Teisipäev, detsember 23, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu liiklusseaduse muutmiseks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Riigikogu liikme Mart Maastiku 14. juunil algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE).

Eelnõu näeb ette võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni  2 500 kg ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis ning võimaldada selliste sõidukite juhtimist vähemalt 14-aastastel isikutel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks” eelnõu (244 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt börsipaketile, kui börsihind on soodsam. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Alar Lanemani 14. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).

Muudetakse käibemaksuseaduse §15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete 14. juunil algatatud Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge 14. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri 14. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE).

Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusega väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo, Rain Epleri 15. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE).

Eelnõu muudatuse tulemusena suurendatakse töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Juhtivkomisjoniks märgiti rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rene Koka 15. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõu muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani, Anti Poolametsa 15. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE).

Komisjoni eesmärgiks seatakse uurida  ajakirjanduses  esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste  mõjutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

 

Erikomisjon arutab Eesti keele õpet vene õppekeelega põhikoolides

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Eesti keele õpet vene õppekeelega põhikoolides.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole senine eesti keele õppe korraldus taganud nii, et vene õppekeelega põhikooli lõpetajad omandaksid Eestis edukaks edasiõppimiseks vajaliku eesti keele oskuse. „Riiklik õppekava näeb ette, et vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad saavutavad eesti keeles B1-taseme, kuid ligikaudu kolmandik lõpetajatest ei ole pika perioodi vältel selle tasemeni küündinud. Sageli ei vasta ka õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskus nõutud tasemele,“ lisas ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie, Narva linnapea Katri Raik, Tallinna abilinnapea Andrei Kante ja Riigikontrolli esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 8.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)

 

 

Eesti: Värskas mälestati 1941. aastal küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.

„Oleme kogunenud Värskas mälestuskivi juurde, et meenutada ja meeles pidada 82 aastat tagasi 14. juunil Värskas Eesti ohvitseridele osaks saanud koledusi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann tseremoonial peetud kõnes. „Me mõistame üheselt hukka Nõukogude võimu inimsuse vastased kuritööd, kuid jäägu toonased traagilised sündmused meile meelde tuletama, et vajadusel tuleb Eesti riigi eest igal juhul koos ja otsustavalt võidelda.“

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Kaupo Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.

Allikas ja foto: Eesti Kaitsevägi

Eesti: Riigikogu võttis vastu lasterikka pere toetusi kärpiva seaduse

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu võttis täna vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt on lasterikka pere toetus alates järgmise aasta algusest kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja selle vastu oli 37 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus, mida on 200 euro võrra vähem kui praegu. Riigikogu eelmises koosseisus vastu võetud ja tänavu 1. jaanuarist jõustunud muudatustega tõusis lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Valitsus on põhjendanud toetuste kärpimise vajadust sooviga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Samuti tunnistatakse täna vastu võetud seadusega kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustas valitsus teise lugemise eel eelnõust välja võtta sätte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele tänavu 31. detsembril ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel on selleks tänavu õigus tekkinud või veel tekib.

Seadusega loobutakse ka 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse pensioniindeksiga indekseerimisest. Samas kasvab riigi makstav elatisabi alates 2024. aasta 1. jaanuarist 100 eurolt 200 eurole kuus. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jõustub kogu seadus 1. jaanuarist 2024.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 15. mail ning tähtajaks esitati sellele 388 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekud hääletamisele ei kuulu.

Riigikogu tänane istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude ja arupärimiste arutamisega. Päevakorras tehtud täpsustuse kohaselt ei arutata täna maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimist (nr 433), mille esitajad võtsid tagasi. Seaduse kohaselt kestab kolmapäevane istung päevakorra ammendumiseni või järgmise istungi alguseni neljapäeval kell 10.

Avafoto: Unsplash

 

Baltikumi suurim lennufirma airBaltic kasvatab oma Eesti turuosa

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Baltikumi suurim lennufirma airBaltic suurendas oma turuosa Tallinna lennujaamas 28%ni. Uus verstapost on saavutatud käesoleva aasta mais ning Tallinn on kujunenud oma suuruselt teiseks lennufirma baasiks. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on airBaltic’u turuosa kasvanud 8% võrra.

Käesoleval suvehooajal on airBaltic käivitanud otselende 20 uude sihtkohta ja nelja neist Tallinna lennujaamast. Viimati on lennufirma hakkanud pakkuma Tallinnast otselende Rhodosele, Heraklioni (Kreeka), Split’i ja Dubrovnikusse (Horvaatia).

Martin Gauss, airBaltic’u president ja juhatuse esimees: „Oleme uhked, et airBaltic on saavutanud märkimisväärse turuosa suurenemise Tallinna lennujaamas. Mais 2023 jõudis meie turuosa muljetavaldava 28% -ni, mis on 8% võrra suurem võrreldes eelmise aasta sama kuu näitajaga. Oleme tänulikud meie reisijate toetuse ja suurepärase koostöö eest Tallinna lennujaamaga. Oleme pühendunud erakordse teeninduse pakkumisele ja oma kohaloleku laiendamisele piirkonnas.“

airBaltic pakub reise rohkem kui 70 erinevasse sihtkohta Riiast, Tallinnast, Vilniusest ja Tamperest läbi oma laia lennuvõrgustiku, mis ulatub Euroopasse, Skandinaaviasse, SRÜ ja Lähis-Ida riikidesse.

1...848586...751Page 85 of 751