NordenBladet — Komisjoni esimees Madis Timpson ütles, et uus e-teenus ja automaatotsused teevad inimeste jaoks nime muutmise kiiremaks ja lihtsamaks.
„Eelnõu järgi saab avalduse nime muutmiseks esitada turvalises veebikeskkonnas, ühtlasi ei ole eelnõu järgi edaspidi vaja hinnata eesnime muutmise põhjuse mõjuvust, seega on nimevahetuse protsess tulevikus tunduvalt lihtsam. Ametnik peab sekkuma vaid siis, kui isik soovib eesnime, mida pole Eestis varem lubatud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole esinenud,“ sõnas Timpson.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits lausus, et igaüks võib oma nime muutmise vajalikkuse üle muidugi ise otsustada, ent see on siiski oluline otsus ja seda ei tohiks teha kergekäeliselt. Ta viitas, et mullu vahetati nime umbes 2300 korral, enamik neist olid lihtsamad juhtumid, ent umbes 300 avalduse põhjendatus vajas rohkem süvenemist ja kaalumist. „Oluline on ka tagada turvalisus, et kellegi nime ei saaks muuta omavoliliselt,“ toonitas Ernits.
Eelnõu järgi on võimalik rahvastikuregistri päringuga automaatselt kindlaks teha, kas taotletud nimi on isiku vanema perekonnanimi või taotletud eesnimi varem rahvastikuregistris aktsepteeritud. Kui inimene soovib perekonnanime vabalt valida, siis seda automaatselt teha ei saa ja on vaja, et ametnik teeks kaalutletud otsuse. Samuti ei saa ilma mõjuva põhjuseta võtta isiku soole mittevastavat nime. Alaealise nime muutmiseks tuleb avaldus esitada kohapeal, et ametnikul oleks võimalik kontrollida lapse ja vanemate nõusolekut.
Istungil märgiti veel, et automaatotsusega saab edaspidi nime muuta vaid ühe korra, igal järgmisel korral läheb avaldus otsustamiseks ametnikule. Lisati, et jätkuvalt saab nime muuta neljas maakonnakeskuses üle Eesti, ent kaob võimalus esitada avaldus digiallkirjastatult.
Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust, et täpsustada nimetaotluste haldusaktide korduva väljastamise riigilõivumäära ja kaotatakse varasem alus eesnime muutmise tasuta menetlemiseks.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. oktoobril.
NordenBladet – Baltika Grupp, mis on aastaid vastutanud moebrändi Ivo Nikkolo eest, on esitanud pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Eestis, Lätis, Leedus ja oma veebipoodides. Kuna ettevõte läbis juba mõni aasta tagasi saneerimisprotsessi, pole Baltika teatel hetkel uuesti saneerimine võimalik.
Kuigi Indrek Rahumaa ettevõte European Lingerie Group (ELG) omandas Baltika alles kevadel, oli rõivagrupp juba sel ajal tõsiste rahaliste probleemidega silmitsi.
Ettevõtte hinnangul ei toetanud jaemüügi jätkamist “tarbijate kulutuste jätkuv märkimisväärne langus,” mistõttu ei olnud see majanduslikult realistlik.
Pankroti taga on pikale veninud keeruline majanduslik olukord nii ettevõttesiseselt kui ka laiemas majanduskeskkonnas. Ettevõte rõhutab, et Ukraina sõda ning Balti riikide geopoliitilised pinged on tekitanud tarbijates lisaks niigi ettevaatlikkusele ebakindlust ja hirmu. See on oluliselt vähendanud tarbijate usaldust ja toonud kaasa järsu nõudluse languse. Hoolimata pingutustest äri stabiliseerimiseks Baltikumis, ei võimaldanud ebasoodsad tingimused jätkata jaemüügile keskendunud strateegiat.
Küll aga märgitakse, et ELG laialdane kohalolu Euroopas võimaldab jätkata Ivo Nikkolo kaubamärgi hulgimüügi ja e-kaubanduse võimaluste hindamist kogu Euroopas. Neid jõupingutusi toetab ka Baltika juhtkond, kes on olnud uue strateegia hindamisel võtmerollis.
„Uskusime Ivo Nikkolo kaubamärgi tugevusse ja potentsiaali ning usume endiselt, et kaubamärk kannab ajatut väärtust. Kahjuks muudavad Baltimaade turutingimused jaemüügistrateegiaga jätkamise võimatuks. Kuigi see peatükk lõpeb, jätame ukse avatuks Ivo Nikkolo võimalikuks taassünniks tulevikus, keskendudes siis juba hulgimüügile ja e-kaubandusele laiemal Euroopa turul,“ ütles ELG Grupi esindaja Indrek Rahumaa pressiteates.
