Eesti: Soome peaminister oli visiidil Tallinnas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome peaminister Petteri Orpo tegi peaminister Kaja Kallase kutsel oma esimese kahepoolse visiidi Eestisse. Peaminister Orpo kohtus 5. juulil Tallinnas ka Eesti presidendi Alar Karisega.

Peaminister Orpo arutas peaminister Kallase ja president Karisega Soome ja Eesti suhteid, riikide koostööd NATO-s, julgeolekuolukorda Euroopas ning tugevat toetust Ukrainale nii kaua kui vaja. Peaministrid arutasid ka paljusid päevakajalisi EL-i teemasid nagu EL-i kaitsetööstuse hoogustamine, rändepoliitika ja EL-i mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vaheülevaade. Arutati ka piiriturvalisust ja tihedamat koostööd energiasektoris.

„Soome ja Eesti suhted on täna tugevamad kui kunagi varem. Meil on hea ja isiklik side. Eestil ja Soomel on tugevad kultuurisidemed. Meil on sarnased väärtused, mõtted ja arusaam ümbritsevast reaalsusest. Tulevikus teeme koostööd veelgi tihedamalt, kuna oleme sama sõjalise liidu ehk NATO liikmed. Tugevdame julgeolekut ja heaolu kogu Läänemere regioonis, kui kõik Põhjamaad ja Baltimaad on ühises liidus,” ütles peaminister Orpo peaministrite ühisel pressikonverentsil.

„Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu toob esile vajaduse tugevama sõjalis-tööstusliku koostöö järele. Peame tugevdama oma kaitsealast koostööd, varustuskindlust, logistikat ja energiaomavarustatust,” jätkas peaminister Orpo.

Peaminister Orpo ütles ka, et Soome valitsuse keskne sõnum on, et Venemaa peab Ukrainast lahkuma ja Soome toetab Ukrainat seni, kuni seda vajatakse. Peaminister rõhutas ka vajadust tugevdada EL-i ja selle konkurentsivõimet ning olla valmis võimalikeks äkilisteks muutusteks Soome idapiiril.

 

 

President Ilvese konsultatsioonifirma teenis pea veerand miljonit kasumit, OÜ Ermamaa´l aga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest

NordenBladet – Toomas Hendrik Ilvesele ja tema abikaasale Ievale kuuluv osaühing Ilves Consulting Group teenis mullu kasumit 246 079 eurot, müügitulu ulatus üle 300 000 euro.

Majandusaastaaruande järgi teenis Ilveste konsultatsioonifirma mullu müügitulu 314 473 ning kasumit 246 079 eurot.

Dividende maksis ettevõte mullusest kasumist 208 422 eurot, peale seda oli ettevõtte jaotamata kasum 105 000 eurot.

Aasta varem oli firma müügitulu 143 527 ja kasum 116 949 eurot.

Müügitulu on peamiselt tulnud Euroopa Liidu riikidest (208 000 eurot), ent lisaks ka näiteks Omaanist, Suurbritanniast, USA-st ja Singapurist.

Ilves Consulting Group OÜ on loodud 2016 oktoobris, ettevõtte põhitegevuseks on konsultatsioon ja nõustamine. Juhatus koosneb kahest liikmest, Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesest, kes kumbki töötasu 2022. aastal ei saanud.

Ermamaal nii hästi ei lähe

Ainuisikuliselt Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa, mis tegeleb majutusteenusega, lõpetas eelmise aasta kahjumiga. Aktiivne majandustegevus puudus ning kahjumi tõttu ei vasta ettevõte enam netovara seaduses toodud nõuetele.

Kahjumit teenis ettevõte 26 115 eurot, aasta varem oli kahjum 31 194 eurot.

Aruandes märgitakse, et” kuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettevõte jätkab tegevust”.

Koos eelmiste perioodidega on ettevõttel kahjumit 129 301 eurot.

Mais esitas Ermamaa äriregistrist kustutamise kavatsuse teate.

Osaühingul on eelmise aasta seisuga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest.

Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv / Kati Varblane)

Eesti: Majandusaasta aruande esitas tähtajaks 56 protsenti kohustatutest

NordenBladet – 30. juunil oli viimane tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kõigil kohuslastel, kelle majandusaasta lõppes eelmise aastaga, ent aruande esitas tähtajaks vaid 56 protsenti.

Majandusaasta aruande pidi esitama ligikaudu 290 000 ühingut, mis moodustab ligikaudu 95 protsenti kõikidest aruandekohustuslikest ühingutest. Nendest esitas tähtajaks aruande 162 689 juriidilist isikut, teatas justiitsministeerium.

“Justiitsministeerium tänab kõiki neid, kes on esitanud aruande õigeaegselt. Rõõm on küll tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on juuni lõpuks aruande esitajate arv tõusnud 5 protsendi võrra, kuid paraku on üldine tähtajaks esitatud aruannete osakaal jäänud protsentuaalselt aastast-aastasse samaks ning ligi pooled aruandekohustuslikud juriidilised isikud ei esita aruannet õigeaegselt,” nentis ministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.

“Tuletame meelde, et õigeaegne aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus ning aruanne on vajalik esitada ka neil, kel ei ole majandustegevust toimunud. Tegemist ei ole pelgalt seadusest tuleneva nõudega, vaid õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne on vajalik tööriist nii ettevõtjale endale oma tegevuse planeerimisel kui riigile majanduskeskkonda puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.

Õigeks tähtajaks esitatud aruannete kasvu võis mõjutada selle aasta veebruarist äriregistri seadusega jõustunud olulised muudatused, mis puudutasid senist registripidaja järelevalvet nende juriidiliste isikute üle, kes ei esita aruandeid õigeaegselt. “Varasemaga võrreldes on registripidajal võimalus kiiremini algatada järelevalvemenetlus, kus lisaks trahvimise võimaluste laienemisele on kiirendatud ja lihtsustatud ka juriidilise isiku kustutamise protsessi,” märkis Veskimäe.

Ta selgitas, et järelevalve tõhustamise eesmärk on parandada aruannete esitamise kohustuse täitmist, piirates sealjuures kiiremini nende ühingute tegutsemist, kellel on riigi ees oluline kohustus täitmata ja kes kuuluksid registrist kustutamisele. “Seda, kui palju tänavu jõustunud muudatused parandavad edasist aruandlusdistsipliini, saab hinnata järelevalvemenetluste järgselt pikemaajalises perspektiivis,” lisas kohturegistrite talituse juhataja.

Justiitsministeerium palub ühinguid, kellel on veel aruanne registrile esitamata, teha seda elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu esimesel võimalusel. Järelevalvet majandusaasta aruannete esitamata jätmise üle teostab Tartu maakohtu registriosakond.

Avafoto: Pexels

Eesti: Tallinna merepäevad toovad liikumisaasta raames publikuni ka mitmekülgse spordiprogrammi

NordenBladet – 2023 on liikumisaasta ning sellega seoses toimuvad Tallinna merepäevadel erinevad liikumisüritused ja sporditegevused. Merepäevade sporditegevused toimuvad tänavu 14.–16. juulil Vanasadama kruiisialal, Lennusadamas, Noblessneri sadamalinnakus ning lisaks Pirital.

Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on oluline, et Tallinna suurimal merefestivalil oleks esindatud ka liikumistegevused. “Liikumisaasta raames on hea meel kaasata sportlikke tegevusi ka tänavustele Tallinna merepäevadele. Sel aastal pakume külastajatele rohkelt sporditegevusi, kus saab ise osaleda kui ka teistele kaasa elada,” lisas Terik.

Tallinna merepäevad on aastatepikkuse traditsiooniga meeleolukas merefestival, kus esmakordselt on seoses liikumisaastaga kavas ka rikkalik liikumisprogramm ja spordivõistlused. 15. juulil toimub Tallinn Open Water avaveeujumise väljakutse, kus laev väljub võistlejatega Pirita jõe suudmest Tallinna lahele. Distantsid varieeruvad viiesajast meetrist kuni 3,8 kilomeetrini, võistlust saab jälgida Pirita rannast. Oodatud on vähemalt 150 osalejat nii Eestist kui ka välismaalt.

