NordenBladet – Norra lubadus suurendada riigis gaasi tootmist peaks vähendada tarneprobleeme Euroopas. Gaasi hind on praegu Euroopas rekordiliselt kõrge, kirjutab Bloomberg.
Norra energiaminister Terje Aasland teatas esmaspäeval, et on heaks kiitnud uued gaasiload Trolli, Gina Krogi, Duva, Osebergi, Asgardi ja Mikkeli gaasiväljadel.
Otsus suurendada gaasitootmist peaks vähendama Vene gaasi vähenemisest tingitud gaasikitsikust Euroopas.
Minister teatas avalduses, et praegu on kõige olulisem see, et Norra saab praegu Euroopat ja maailma oma gaasitootmise suurendamisega aidata.
Gaasi hind on tõusnud mitmel pool Euroopas, kuna Vene gaasi tarned on vähenenud ning võtmetähtsusega USA LNG terminal on praegu rivist välja.
Väljakutseks on ka Norras toimuv gaasisektori töötajate streik.
Norra valitsuse otsus käsitleb 2022. ja 2023. aastat. Varasemalt tõstis Norra valitsus gaasi tootmist riigis käesoleva aasta märtsis.
NordenBladet — Vene häkkerid korraldasid ulatusliku küberrünnaku Norra vastu ja ähvardasid NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, kes on endine Norra peaminister. Teenuse katkestamise ehk nn DoS rünnak oli suunatud pankadesse sisenemise keskuse BankID ja tööohutuse ameti Arbeitstilsynet vastu, vahendab Dagbladet.
Avalike teenuste portaal Altinn teatas samuti, et tegevuses on häireid.
Vastutuse võttis rünnaku eest omale Vene häkkerite grupeering KillNet, mis on korraldanud mitmeid Ukraina sõjaga seotud rünnakuid. Telegrami kanalis ähvardas KillNet NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi.
„See kurat võetakse vastutusele iga vene sõduri elu eest. Sama kehtib ka tema pere, lastelaste ja toetajate kohta,” edastas KillNet.
Grupeering väitis, et nende käsutuses on koopia Stoltenbergi passist, aga NATO andis teada, et see väide on alusetu.
KillNet teatas, et kavas on rünnata Norra politseid, tööportaale, migratsiooniametit ja mitmete muude teenuste veebikülgi.
Grupeeringu väitel on rünnak seotud Vene kaevuritele mõeldud toiduainete transpordi keeluga Teravmägedele.
KillNet korraldas eile ja üleeile rünnakuid Leedu asutuste vastu, kuna Leedu on piiranud sanktsioonide all olevate kaupade transiiti Kaliningradi. Enne Leedut rünnati Itaaliat ja Poolat.
Grupeering väidab, et omab kontrolli 4,5 miljoni arvuti ehk botneti üle maailmas. Kui see tõele vastab, on tegemist ühega maailma suurimatest botnet’idest.
Praegu Madriidis viibiv Norra peaminister Jonas Gahr Störe ütles, et rünnak on saadud kontrolli alla ja sel polnud suuremat mõju.
NordenBladet — Norra tänane massitulistamine pealinna Oslo geibaaris oli islamistlik terrorirünnak, mille pani toime Iraani põgenik. Rünnakus sai surma 2 ja haavata 21 inimest. Ründaja oli 42-aastane Iraanist pärit mees Zaniar Matapour, kes elas Iraani Kurdistanis enne kui asus elama 12-aastase põgenikuna Norras Bergenis, vahendab VG.
Rünnak toimus vaid mõni tund enne Oslo Pride’i rongkäigu algust. Pride’i rongkäik jäeti rünnaku tõttu ära, kuna kardeti, et rünnakuid võib veel toimuda.
Norra kaitsepolitsei oli Matapouri tegevust kuu aega tagasi uurinud, aga midagi kahtlast ei leitud.
Norras on terrorirünnakute ohutase tõstetud 3 palli pealt maksimumi, 5 palli peale. See tähendab ühtlasi erakorralist olukorda.
