Eesti: Riigikogu komisjon toetab Euroopa Liidu digitaalset reisidokumenti

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb digitaalsete reisidokumentide kasutuselevõtmist Euroopa Liidus.

Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul toetab Euroopa Liidu asjade komisjon passi ja isikutunnistuse digitaliseerimist, et hõlbustada reisimist. „Usun, et digitaalsed reisidokumendid kiirendavad märgatavalt piiriületuspunktide tööd, lühendavad reisijate ooteaega ja parandavad ka piirikontrolli turvalisust,“ sõnas ta. „Digitaalsete dokumentide arendamisel on vaja erilist tähelepanu pöörata nende turvalisusele, võimalike väärkasutuste ennetamisele ja andmekaitsereeglitele. Digitaalne dokument peab olema vähemalt sama turvaline kui füüsiline reisidokument,“ rõhutas aseesimees.

Istungil toodi välja, et digitaalse reisidokumendiga saab pardale minna näobiomeetria alusel ning lisaks peab digitaalne reisidokument olema mobiilirakenduses. Esialgu peab digitaalse reisidokumendi kõrval ilmselt kaasas olema ka füüsiline dokument, ent pikemas plaanis ei pea Euroopa Liidus reisides edaspidi passi ega muud isikut tõendavat dokumenti enam kaasas kandma. Füüsilise dokumendi kasutamise võimalus peab jääma neile, kelle näobiomeetriat pole võimalik lugeda või kes ei kasuta nutitelefoni.

Komisjoni kinnitatud seisukohtades osutatakse, et loodav Euroopa Liidu tasandi lahendus peaks toetama digitaalsete reisidokumentide globaalset koostalitlusvõimet ning lähtuma ühtsetest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditest. Samuti peaks digitaalsed reisidokumendid sobima väljatöötatava Euroopa digiidentiteedi kukru lahendusega.

Eesti seisukoha järgi peaks Euroopa Liidu riigid digitaalsed reisidokumendid kasutusele võtma korraga või vähemalt tunnustama loodavat lahendust ja tagatud olema piisav üleminekuaeg. Eesti toetab esimese etapina lahendust, kus digitaalse dokumendi andmed on seotud füüsilise dokumendiga. Veel osutatakse Eesti seisukohtades, et digitaalset reisidokumenti peaks saama luua ja kasutada oma kodakondsusriiki naasmiseks juhul, kui füüsiline dokument on välisriigis varastatud või kaotatud.

Komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti toetada. Istungil märgiti, et avalikule konsultatsioonile järgneb mõjuhinnang ja seejärel on veel sel aastal kavas välja tulla määrusega.

Istungil tutvustas valitsuse esitatud seisukohti ja vastas komisjoniliikmete küsimustele Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

 

 

Eesti: Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks struktuuritoetuste tagasiulatuva tagasinõudmist võimaldava sätte

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigi Tugiteenuste Keskus heitis Tallinna linnale ette, et riigihanke „Tallinna Tondi Põhikooli rekonstrueerimine“ menetluses ei järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Nimelt nõudis Tallinna linn hanketeates pakkujalt, et viimane esitaks nõudmisel krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali väljastatud  dokumendi, mis kinnitaks, et hankijal on vahendid hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

Vaidlusalune tingimus seadis halvemasse seisundisse välisriigi pakkujad, kelle puhul on tõenäoline, et nad ei ole mõne Eesti krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali kliendid. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kehtestatud tingimusel võis olla konkurentsi piirav mõju ja selle kehtestamine on Euroopa Liidu õiguse rikkumine.

Vabariigi Valitsuse määruse uus redaktsioon näeb piirava kvalifitseerimistingimuse eest ette minimaalse 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra. Riigi Tugiteenuste Keskus tegi Tallinna linna riigihankega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ja luges mitteabikõlblikuks kuluks 646 005 eurot 91 senti.

Riigihanke välja kuulutamise, lepingu sõlmimise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud vana redaktsiooni kohaselt võis aga Riigi Tugiteenuste Keskus kaaluda, sõltuvalt rikkumise raskusest, 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Tallinna linn vaidlustas korralduse ning palus tunnistada määruse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et vaidlusaluse sätte eesmärgi olulisus, mis on seotud abstraktse ohuga Euroopa Liidu õiguskorrale ja Euroopa Liidu või liikmesriigi eelarvele, ei kaalu praegusel juhul üles toetuse saaja õigust toetuse taotlemisel mõistuspäraselt eeldada, et riigihanke reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei ole suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Ehk linn võis eeldada, et kui peaks selguma, et riigihanke raames on rikutud Euroopa Liidu riigihankereegleid, kaalutakse toetuse tagasinõuet kas 5% või 10% ulatuses.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus seisukohale, et vaidlusalune säte riivab põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet, mis üldjuhul ei luba anda õigusaktile ehtsat tagasiulatuvat mõju ja seega pole säte põhiseadusega kooskõlas.