AS Baltika aktsiad kustutati Nasdaq Tallinna börsi nimekirjast juba 30. augustil 2023. See toimus pärast seda, kui Baltika pearahastaja KJK BLTK Holding OÜ viis läbi väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise ja ettevõtte ühinemise protsessi, mis oli tingitud ettevõtte keerulisest majanduslikust olukorrast.
Avafoto: Peale saneerimist jäi Baltikal jäi alles ainult Ivo Nikkolo kaubamärk (Pressifoto)
NordenBladet – Igapäevakeeles öeldakse “emapalk”, ametlik nimetus on vanemahüvitis. Selle eesmärk on hoida lapsevanemale lapsega kodus olles alles tema varasem sissetulek (bruto), et töö- ja pereelu oleks lihtsam ühildada. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Vanemahüvitise liigid
Eestis on kolm omavahel sobituvat hüvitist/puhkust:
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus – mõeldud lapse emale vahetult sünnituse ümbruses.
Isa vanemahüvitis ja isapuhkus – isale eraldi 30 kalendripäeva.
Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus – paindlik periood, mida saavad vastavalt pere valikule kasutada ema või isa (korraga siiski ainult üks vanem).
Kui kaua saab lapsevanem vanemahüvitist?
Ema vanemahüvitis: töötaval emal kuni 100 järjestikust päeva – kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva pärast seda. Kui ema alustab hiljem (31–69 päeva enne tähtaega), on emapuhkus lühem ning kasutamata emapuhkuse päevad lisatakse jagatavale perioodile; kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, lisamist ei toimu. Kui emal töösuhet pole, on õigus 30 järjestikule päevale alates lapse sünnist.
Isa vanemahüvitis: 30 kalendripäeva (võib võtta paindlikult reeglites sätestatu järgi).
Sotsiaalkindlustusamet
Jagatav vanemahüvitis: üldjuhul 475 kalendripäeva. Kui ema ei kasuta kõiki 100 emapuhkuse päeva (nt alustab 31–69 päeva enne tähtaega), pikeneb jagatav periood vastavalt kasutamata emapuhkuse päevadele.
Kui suur on “emapalk” 2025. aastal?
Vanemahüvitise suurus arvestatakse iga saaja varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi (nn referentsperiood: sünnikuust tagasi 9 “raseduskuud”, seejärel sellele eelnenud 12 kuu tulud).
Minimaalne määr (kui 12 kuu jooksul tulu polnud): 820 € kuus (27,33 € päevas).
Kui tulu ≤ alampalk: makstakse kuupalga alammäär – 886 € kuus (29,53 € päevas).
Maksimum: 5265,09 € kuus (175,50 € päevas). Kõik summad on brutos.
Mis muutub 2026. aastal?
Alates 1. jaanuarist 2026 sündivate laste puhul on jagatava vanemahüvitise maksimum 3806,10 € kuus (126,87 € päevas) ning kaob teenitud tulu piirmäärast tulenev vähendamine – st vanem võib vanemahüvitist saades teenida piiramatut töist tulu, hüvitis ei vähene.
Kuidas arvutatakse?
Võetakse arvesse palgatulu, preemiad ja ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaks.
Ei võeta arvesse toetusi, pensione, haigus- ja töötushüvitisi, dividende jms.
Ülempiir tuleneb valemist: üle-eelmise aasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav kuusissetulek × 3. Seetõttu on 2025. a ülempiir 5265,09 €.
Töötamine ja tulu saamine hüvitise ajal
Ema/isa vanemahüvitis (emapuhkus/isapuhkus): töösuhe on peatatud, töölepinguseaduse või ATSi alusel töötada ei tohi, kuid teatud töine tulu (nt juhatuse liikme tasu, VÕS-leping) võib laekuda.
Jagatav vanemahüvitis: 2025. aastal võib ilma vähendamiseta teenida kuni pool ülempiirist ehk 2632,55 € bruto kuus. Ületamisel hüvitist vähendatakse vastavalt seadusele. Alates 01.01.2026 tulu piirmäära ei ole (hüvitist ei vähendata).