Matapourile mõisteti keskkoolis teismelisena 10-kuuline vanglakaristus, kuna teda seostati pussitamisega. Ta mõisteti aga apellatsioonikohtus õigeks.
Lisaks süüdistati meest 2019. aastal tapmiskatses ja tulirelva ebaseaduslikus omamises. Ta mõisteti taas apellatsioonikohtus õigeks.
Metapour on vaimselt haige, talle pandud diagnoosid on paranoiline skisofreenia, traumajärgne stressisündroom PTSD ja luulud.
NordenBladet — Norra pealinna Oslo kesklinnas oli tänase laupäeva, 25. juuni varahommikul massitulistamine. Kaks inimest sai surma ja vähemalt 19 inimest said haavata. Neist kolme vigastused on rasked. Oslo politsei andmetel on tulistaja kätte saadud. Arvatakse, et ta tegutses üksinda, vahendab NRK.
Ühe sündmuskohal olnud ajakirjaniku väitel oli mees võtnud kotist püssi ja hakanud sellega tulistama. Oli palju haavatuid, kes viidi minema kiirabiga. Inimesed läksid varju ühte lähedalasuvasse hotelli.
Ühe pealtnägija väitel oli ta London Pubi terrassil, kui tulistamine algas. Tulistamine muutus kogu aeg intensiivsemaks, mistõttu inimesed jooksid sisse. Ööklubis valitses paanika.
Algul ei saanud inimesed aru, mis toimub, aga siis algas paanika.
London Pub on Oslo kesklinnas asuv tuntud geibaar. Oslos toimub täna laupäeval Pride’i rongkäik. Politsei info kohaselt saadi tulistaja kätte. Tulistamine motiiv pole teada, aga kahtlusalune on politseile varasemast teada.
NordenBladet – Euroopa otsib aktiivselt alternatiive Vene energiale ja selle käigus on tõusnud nõudlus Norra gaasi ja nafta vastu, mis on Norra energiakandjate hinda tugevalt tõstnud. Samal ajal kui Norra Euroopa suuruselt teise gaasitarnijana teenib rekordkasumeid, püüab riik tõrjuda süüdistusi, et nad teenivad Ukraina sõjast alusetult kasu, vahendab Associated Press.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki süüdistab Norra energiatarnijaid “kaude sõja kaudu teiste röövimises”. Samal ajal peab Poola Norraga läbirääkimisi, et nad saaksid osa Vene naftast ja gaasist asendada Norra nafta ja gaasiga. Morawiecki palus veel Norral kasutada nafta ja gaasi müügist saadud täiendavaid tulusid Ukraina ja teiste sõja tõttu kannatada saanud riikide abistamiseks.
Poolast tulnud kommentaarid tekitasid Norras elava poliitilise arutelu, kuna juba praegu arvavad paljud norrakad, et Norra riik ei tee Ukraina abistamiseks piisavalt. Euroopas on mitmes riigis erimaksustatud energiatootmine, et selle najalt elanikkonda kasvavate elektri- ja gaasihindade valguses täiendavalt toetada. Sellised meetmed on tööle pandud Hispaanias ja Itaalias ning neid kaalub ka Ühendkuningriik. Morawiecki palub aga Norral sellest veel samm edasi minna ja täiendava kasumi arvelt toetada Ukrainat ja teisi riike.
Norra on üks Euroopa jõukamaid riike ning nad on lubanud arengumaade toetamiseks 1,09 protsenti riigi kogutulust, millega ollakse maailmas esirinnas. Suurim abi on praegu suunatud Ukrainale, kes saab Norralt 200 miljonit dollarit.
Samal ajal on Norra võtnud vastu suure hulga põgenikke Ukrainast, kuid raha selleks on võetud teiste ÜRO abiprogrammide arvelt. See on tekitanud pahameelt inimõiguslastes, kellest osa on korraldanud ka proteste Oslos parlamendihoone ees. Norra Helsinki komitee poliitikadirektori Berit Lindemani sõnul väärib poolakate ettepanek kaalumist.
