NordenBladet — Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia magistrant Karl Lembit Laane valis oma magistritöö teemaks „Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele“. Tema töö juhendaja oli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe.
Magistritöös analüüsitakse lääne vabariikluse mõtteloo mõjusid Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse ja riigikorra kujundamisele Asutavas Kogus. Sealjuures vastates küsimustele, missugused vabariikluse ja poliitilise mõtteloo autorid mõjutasid Asutava Kogu liikmete seisukohti, nendevahelisi arutelusid ning kuidas; missugused klassikalised vabariiklikud mudelid esinesid Eesti Vabariigi loomise aruteludes, missugune neist jäi peale ning miks otsustati lõpuks just sellise ning mitte teistsuguse vabariigi mudeli kasuks. Ühest küljest valgustab see seost, mis on olnud Eesti ja teiste lääneriikide vabariiklike mõttelugude vahel Eesti Vabariigi loomisest saati – Eesti poliitilisele mõtteloole kui osale laiemast lääne vabariikluse mõtteloost. Teisest küljest tähendab see luua omamoodi sild tänase ja tollase Eesti poliitilise mõtteloo vahele, pakkudes võimalust reflekteerida tollaste käsituste, vaidluskohtade ja nende relevantsuse üle enam kui sada aastat hiljem.
Riigikogu Kantselei asutas August Rei stipendiumi 2008. aastal. See antakse parlamendi-, parlamentarismi-, Eesti parlamentaarsete kogude või esindusdemokraatia alase magistri- või doktoritöö kirjutajale. August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.
NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta praegusel kujul Nursipalu harjutusväljaku laiendamist, sest niivõrd mahuka projekti puhul minnakse mööda kehtivast planeerimisseadusest ega arvestata piisavalt ümberkaudsete elanike arvamusega, ütlevad parlamendisaadikud Enn Eesmaa ja Ester Karuse.
Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa leiab, et Riigikogus teisele lugemisele minevas eelnõus on puudusi ja seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon sinna olulised muudatusettepanekud.
“Vabariigi Valitsus tahab eriplaneeringuga kaasnevatest tavapärastest protsessidest kõrvale hoida, kuid kogu tegevus ei ole olnud piisavalt läbipaistev ja selle suurendamiseks tuleks viia otsustamine parlamendi suurde saali,” märgib Enn Eesmaa. “Teeme ettepaneku, et planeerimisseadust ei pea kohaldama ainult siis, kui Riigikogu on Vabariigi Valitsuse ettepanekul ning Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ohuhinnangu alusel vastava otsuse vastu võtnud. Seda juhul, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning viivitus suurendaks ohtu riigi sõjalisele kaitsmisele või ohustaks muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist.”
Kagu-Eesti saadik Ester Karuse sõnul tuleb kaitseministri lubadusse maksta Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tõttu kodu kaotavatele ja ümberkaudsetele inimestele hüvitisi suhtuda skeptiliselt. “Paljud kohalikud ei ole leppinud mõttega, et raha eest võetakse neilt jäädavalt senine elukeskkond. Tagajärjed võivad olla kaugeleulatuvamad, kui esialgu arvata oskame,” nendib ta.
Ester Karuse lisab, et umbusku riigi aadressil suurendavad puudulik kaasamisprotsess, varasemad täitmata lubadused ning Reformierakonna jõukaid soosiv ja maaelu arengut eirav poliitika. “Valitsus tõstab käibe- ja tulumaksu, kehtestab automaksu, kaotab tasuta ühistranspordi ja vähendab investeeringuid tee-ehitusse – kõik see mõjutab eelkõige madalapalgaliste ning äärealadel elavate inimeste toimetulekut. Puudub aga terviklik regionaalpoliitika ja kohalikele omavalitsustele on selg keeratud,” kritiseerib Riigikogu ja Valga vallavolikogu liige Ester Karuse.
NordenBladet — Selle asemel, et maksutõusudega ettevõtjaid koormata ning eakate ja madalapalgaliste inimeste toimetulekut vähendada, tuleb Reformierakonna juhitava valitsuse käibemaksutõus ära jätta ning langetada raamatute, toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste, ravimite ning majutusasutuste käibemaksu 5 protsendile, ütlevad Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Jaak Aab ja Kersti Sarapuu.
“Tänane valitsus tahab endaga kaasa tuua enneolematud maksutõusud, millest enne valimisi ei räägitud sõnagi,” ütleb Jaak Aab. “Käibemaksutõus kergitab hindu kõikides eluvaldkondades ja mõjutab eelkõige vähekindlustatud inimeste igapäevaelu. Keskerakond on korraldanud maksutõusude vastu pikette ja meeleavalduse ning seisame oma põhimõtete eest ka Riigikogus.”
Jaak Aabi sõnul esitab Keskerakonna fraktsioon teisele lugemisele minevale käibemaksuseadusele viis muudatusettepanekut, millest peamine on 10-protsendilise käibemaksutõusu ärajätmine. “Reformierakond tahab majutusasutuste käibemaksu järsult tõsta, meie seisukoht on, et seda peaks plaanitava turismimaksu valguses hoopis langetama viiele protsendile,” märkis Jaak Aab. “Samuti leiame, et praeguses kiire inflatsiooni tingimustes on mõistlik lisaks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusu ajutise vähendamise pikendamisele pikendada ka diislikütuse aktsiisi soodusmäära aastateks 2024-2027.”