Vaidlusaluse sätte kehtetuks tunnistamine viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel määruse vana redaktsiooni kohaldamise.

Otsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

 

Balti spiikrid ühisavalduses: peame jätkama NATO idatiiva tugevdamist ja Ukraina toetamist

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.

„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.

Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.

Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.

Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.

Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

 

 

Euroopa Komisjoni ettepanekud digieuro kasutuselevõtuks ja euro sularaha kasutamiseks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Euroopa Komisjon esitas täna kolmapäeval, 28. juunil 2023 kaks ühisraha eurot puudutavat seadusandlikku ettepanekut. Neist ühe eesmärk on tagada, et euro pangatähed ja mündid oleksid inimestele ja ettevõtjatele kogu euroalal kättesaadavad ning sularahaga saaks jätkuvalt laialdaselt maksta. Teise ettepanekuga luuakse raamistik sularaha täiendava digieuro kasutuselevõtuks.
Euro on käibel olnud üle paarikümne aasta. Kui 60% küsitletud inimestest sooviks jätkuvalt kasutada sularaha, siis üha rohkem inimesi soovib maksta digitaalselt, kasutades pankade ning muude digitaal- ja finantsettevõtete väljastatud kaarte ja rakendusi. COVID-19 pandeemia kiirendas seda suundumust veelgi.

Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul täiendaks digieuro sularaha, mitte ei asendaks seda. „Tänaste seadusandlike ettepanekutega tagatakse ka sularaha täielik kättesaadavus, võimaldades samal ajal Euroopa Keskpangal aja jooksul arendada digieuro praktilisi aspekte. See oleks ohutu ja turvaline, kiire ja mugav – nii internetis kui ka mujal – ning pakuks tarbijatele rohkem valikuvõimalusi koos isiklike digitaalsete maksevõimalustega, nagu kaardid ja eri rakendused. Ning see oleks kõigile tasuta ja kõrgel tasemel andmekaitsega,” sõnas Dombrovskis.

Tänased ettepanekud:

seadusandlik ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, et kaitsta sularaha rolli, tagada selle laialdane tunnustamine maksevahendina ning et see jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks;
seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse õigusraamistik võimaliku digieuro kasutuselevõtuks, mis täiendaks euro pangatähti ja münte. Sellega tekiks inimestele ja ettevõtetele lisaks praegustele erasektori pakutavatele maksevõimalustele lisavariant, mis võimaldaks neil euroalal digitaalselt maksta laialdaselt aktsepteeritud, odava, turvalise ja vastupidava avaliku sektori rahaga. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku heaks kiidavad, kehtestatakse sellega digieuro kasutuselevõtuks õigusraamistik, kuid see, kas ja millal digieuro käibele lastakse, jääb Euroopa Keskpanga otsustada.

Euro pangatähed ja mündid kui seaduslik maksevahend
Euro sularaha on euroalal seaduslik maksevahend. Tänase ettepaneku eesmärk on tagada euro aktsepteerimine ja kättesaadavus kogu euroalal. Kuigi sularaha euroalal üldiselt aktsepteeritakse, on mõnes liikmesriigis ja sektoris olnud sellega probleeme. Samal ajal on mõnel inimesel raskusi sularaha kättesaadavusega, näiteks sularahaautomaatide ja pangafiliaalide sulgemise tõttu.

Digieuro
Majanduse suureneva digitaliseerimisega kohanemiseks uurib Euroopa Keskpank (EKP) sarnaselt paljude teiste keskpankadega kogu maailmas võimalust võtta sularahale lisaks kasutusele digieuro. Digieuro pakuks tarbijatele praegu olemasolevate võimaluste kõrval alternatiivset üleeuroopalist makselahendust.

Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal.

Digieuro peaks maksete tegemiseks olema kättesaadav nii internetis kui ka mujal, st makseid saaks teha seadmest seadmesse ka ilma internetiühenduseta. Veebiväliste maksete puhul oleks kasutajate isikuandmed endiselt kindlalt kaitstud, sest  makse tegemisel tuleks avaldada vähem isikuandmeid kui praegu kaardimaksete tegemisel.