Nafta ja gaasi hinnad olid juba enne Ukrainas toimuvat sõda väga kõrged ning sõja tõttu on toornafta ja gaasi hinnad veelgi tõusnud. Maagaas on praegu maailmaturul kolm kuni neli korda kallim kui aasta tagasi. Rahvusvahelise võrdlusena kasutatakse Brenti toornaftat, mille naftabarreli hind ületas 100 dollari piiri peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ja selle ligidal püsinud siiamaani.
Norra riiklik energiaettevõte Equinor (EQNR) teenis esimese kvartaliga neli korda rohkem kui samal perioodil eelmine aasta. Rahasadu on pannud Norra valitsuse ümber vaatama energiatulude prognoosi, mis on võrrelduna eelmise aastaga ligi kolm korda suurem, kogusummas ligikaudu 933 miljardit norra krooni (92 miljardit eurot). Suur enamus sellest rahast suunatakse ümber Norra riiklikku investeerimisfondi, mis on pandud tallele ajaks, kui Norral nafta ja gaas otsa saavad.
Praegu ei kaalu Norra valitsus energiatootmise rahavoo mujale suunamist. Norra on “aidanud Ukrainat märkimisväärsel määral alates sõja esimesest nädalast ning oleme valmis tegema veel enamat”, andis Norra välisminister Eivind Vad Petersson Associated Pressile e-kirja kaudu teada. Minister lisas, et Norra on saatnud Ukrainale rahalist abi, relvi ja üle kahe miljardi Norra krooni humanitaarabi “eraldiseisvalt nafta ja gaasihindade küsimusest”.
Nõudlust Norra nafta ja gaasi vastu on tõstnud ka Euroopa riikide soov otsida Vene energiakandjatele kiirelt alternatiive. Paljusid Euroopa riike on süüdistatud Venemaa sõjamasina rahastamises nafta ja gaasi eest maksmise kaudu. NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes on ka Norra peaminister olnud, tõi Davosis Maailma Majandusfoorumi hiljutisel konverentsil välja, et energiasõltuvus “annab Venemaale relva, millega ähvardada NATO liikmesriike ja seda on ka Venemaa praeguseks selgelt demonstreerinud”. Praeguseks on Venemaa peatanud gaasitarned Soome, Poola ja Bulgaariasse, kuna nad keeldusid Vene nafta ja gaasi eest rublades arveldamast.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki püüavad kiirelt vähendada sõltuvust Vene gaasist ning on võtnud eesmärgiks vähendada gaasitarneid pea kaks kolmandikku, asendades need taastuvate energiaallikate ja alternatiivsete tarnijatega. Euroopa Liit on pöördunud Norra, Katari ja Alžeeria poole, et puuduolev nafta ja gaas nendest riikidest tarnida. Norrast tuleb Euroopasse ligikaudu viiendik kuni neljandik gaasist samas kui Venemaalt tuli enne sõda 40 protsenti maagaasist.
Norra aseenergiaminister Amund Vik on välja toonud, et Norra vaatest on oluline olla “stabiilne ja pikaajaline nafta ja gaasi tarnija Euroopa turgudele”. Samas peab ministri sõnul arvestama, et kuigi kasumid nafta ja gaasi müügist on palju suuremad kui varasemalt siis toodab Norra nafta- ja gaasiväljadel juba praegu nii palju kui suudab. Sellest hoolimata on Oslo poolt antud nafta- ja gaasitarnijatele luba rohkem gaasi ja naftat maa- ja merepõuest ammutada. Samuti valmib sügisel uus torujuhe, mis ühendab Norra Poolaga.
Norra energiaettevõtted on uues olukorras ette valmistanud hulgi arendusplaane tulevikuks, kuid uute nafta- ja gaasiväljade kasutuselevõtt võib veel kümnendi või kauemgi aega võtta.
