Reede, november 29, 2024

NORRA UUDISED

Kolm Põhjamaad, Taani, Norra ja Island peatasid AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise

NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.

AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.

Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.

Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.

Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.

 

Täna tähistame Eesti ning Rootsi, Norra ja Taani vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva

NordenBladet — 5. veebruaril 1921. aastal ehk 100 aastat tagasi tunnustasid Rootsi, Norra ja Taani Eesti Vabariiki de iure. Otsus tunnustada Eesti Vabariiki de iure tehti Põhjamaade pealinnades ühiselt.

Norra suursaadik Eestis Else Berit Eikeland väljendas oma heameelt, et Eesti ja Norra kahepoolsed sõbra- ja liitlassuhted on püsinud tugevatena: „Seisame üheskoos ühiste väärtuste ja heaolu eest nii Euroopas kui ka laias maailmas tervikuna. Eesti ja Norra koostöö on saanud hoogu ka läbi Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheliste suhete, sh Norra toetuste programmist, kus põhitähelepanu on ettevõtlusel ja innovatsioonil, teadusuuringutel, kliimal ja kohaliku arengu toetamisel. Täna saamegi öelda, et keskkond, tervis, julgeolek ja majandus on vaid mõned märksõnad, millega igapäevaselt töötame.“

Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard sõnas, et Eestil on alati olnud lähedasi sõpru kõigis Põhjamaades: „Taani sõdurid seisid õlg õla kõrval koos Eesti vendade-õdedega Eesti Vabadussõjas sada aastat tagasi ning seisame koos ka tänapäeval Tapal asuvas NATO eFP lahingugrupis, samuti missioonidel üle maailma. Oleme inimestena mitmes mõttes väga sarnased ning meil on väga sarnased huvid ja väärtused. Praegu seisab meil ees võitlus rohelise ja jätkusuutliku tuleviku nimel. Meil on rõõm koostööd teha ja toetada oma rohelise energia kogemusega!“

Taani suursaatkond Eestis tähistab seda olulist päeva kõrgetasemelise virtuaalsündmusega ESTONIA & DENMARK GOING GREEN TOGETHER, kus keskendutakse diplomaatilistele suhetele ja rohelisele energiale. Veebiseminaril saavad sõna olulised avaliku ja erasektori esindajad. Veebiseminar toimub täna, 5. veebruaril 2021 kell 14.00–16.00 (Eesti aja järgi). Üritus on kõigile avatud, programmi ja registeerumisvõimaluse leiab siit.

Rootsi suursaadiku Eestis Mikael Erikssoni sõnul on tal hea meel ja privileeg tähistada Eesti ja Rootsi vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, mis toetub rohkem kui 800-aastasele ajaloole kahe riigi vahel. „Tulevikus on Põhja- ja Baltimaadel potentsiaal saada maailma juhtivateks piirkondadeks digitaliseerimise, integratsiooni ja kestlikkuse vallas. Peame seda suhet oluliseks kogu aasta vältel ja ootame põnevusega mitmeid huvitavaid sündmusi, mis järgnevate kuude jooksul peaksid toimuma. Täna avame Rootsi Suursaatkonnas näituse, mis keskendub Eesti kui iseseisva riigi tunnustamisele 5. veebruaril 1921. aastal, ja käivitame meie sotsiaalmeediakanalites digitaalse kampaania, mille nimi on „100 aastat diplomaatilisi suhteid – 100 lugu sõprusest,“ lisas suursaadik.

Jälgi Põhjamaade saatkondade pidupäevategevusi Facebookis, kasutades teemaviiteid #EstoniaNorway100, #EstoniaDenmark100, #EstoniaSweden100 ja #Together.

 

 

Kas Norras on tulekul uued kuninglikud pulmad?

NordenBladet – USA ajakirjale Vanity Fair antud intervjuust ilmneb, et printsess Märtha Louise uus kallim Durek Verrett plaanib paluda tema kätt. Printsessi uus kallim on saanud ka kuningas Haraldi ja kuninganna Sonja õnnistuse.

Durek Verrett oli soovinud teha Norra printsessile abieluettepaneku juba selle aasta veebruaris Hawaiil, kuid 2019. aasta detsembri traagiline sündmus muutis olukorda. Printsess Märtha Louise ja printsessi lapsed leinavad ootamatult lahkunud Ari Behni, kes oli printsessi endine abikaasa ja tema laste isa.

