NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on arutelu suunatud sellele, et leida tuuleparkide rajamisel nii riigikaitse kui ka energiamajanduse vajadusi rahuldav lahendus. „Usun, et tasakaaluka lahenduse leidmine on võimalik. Me peame tagama oma riigikaitse eesmärkide täitmise. Samal ajal on tuuleparkide rajamine osa meie energiamajanduse arengust, mida on vaja selleks, et oleksime ka tulevikus suutelised katma kasvavaid kaitsekulusid,“ ütles ta.
Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.
Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.
NordenBladet — Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.
Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.
Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.
Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.
Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.
Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.
„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.
Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.
Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.
NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) (447 SE), mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.
NordenBladet — Marko Mihkelsoni sõnul on samuti oluline peatada Venemaa imperialismi pealetung Gruusias, kehtestades personaalsed sanktsioonid oligarh Bidzina Ivanišvili ja tema käsutäitjate suhtes, ning põhiseaduslikust kriisist väljatulemiseks korraldada uued ja vabad valimised.
Mihkelson ja väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtusid eile ja üleeile Washingtonis USA Senati väliskomisjoni esimeheks tõusva Jim Rischi ja sama komisjoni aseesimeheks saava Jeanne Shaheeni ning Esindajatekoja liikmete Joe Wilsoni, Bill Huizenga, Joe Courtney ja Brad Schneideriga.
Mihkelsoni sõnul andsid kohtumised võimaluse kinnitada, et Eesti on pühendunud heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga ning jätkab liitlaskohustuste täitmist, enda julgeoleku tugevdamist ning Ukraina kindlat toetamist. „Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud, ning USA jätkuv panus on siin ülioluline,“ ütles ta. Ukraina toetamise kõrval arutati kohtumistel Atlandi-ülese koostöö jätkamist, Euroopa kaitsepanuse suurendamist, heidutuse ja kaitse tugevdamist NATO idatiival ning kriitilist olukorda Gruusias.
Koos Euroopa Parlamendi liikme, Läti parlamendi väliskomisjoni endise juhi Rihards Kolsiga kohtusid Mihkelson ja Kross USA julgeoleku toetuseks loodud ärijuhtide võrgustiku esindajatega. Samuti oli Eesti saadikutel kohtumine mõttekojas Hudson Institute.
Mihkelson ja Kross viibivad USAs seoses Washingtonis peetava iga-aastase parlamentaarse luure- ja julgeolekufoorumiga, kus osaleb ka Riigikogu liige Mati Raidma. Uue nädala algul osaleb Mihkelson koos NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidiga Washingtonis assamblee transatlantilisel foorumil, mille käigus külastatakse ka Norfolkis asuvat NATO staapi ja USA mereväebaasi.