Kersti Sarapuu rõhutas, et toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste ning ravimite käibemaksu langetamine 5 protsendile on Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulekuks hädavajalik samm. “Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Enamik riikidest on käibemaksu alandanud 0-15 protsendini. Toit moodustab keskmise pere eelarvest väga suure osa, sellele kulub rohkem kui 20 protsenti väljaminekutest,” rääkis Kersti Sarapuu. “Samuti peame oluliseks langetada ravimite käibemaksu, sest eakad inimesed peavad märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks. Kaalukausil ei tohi olla toidu või ravimite ostmine.”
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti pakendite ja pakendijäätmete ning biolaguneva plasti algatuste kohta. Komisjon peab oluliseks pakendite hulga vähendamist ja suuremat ringlussevõtmist.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta nentis, et praegu valmistatakse pakendeid liiga palju esmastest materjalidest ja pakendeid kasutatakse ka seal, kus selleks vajadus puudub. „Pakendijäätmete hulk kasvab pidevalt, mistõttu on igati õige sekkuda ja pakendite kogust vähendada. Pole kuidagi põhjendatud näiteks üksikuid puuvilju eraldi pakendada või toota mõttetuid pakendeid, milles on palju tühimahtu,“ lausus ta.
Komisjoni liikmed külastasid istungi eel Eesti Pandipakendit ja avaldasid heameelt, et Eestis on juba kasutusel head näited, mida tahetakse üle Euroopa kasutusele võtta. „Olukorra parandamiseks tuleb pakendeid senisest enam liigiti koguda ja uuesti ringlusse võtta. Selleks peavad pakendid olema valmistatud taaskasutuseks sobivast monomaterjalist. Eestis hästi käima läinud pandipakendi süsteemiga peavad kaasa tulema teisedki Euroopa Liidu riigid ja luua tuleb ka ühtne arusaadav märgis,“ lisas Pakosta.
Euroopa Liidu algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendijäätmeid igas riigis 2040. aastaks 15 protsenti võrreldes 2018. aastaga, 2030. aastaks viis protsenti elanike kohta. Pakosta toonitas, et Eesti ambitsioon võiks olla suurem ja eesmärk võiks olla pakendijäätmeid 2030. aastaks vähendada 15 protsenti. „See algatus puudutab iga inimest. Komisjon jätkab arutelu seisukohtade üle esmaspäevasel istungil, et olla kindel, et otsused on meie laste suhtes ausad.“
Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on pakendiringluse probleem see, et elutsükli analüüside järgi on teatud tingimustel, näiteks kiirtoidurestoranides kohapeal, ühekordne pakend keskkonnale väiksema mõjuga. „Samuti pole selge, kuidas tagatakse toiduohutus, sest pakenditesse võivad tekkida mikropraod, pesemine ei pruugi olla piisav jne,“ osutas ta. „Arvan, et just praegu on õige hetk analüüsida Eesti seisukohta põhjalikumalt, lähtudes tegelikust keskkonnamõjust, kuivõrd see seisukoht on Euroopas läbirääkimistel Eesti positsioonide esitamisel aluseks. Täiendavate uuringute tegemise vajalikkust Euroopa Komisjoni poolt on oma seisukohas soovitanud teiste seas näiteks ka Soome.“
Algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, keelatakse eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem. Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, aga ka minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.
Istungil tutvustasid algatusi, kavandatavaid muudatusi ja valitsuse esitatud seisukohti ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ja nõunik Kätlin Roose.
NordenBladet — Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et perekonnaseaduse kobareelnõust tuleb abieluvõrdsust puudutavad sätted välja võtta ja kooseluseaduse rakendusakte eraldi menetleda.
“Abielu peab jääma mehe- ja naisevaheliseks liiduks. Oleme ette valmistanud ka vastavad muudatusettepanekud. Abieluvõrdsuse seadustamine suurendab lõhet ühiskonnas,” ütles õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Oleme vastu sättele, millega soovitakse piirata bioloogilise isaduse omaksvõttu või kohtulikku tuvastamist, kui lapse põlvnemine kahest samasoolisest vanemast on juba kindlaks tehtud. Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Olukord, kus seadus hakkab piirama juurdepääsu õigusemõistmisele niivõrd põhimõttelises küsimuses, on õigusriigis lubamatu.”
“Seaduseelnõu vastuolulisusele viitab ka säte, millega lubatakse ühele naissoost isikule, “kes on abielus” teise naisega, teostada kunstlikku viljastamist partnerannetuse kaudu. Seejuures partnerannetust saavad teostada ainult mees ja naine, kes on abielus või intiimsuhtes. Tekib tunne, et sellega soovitakse normaliseerida abieluväliseid suhteid,” täpsustas ta.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul on Keskerakonna fraktsioon vastu ka kavatsusele asendada lapse sünni registreerimisel rahvastikuregistris sõna “isa” mõistega “teine vanem”. “Mõisted “ema” ja “isa” kannavad edasi traditsioonilisi pereväärtusi ning peavad leidma selgesõnalist kasutust ka seadusandluses,” märkis Kovalenko-Kõlvart.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul jätkub näiline huvigruppide kaasamine ka Riigikogus. “Kui valitsus andis huvigruppidele materjalidega tutvumiseks vaid kolm tööpäeva aega, siis teise lugemise eel on osad huvirühmad kutsutud õiguskomisjoni koosolekule homseks, kuigi muudatusettepanekute esitamistähtaeg on täna. See tähendab, et neile ei anta võimalustki sisuliselt sõna sekka öelda ning siduda nende arvamused muudatusettepanekutega. Samuti ei toetanud õiguskomisjoni esimees muudatusettepanekute tähtaega pikendamist ega avalikku õiguskomisjoni istungi läbiviimist kaasatavate huvirühmadega,” lisas Kovalenko-Kõlvart.