Ghetto Games on üks suuremaid tänavaspordi ja -kultuuri üritusi Euroopas, mida esmakordselt korraldatakse Tallinnas ja merepäevade spordiprogrammi raames 15. juulil Lennusadamas. Toimuvad erinevad tänavaspordi ja -kultuuriüritused nagu Ghetto tänavakorvpalli-, jalgpalli- ja saalihokiturniir, tantsu- ja võitlusspordivõistlus ning akrobaatika võistlus. Sporditegevusi saadab kogu päeva vältel DJ ja erinevad muusikalised etteasted. Lisaks Ghetto Gamesile saavad külastajad end proovile panna Lennusadama territooriumil miniorienteerumises ning lapsed saavad osaleda traditsioonilisel Premia lastejooksul.

Noblessneris pakub Wambola Surf kõigile huvilistele võimalust tegeleda veespordiga ning sõita lainelaua või e-foiliga. Neist kumbki ei eelda varasemat kogemust, kuid pakuvad häid emotsioone ja sportlikke väljakutseid.

Tallinna merepäevade ajal toimub igal aastal vaatemänguline Tallinn Race regatt alates 2010. aastast. Traditsiooniliselt on regatil osalemas Eesti ja Soome paremik kahepaadi klassides RS Feva, 29er ja 49er, lisaks osalevad algajad noored purjetajad Optimist ja parapurjetajad Hansa 303 klassis.

Lisaks regatile toimub Lennusadamas sündmus “Erilised purjetajad”, mis annab võimaluse merele minna ka neile, kel on keeruline teha seda tavapurjekaga. Erivajadustega inimestele mõeldud sündmus on aastast aastasse üha populaarsem.

Esmakordselt toimub Patarei esisel alal veemotovõistlus, mis on hästi jälgitavnii Lennusadama F-kailt kui ka Patarei merepoolselt küljelt. Veemotovõistlus on kindlasti maiuspala mootorispordi ja kiiruse sõpradele.

Tallinna merepäevad 2023 kogu programm on nähtaval SIIN.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Tondi ülesõidu ümberehitus toob juulis muudatused reisirongide sõiduplaanidesse

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Tallinnas alanud Tondi raudteeülesõidu ümberehitus toob kaasa juuli kolmel nädalavahetusel muudatused Elroni reisirongide lääne- ja idasuuna sõiduplaanidesse.

“Kolmel nädalavahetusel on kõik läänesuunal liikuvad rongid Tallinna-Pääsküla lõigul asendatud bussidega,” ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. “Samuti väljub kolmel nädalavahetusel seoses remondiga 10 minutit hiljem viimane rong Tallinnast Aegviitu (kell 22.55) ja 10 minutit hiljem esimene rong Aegviidust Tallinna (kell 5.58).”

Bussidega asendatakse 8.-9, 15.-16. ja 22.-23. juulil Tallinna-Pääsküla lõigul liiklevad rongid. “Rongid alustavad Pääsküla rongijaamast, kuhu on võimalik saada asendusbussiga, mis läbib kõik teele jäävad rongipeatused,” lisas Mäe.

Tondi raudteeülesõidu ehitustöid korraldab Tallinna linn. Vaata lähemalt https://www.tallinn.ee/et/uudis/tondi-uus-raudteealune-labisoit-muudab-liiklemise-turvalisemaks.

OLULINE!

Asendusbussidega ei ole võimalik jalgrattaid transportida.
Ratastooliga reisijatel palume enne reisimist Elronile oma reisisoovist teada anda e-posti aadressil abi@elron.ee, et saaks võimalusel korraldada madalapõhjalise bussi.
Asendusbusside peatused on tähistatud Elroni värvides siltidega ning nende asukohad koos sõiduplaanimuudatuste infoga on leitavad Elroni kodulehelt www.elron.ee