NordenBladet â USA presidendilt Donald Trumpilt tuli Soome suunas positiivseid signaale. President mainis pĂ€rast kohtumist Soome presidendi Alexander Stubbiga sotsiaalmeedias, et Soome ja USA koostöö tugevdamine hĂ”lmab ka jÀÀmurdjate hankeid.
Trump ĂŒtles jaanuaris, et USA plaanib tellida umbes 40 jÀÀmurdjat. Trumpile vajalike jÀÀmurdjate tootmise Soome tulekut on kĂ”vasti spekuleeritud, vahendab Iltalehti.
USA sÔlmis eelmise, 2024. aasta juulis Soome ja Kanadaga ICE pakti, mille eesmÀrk on tugevdada riikide koostööd Arktika piirkonnas ja jÀÀmurdjate tootmises.
Kui USA telliks praegu Soomest hiiglaslikul hulgal jÀÀmurdjaid, oleks mÔju majandusele ja tööhÔivele mÀrkimisvÀÀrne.
Kuid ebakindlus tuleviku suhtes on kasvanud, kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilised tollimaksud. Kuidas see jÀÀmurdjaid mÔjutab, pole veel teada.
Praegu on veel liiga vara hinnata mĂ”ju tellimustele. Varasemad arutelud jÀÀmurdjate ja ICE pakti lepingu ĂŒle on aga olnud head signaalid, et Soome vastu tuntakse tĂ”elist huvi, kommenteeris laevaehitusfirma Helsingi laevatehase tegevjuht Kim Salmi.
Salmi sÔnul on Helsingi laevatehase töötajad valmis tööd alustama, kui USA nii otsustab.
Kuigi tegeliku jÀÀmurdja tellimiseni vÔib veel palju aega kuluda, oli see eelmisel 2024. aastal sÔlmitud ICE pakti vaimus taas paljulubav, kommenteeris Salmi e-posti teel.
JÀÀmurdeteenuseid pakkuva Arctia Ă€rijuht Paavo Kojonen on rahul Ameerika Ăhendriikide jÀÀmurdjate vajadusega.
TÔde on see, et Soome on ehk ainuke koht maailmas, kus sellises koguses uut jÀÀmurdja varustust saaks ehitada, mÀrkis ta.
Kuigi Soomet tajutakse tööstuses sageli vĂ€ikese riigina, ollakse selles vallas maailma tipus. Oleks tĂ”esti tore, kui saaksime tööd ja tellimusi Soome. Arctia muidugi toetab seda igal vĂ”imalikul viisil, ĂŒtles Kojonen.
Kojoeni hinnangul vĂ”ib 40 jÀÀmurdja vĂ”imalik tellimine tĂ€hendada Soome laevatehastele suurepĂ€rast tööd 10â20 aastaks.
Helsingi ja Rauma laevatehased saaksid ilmselt hakkama 1-2 jÀÀmurdjaga aastas. Sellest lÀhtuvalt saab hakata arvutama, millise tööhÔiveolukorra see kaasa tooks, lisas ta.
Potentsiaalsed tootmiskohad Soomes vÔiksid olla nÀiteks Helsingi ja Rauma laevatehased. Aastane toodang vÔiks olla kuni mitu murdjat.
Laevatehased teevad neid paralleelselt. Sa ei tee ĂŒhte algusest lĂ”puni ja siis jĂ€rgmist algusest lĂ”puni. Ma saan aru, et selle tulemusel saab iga laevatehas toota vĂ€hemalt kaks laeva aastas, selgitas ta.
Salmi hinnangul vĂ”ib ĂŒhe jÀÀmurdja tellimus tuua Soome sadu miljoneid vĂ”i isegi miljard eurot, kui arvestada laeva ehitust Soomes.
USA on eriti huvitatud rasketest polaarjÀÀmurdjatest, mille maksumus on kĂ”rgem kui Soome ja LÀÀnemere jaoks ehitatud kergematel jÀÀmurdjatel, ĂŒtles Salmi.
Salmi sÔnul on vÀga vÀÀrtuslik, et Stubb edendab aktiivselt Soome laevaehituse oskuste tunnustamist maailmas.
Lisaks on Salmil hea meel, et Trump on ka Soome jÀÀmurdjate ehituse oskuste vastu huvi avaldanud.
âTeeme aktiivselt head koostööd Soome valitsusega, et Soome laevaehituse ainulaadset asjatundlikkust Ameerika Ăhendriikides teataks,â ĂŒtles Salmi.
PÔhja-Ameerika tervikuna on meie jaoks oluline turg, kuna USA-l ja Kanadal on mÀrkimisvÀÀrne vajadus oma jÀÀlaevastiku uuendamiseks, lisas ta.
TööhĂ”ive mĂ”jusid Salmi veel hinnata ei oska enne, kui tegelik leping on sĂ”lmitud. KĂŒll aga saab Salmi sĂ”nul eeskujuks vĂ”tta just Helsingi laevatehase poolt Kanada valitsusele laekunud tellimuse.
See on Soome esimene jÀÀmurdja tellimus PÔhja-Ameerikasse.
Raske jÀÀmurdja Polar Max projekteerimise ja ehitamise etapis töötab Helsingi laevatehases vĂ€hemalt 850 inimest ning alltöövĂ”tjaid kogu Soome laevaehituse sektoris, ĂŒtles Salmi.
Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tÔsta ka oma ehitusvÔimsust, mÀrkis ta.
Helsingi laevatehases on ehitatud kuni pooled maailma jÀÀmurdjatest. JÀÀmurdja ehitamine ja projekteerimine vĂ”tab aega 2â3 aastat.
âNĂ€iteks raske jÀÀmurdja saame tarnida kolme aastaga ja sarja jĂ€rgmised laevad saame tarnida iga kaheksa kuu tagant,â rÀÀgib Salmi.
Meil ââon suurepĂ€rane raamistik, oskusteave ja testitud kontseptsioonid, mille pĂ”hjal saame kohe asuda USA-le jÀÀmurdjat ehitama. Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tĂ”sta ka oma ehitusvĂ”imsust, mĂ€rgib ta.
Salmi sÔnul on Helsingi laevatehas ja selle omanik Kanada laevatehasefirma Davie Washingtonis aktiivselt kohal. EttevÔtted soovivad levitada infot Soome jÀÀmurdjate-alaste teadmiste kohta.
Seda tööd tehakse heas koostöös Soome valitsusega, sÔnab ta.