Põhilisi digitaalseid euroteenuseid osutataks eraisikutele tasuta. Inimestel, kellel ei ole pangakontot, oleks võimalik avada konto postkontoris või muus avalik-õiguslikus asutuses, näiteks kohalikus omavalitsuses. Seda oleks lihtne kasutada ka puuetega inimestel.
Kogu euroala kaubandusettevõtjad peaksid digieurot aktsepteerima, välja arvatud väga väikesed kauplejad, kelle jaoks oleksid uue maksetaristu loomise kulud ebaproportsionaalselt suured.

Tänases ettepanekus sätestatakse digieuro õigusraamistik, mis võimaldab – pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolset vastuvõtmist – Euroopa Keskpangal võtta digieuro kasutusele. Otsuse, kas ja millal digieuro käibele lasta, teeb Euroopa Keskpank.

 

 

Eesti: Kaitseväe Akadeemia korraldab mehitamata maismaasüsteemide autonoomia teste

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Algasid kaitseväe keskpolügoonil Kaitseväe Akadeemia poolt korraldatud kahepäevased mehitamata maismaasüsteemide autonoomia testid, mis keskenduvad militaarkasutamiseks väljatöötatud mehitamata sõidukite autonoomse navigatsioonivõime hetkeseisu mõistmisele.

„Osalevaid platvorme ei seata paremusjärjekorda, vaid koostöös valdkonna spetsialistidest koosneva rahvusvahelise meeskonnaga koostatakse ürituse järgselt raportid, mille kaudu saavad mehitamata maismaasüsteemide viimaste arengute kohta laiapindset tagasisidet ja sisendit nii kaitsevägi, partnerid kui ka osalevad ettevõtted,“ ütles ürituse üks peakorraldajatest Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonna projektikoordinaator Markus Otsus. „Üritus on pandud kokku viimase aasta jooksul Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel ning Saksamaa, Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi partnerite toel. Kohal on pea kõik suuremad tegijad Euroopa mehitamata maismaasüsteemide vallas, kuid meiega on liitunud ka ettevõtted, kes tutvustavad alles esmakordselt oma platvorme laiemale avalikkusele.“

Keskpolügoonil toimuva ürituse eesmärk on võimaldada valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel oma süsteeme esitleda rahvusvahelisele militaarekspertidest koosnevale publikule. Osalevad süsteemid läbivad kahel päeval järjest keerukamaid stsenaariume, milles vaadeldakse teel, maastikul ning avatud metsas navigeerimiseks vajalikke elemente – marsruudi planeerimine, punktist punkti liikumine, takistuste vältimine. Katsetel hinnatakse kahese kasutusega mehitamata maismaasüsteemide tehnoloogilise valmiduse ning inimese ja masina vahelist koostööd.

Tänavust autonoomsete maismaasõidukite testimist Eestis korraldab peaasjalikult Kaitseväe Akadeemia koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega. Üritus on osaliselt rahastatud EDIDP iMUGS projektist ning testidel osaleb kokku 11 mehitamata maismaasõidukite tootjat üheksast riigist, vaatlejaid on 20 riigist.

Integrated Modular Unmanned Ground System ehk iMUGS projekti raames arendatakse välja mehitamata maismaasõiduk koos juhtimissüsteemi, küberkaitselahenduse ning integreeritud sensorvõrgustikuga. Süsteemi esialgsed kasutusfunktsioonid on seotud olukorrateadlikkuse parandamisega lahinguväljal ning üksuste manööver- ja transpordivõimekuse tõstmisega. iMUGS projekti kaugem eesmärk on arendada välja Euroopa mehitamata maismaasüsteemi standardlahendus.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi on kaasunud Euroopa Kaitsefondi, Euroopa Kaitseagentuuri ning NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni robootika valdkonnas nelja arendusprojekti ja määranud mehitamata süsteemide arenduse üheks prioriteetseks tegevussuunaks.

Kaitseväe Akadeemia on Euroopa Kaitsefondi mehitamata maismaasüsteemide arendusprojekti konsortsiumi liige, mille raames arendatakse sõidukite autonoomiat ja testitakse kahese kasutusega tehnoloogiaid. Üheks oluliseks suunaks on mehitamata süsteemide valdkonnas pädevuse suurendamine koostöös kaitsetööstusega.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.