Maksustamine ja väljamakse
Vanemahüvitised on tulumaksuga maksustatavad; maksuvabastuse kasutamise soovi saab SKA-le esitada.
Väljamakse tehakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest (kui 8. on puhkepäev/püha, siis eelneval tööpäeval).
Ravikindlustus
Jagatava ja ema vanemahüvitise ajal on ravikindlustus tagatud. Emal on ravikindlustus tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.
Erijuhud
Enneaegne sünnitus: kui laps sünnib varem kui 70 päeva enne tähtaega, tekib töötaval emal ema vanemahüvitise õigus lapse sünnist 100 päevaks. Muidu arvestatakse ikka eeldatava sünnitähtaja järgi.
Raskeim juhtum (surnultsünd või lapse surm 70 päeva jooksul): töötaval emal on endiselt õigus 100 päeva emapuhkusele ja -hüvitisele; ravikindlustus on tagatud.
Järjest sündivad lapsed: kui laste vanusevahe on alla 3 aasta, võrreldakse uue lapse referentsperioodi tulu eelmise lapse alusega ning rakendatakse vanemale soodsamat (ei lange “emapalk” väiksema sissetuleku tõttu).
Kuidas taotleda?
Taotlemine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sama keskkonna kalkulaator (eeltäidetud andmetega) aitab hinnata tulevast hüvitist.
Levinud küsimused
Kas isa võib olla vanemapuhkusel, kui ema töötab?
Jah – jagatava vanemahüvitise ajal võib puhkusel olla korraga üks vanem (pere saab ise valida, kumb).
Kas hüvitise summa kõigub kuude lõikes?
Võib kõikkuda, sest hüvitist arvestatakse päevamääras ja vanem saab ise planeerida, mitme päeva eest kuus hüvitist kasutada. Kalendrikuu erinev päevade arv mõjutab samuti.
Millal pere saab “kõige rohkem päevi”?
Kui töötav ema alustab emapuhkust vähemalt 31 päeva enne tähtaega, kanduvad kasutamata päevad jagatava perioodi pikenduseks. Kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, päevad ei kandu.
NordenBladet – Õpetajatepäev on üleilmne tähtpäev, mil tunnustatakse õpetajaid ja nende panust ühiskonda. Põhjamaad (sealhulgas Soome ja Rootsi) tähistavad õpetajatepäeva üldjuhul samal päeval, mil tähistatakse ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ülemaailmset õpetajatepäeva (inglise keeles World Teachers’ Day) – igal aastal 5. oktoobril.
Õpetajatepäev loodi UNESCO eestvedamisel 1994. aastal, et tähistada 5. oktoobril 1966 vastu võetud ILO/UNESCO soovitust õpetajate staatuse kohta – dokumenti, mis seab rahvusvahelised orientiirid õpetajate õigustele, kohustustele ning töö- ja koolitustingimustele.
Ajalooline ja õiguslik taust
1966. aasta ILO/UNESCO soovitus õpetajate staatuse kohta võeti vastu 5. oktoobril 1966 Pariisis. See käsitleb muu hulgas õpetajate ettevalmistust, töötingimusi, tööaega ja akadeemilist autonoomiat.
1997. aasta UNESCO soovitus kõrgkoolide õppejõudude staatuse kohta laiendab põhimõtteid ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõududele (nt akadeemiline vabadus, kollegiaalsus).
UNESCO kuulutas 5. oktoobri õpetajate päevaks 1994. aastal – sellest ajast on päev tähendanud nii tunnustust kui ka õpetajapoliitika fookust.
Igal aastal on oma õpetajatepäeva teema
2025. aasta üleilmne teema on „Recasting teaching as a collaborative profession“ – õpetamise mõtestamine loomuldasa koostöisel elukutsena. Fookuses on õpetajate koostöö, kolleegitugi ja ühine vastutus, mida peetakse võtmeteguriks nii õpetajate professionaalseks arenguks kui ka haridusmuutuste elluviimiseks.
Miks õpetajatepäev on oluline?
UNESCO ja Teacher Task Force’i värske ülevaade, et 2030. aastaks vajab maailm juurde ligikaudu 44 miljonit õpetajat (eriti suur puudujääk on Aafrikas). Teemapäev toob tähelepanu nii järelkasvu, koolituse, töökoormuse kui ka õpetajaameti maine küsimustele.
Kuidas maailma eri paigad õpetajatepäeva tähistavad?
Kuigi paljud riigid on liitunud 5. oktoobri tähistamisega, on mitmel maal oma ajaloolistel põhjustel teine kuupäev.