Norra printsessi sekretär on märkinud, et ametlikku kihlust ei ole välja kuulutatud ja printsess ei soovi täpsemalt abieluplaanidest rääkida.

Printsess Märtha Louise on öeldnud, et kahetseb mõningaid 2019. aastal erinevates intervjuudes öeldut ja näeb nüüd mitmeid asju teisiti.

Siiski on printsess arvamusel, et tema ja šamaanist Verretti suhe on edasi arenenud.

Printsessi kallim tegi talle üllatusvisiidi printsessi sünnipäeval selle aasta septembris. Koroonaviiruse pandeemia tõttu ei olnud nad selleks ajaks üksteist näinud ligi pool aastat.

Kuigi Durek Verretti perekond võttis printsess Märtha Louise’i kohe omaks, kulus printsessi enda perekonnal olukorraga harjumiseks rohkem aega.

Norra telekanal TV2 on ette valmistamas seriaali, mis räägib avameelselt printsessi elust ja kus lisaks printsessi lastele on näha ka tema uut kallimat. Veel ei ole teada, kas sarjas osalevad ka Norra kuningas ja kuninganna. Seriaal peaks avalikkuseni jõudma 2021. aastal, kuid täpset kuupäeva pole veel välja kuulutatud.

 

Norra: Kroonprintsess Märtha Louise’ist oleks võinud saada kuninganna

NordenBladet – Kas teadsite, et kroonprints Haakoni asemel võinuks Norra järgmiseks riigipeaks saada hoopis tema vanem õde? Ajal, mil kroonprintsess Märtha Louise sündis, ei olnud võimalik naistel tõusta Norra troonile.

Kui aga kroonprintsess sai 15-aastaseks, oli Norral naispeaminister, kelle arvates oleks võinud Märtha Louise’ist kui esiklapsest siiski saada järgmine Norra riigijuht. Toimus ka vastavasisuline jutuajamine tollase kuninga Olav V ja kroonprintsessi Märtha Louise’iga. Kroonprintsess aga ei osanud siis seisukohta võtta ja seetõttu otsustati, et ei hakata seadust muutma ning Harald V järel tõuseb troonile Märtha Louise’i noorem vend.

Norra kroonprintsess tundis suurt kergendust, kuna riigipea roll on väga vastutusrikas ja pingeline. Ta on öelnud, et on oma venna üle väga uhke. Kroonprintsess Märtha Louise’i arvates saab kroonprints Haakon oma ülesannetega väga hästi hakkama ja keskendub just õigetele asjadele.

Norra troonipärimisseadust muudeti 1990. aastal ja selle kohaselt võib Norra saada endale ka naismonarhi. Seadus puudutab aga neid isikuid, kes on sündinud peale 1990. aastat.

Kroonprintsess Märtha Louise’il on küll troonipärimise õigus, kuid järjestuses on tema vend ja venna lapsed kroonprintsessist eespool.

 

PÕNEV IDEE: Kas Norra saab oma Rushmore’i mäe?

NordenBladet – Norra Bjerkreimi vallal ja mäeomanikul Arvid Mælandil on soov luua Norra oma Rushmore’i mägi kuningas Harald V näokujutisega. Idee on saanud toetust ja nüüd hakatakse seda ellu viima.

Põllumees Arvid Mælandile kuulub Bjerkreimi valla Lauperki mäepiirkonnas suur farm, mis asub Lääne-Norra Rogalandi maakonnas. Põllumees soovib mäge annetada, et sinna saaks kuningale luua monument. Idee inspiratsiooniks on USA Lõuna-Dakotas asuv Rushmore’i mägi, millel on kujutatud neli USA presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln.

Arvid Mælandi arvates saab Norra kuninglik perekond liiga vähe tähelepanu. Lisaks on Harald V rahva seas väga populaarne ja kindlasti väärib sellist mälestusmärki.

Bjerkreimi linnapea Kjetil Slettebø toetab ideed ja usub, et mälestusmärgist saaks suur turismimagnet.

Nii maaomanik kui ka vald on hakanud plaani elluviimiseks otsima finantseerimisvõimalusi.

Peaaegu 3000 elanikuga Bjerkreim asub väga looduskaunis kohas.