, samuti Rail Balticust ja elektrisüsteemide desünkroniseerimisest Venemaa võrgust. Järgmine Balti peaministrite kohtumine, mille käigus keskendutakse eelkõige just taristuprojektidele, on plaanis läbi viia Tallinnas juba mais. Eesti on tänavu Balti riikide koostöö eesistuja.

NordenBladet — Soome liitus 2. veebruaril 2023 Ukraina toetuseks loodud algatusgrupiga, mis taotleb juriidilist vastutust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Gruppi kuuluvad lisaks Soomele ja Ukrainale 19 riiki ning EL-i välisasjade amet.

Venemaa relvastatud rünnak Ukrainale on ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelu tõsine rikkumine. ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, nõudis sõjategevuse lõpetamist ja vägede väljaviimist Ukrainast.

Reeglipõhise rahvusvahelise süsteemi toetamine ja tugevdamine on Soome välispoliitilised prioriteedid. Venemaa rünnak Ukraina vastu ÜRO põhikirja räigelt rikkudes on rõhutanud rahvusvahelise õiguse kaitsmise tähtsust.

Sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, massihävitus ehk genotsiid ja agressioonikuriteod on kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod. Need mõjutavad kogu rahvusvahelist üldsust ning ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas uuritakse nii Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt. Soome toetab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka Ukraina riigivõimude tööd.

„Vastutus Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja eest Ukrainas ja selle tagajärgede eest jääb ilma agressioonikuritegusid uurimata puudulikuks. Soome soovib toetada Ukrainat kõige tõhusamate vahendite leidmisel agressioonikuriteos süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles välisminister Pekka Haavisto.

Agressioonikuritegu nõuab agressiooniakti, mis on selgelt ÜRO põhikirjaga vastuolus. Agressioonikuriteo saab toime panna ainult isik, kes suudab reaalselt tellida või juhtida riigi poliitilisi või sõjalisi tegevusi.

Soome peab agressioonikuritegu kindlalt üheks raskemaks rahvusvaheliseks kuriteoks ning on üks 44 riigist, kes on ratifitseerinud Rooma statuudi agressioonikuritegu käsitlevad muudatused.

NordenBladet — Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita, kui Soome riiklik julgeolek on ohustatud, ütles rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E.J. Penttilä.

Penttilä sõnul on ilmselge, et sellises olukorras liituks Soome NATO-ga ilma Rootsita, vahendab MTV.

Arutelu muutuks kindlasti, kui Venemaa teeb Ukrainas sõjalise läbimurde. See ei ole soovitav ega tõenäoline, kuid selles etapis hakataks seda tõsiselt arutama, ütles Penttilä.
Penttilä näeb, et valitsuskabinet tõstab esile ka võimaluse, et Soome liituks NATO-ga ilma Rootsita.

Välispoliitikas on avalik pool ja kabineti pool, ütles Penttilä. Seda teemat ei tasu avalikult tõstatada. Peab hoidma ühist joont Rootsiga, aga loomulikult tuuakse see variant ka kabinetti.

Penttilä ei näe, et NATO-ga liitumine ilma Rootsita oleks juba ettevalmistamisel.

Ilmselt mitte ettevalmistuses, aga sellest räägitakse, kui peaks tekkima äärmuslik olukord, kus julgeolekuolukord Euroopas halveneb ja Venemaa hakkab tegema läbimurret ja võib-olla isegi oma vägesid põhja poole suunama, ütles Penttilä.

Siis oleksime hoopis teises olukorras. Soome prioriteet number üks on Soome julgeolek ja siis oleks lahendus NATO-sse kuulumine ilma Rootsita, nii kahetsusväärne kui see ka poleks, jätkas Penttilä.

Soome liitumine NATO-ga ilma Rootsita on pikas perspektiivis oluline teema, ütles Penttilä. Tema sõnul on kogu põhjamõõde NATO-s ja EL-is ning Põhjamaade koostöö ja sõjaline logistika toetavad seda, et Soome ja Rootsi lähevad koos.

Aga kui oleme olukorras, kus Soome riiklik julgeolek on ohus, siis on isegi väiksem osa NATO-st parem kui ilma NATO-ta, lisas Penttilä.

Penttilä sõnul oleks see suur löök, kui Soome otsustaks NATO-ga liituda nüüd ilma Rootsita. Kui läheme koos ja tekibki olukord, kus Soome rahvuslik julgeolek nõuab Soomelt NATO-ga liitumist, siis see ei ole tagasilöök ja ka Rootsi on rahul, et Soome julgeolek tugevneb.

NordenBladet — Soomes langes reaalsissetulek eelmise, 2022. aasta viimase kvartalis 5,7 protsenti, edastas statistikakeskus.

Täistööajaga palgasaajate tavatöötunni nominaalpalga kasvu kirjeldav töötasutaseme indeks tõusis statistikakeskuse esialgsetel andmetel 2022. aasta oktoobris-detsembris eelneva aasta vastava ajaga võrreldes 2,7 protsenti.

Reaaltöötasu seevastu langes eelneva aasta IV kvartaliga võrreldes 5,7 protsenti, kuna tarbijahindade tõus oli tulude kasvust kiirem.

Terve aasta jooksul kasvas nominaalsissetulek 2,4 protsenti ja reaalsissetulek langes 4,4 protsenti.