India: 5. september (president ja filosoof Sarvepalli Radhakrishnani sünniaastapäev). Hiina: 10. september (riiklik õpetajate päev alates 1985. aastast). USA: traditsiooniliselt „Teacher Appreciation Week“ mai esimesel täisnädalal, rõhuasetusega tänulikkusel.
Tähistamine on Põhjamaades (nagu ka paljudes teistes riikides) peamiselt seotud õpetajate olulise rolli tunnustamise ja väärtustamisega.
Tunnustus ja tänu: Peamine fookus on õpetajate tänamisel nende töö eest.
Üritused ja sündmused: Korraldatakse erinevaid üritusi, seminare ja konverentse, mis tõstavad esile haridustöötajate panust ja arutavad haridusega seotud teemasid. Näiteks Soomes tegutseb CCE Finland (Centre for Creative Education), mis on seotud ülemaailmse õpetajatepäeva tähistamisega 5. oktoobril.
Koolisisesed tegevused: Koolid ise võivad korraldada väiksemaid pidulikke hetki, kus õpilased ja koolipersonal avaldavad õpetajatele tänu. Eestis on tavaks, et viimase klassi õpilased annavad tunde, lubades õpetajatele puhkuse – see on üks erilisemaid ja tuntumaid tähistamise viise regioonis.
Kuigi tähistamine on olemas, ei ole 5. oktoober Põhjamaades (v.a osades erandjuhtudel) riigipüha, vaid pigem teadlikkuse tõstmise ja tunnustamise päev. Eesmärk on meelde tuletada õpetaja elukutse tähtsust ning propageerida õpetajate staatuse parandamiseks vajalikke meetmeid.
Õpetajatepäev Eestis
Eestis tähistatakse õpetajate päeva 5. oktoobril. Paljudes koolides võtavad abituriendid ja vanemate klasside õpilased sel päeval sümboolselt õpetajatöö üle, viivad läbi tunde ning toetavad kooli juhtimist – see on meie koolikultuuri armastatud traditsioon.
Üleriiklikult on kesksel kohal „Eestimaa õpib ja tänab“ – Aasta Õpetaja gala, kus tunnustatakse silmapaistvaid õpetajaid, tugispetsialiste, juhte ning haridustegusid. Gala on kasvanud Eesti haridusvaldkonna suurimaks iga-aastaseks tunnustussündmuseks.
Mida õpetajatepäev tavaliselt kaasa toob?
Tunnustused ja autasustamised (koolis, omavalitsuses, riiklikul tasandil).
Õpilaste ja õpetajate rollivahetused, pidulikum meeleolu koolipäevas.
Arutelud hariduspoliitikast – töökoormus, järelkasv, toetavad tugisüsteemid ja koostöö koolides.
Tore traditsioon on õpetajatepäeval õpetajaid tänada ning õpetajatele lilli viia!
NordenBladet – Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus taas Tartu Illustratsioonifestival (TIF) – ühepäevane sündmus, mis koondab illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti huvilisi Eestist ja lähiriikidest. Teist aastat aset leidev festival toob kokku nii loojad kui ka publiku.
Sel aastal on TIF pühendatud raamatuillustratsioonile ning teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega.
Raamatukultuur on mitmekesine ja illustratsioonidel on selles keskne roll. Seetõttu on tänavune TIF pühendatud just raamatuillustratsioonile. Koostöös raamatuaastaga sünnivad mitmed erisündmused: kirjanike ja illustraatorite “kiirkohting”, mitu vestlusringi ning rändnäitus, mis toob esile märgilised eesti luuleraamatud. Nii rõhutab ka raamatuaasta peakorraldaja ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht Marja Unt festivali fookuse olulisust.
Lisaks raamatutele käsitleb programm mitmeid trükikunsti ja illustratsiooni ühendavaid teemasid: karakteriloome, zine-kultuur, kirjanike ja illustraatorite koostöö ning rahvusvaheline Bologna Lasteraamatute mess.
Päeva jooksul toimuvad töötoad, ettekanded ja vestlusringid ning avatakse turg, kus esitleb oma loomingut ligi 40 illustraatorit Eestist ja naaberriikidest. Külalised saavad kuulata ka ühe Eesti tuntuma illustraatori ja animaatori Heiki Ernitsa vestlust tema loometeekonnast, tööprotsessidest ja armastatud tegelaste sünnist.
