Teisipäev, detsember 23, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu jätkas usaldusküsimusega seotud maksueelnõu arutelu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tänasel istungil jäi pooleli alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatusi hõlmava eelnõu arutelu.

Tänasel istungil jäi pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) arutelu. Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb eelnõu järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel viis protsenti aastas tõstetud. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse eelnõuga maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks eelnõu kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 1000 liitri kohta 21 eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 230 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab, Tanel Kiik, Kersti Sarapuu, Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats ja Andre Hanimägi Keskerakonna, Ants Frosch, Kalle Grünthal ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Riina Solman, Mart Maastik ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Läbirääkimised, kus võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, jäid pooleli.

Eelnõu arutelu ajal tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lühendada neljapäevase istungi tööaega ning lõpetada istung kell 11.30, kuid täiskogus ei leidnud see toetust. Ettepaneku poolt hääletas 27 ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kolme eelnõu – hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE) ega valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) – ei jõudnud Riigikogu neljapäevasel istungil arutada.

Lisaks neile lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE), Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE), Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) esimene lugemine.

Samuti lükkub edasi maksupaketi terviklike mõjude (nr 235), pronkssõduri eemaldamise (nr 45), piiritaristu (nr 195), elektrooniliste sigarettide kasutamise (nr 377), haiguspäevade hüvitamise (nr 39), Tallinna Haigla rajamise (nr 53 ja nr 117), tervishoiu olukorra (nr 104 ja nr 494), tervishoiu rahastamise (nr 519), alkoholisurmade (nr 485), ravijärjekordade (nr 486), narkootikumidega seotud surmade (nr 496), Ida-Virumaa olukorra (nr 12 ja nr 56), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22), kormoranide (nr 276), linnastumise pidurdamise ja maaelu väljasuretamise (nr 376) ning regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495) esitatud arupärimistele vastamine, milleni päevakorras ei jõutud. Ka ei vastanud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimisele (nr 433), sest arupärimise esitajad võtsid selle tagasi.

Riigikogu tänane istung algas arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmisega, mis kestis umbes ühe tunni, mille järel võttis Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi juhataja vaheaja. Toimus juhatuse koosolek, kus käsitleti istungi rakendusosa lõpetamisega seotud küsimust, et alustada päevakorras olevate eelnõude ja arupärimiste menetlemist. Et juhatuses puudus üksmeel, siis viidi läbi hääletus käimasoleval istungil arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmise lõpetamiseks. Tulemusega 53 poolt, üks vastu ja üks erapooletu asuti käsitlema kinnitatud päevakorras olevaid eelnõusid.

 

 

 

Eesti: Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Alates augustist saavad ettevõtjad taotleda kuni 200 000 eurot investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks.

„Kuna Eestis on palju mikroettevõtjaid, siis on väga tähtis neid toetada. Toetusega aitame ettevõtjatel investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis parandavad ettevõtete konkurentsivõimet ja annavad võimaluse luua maale uusi töökohti,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas investeeringutoetuse andmise põhjust.

Lisaks pikendatakse 2021. aasta taotlusvoorus toetust saanud projektide elluviimise tähtaega kuue kuu võrra. Pikendus kehtib ettevõtjatele, kes on viinud projekti mahust ellu vähemalt 50%. „Muudatus on abiks ettevõtjatele, kellel on projekt pooleli ja kes kriiside tõttu vajavad lisaaega projekti täideviimiseks,“ lisas regionaalminister. Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks.

Pilootprojektina pakub PRIA oma klientidele uue teenusena juhendamist, et aidata kliente mitmekesistamise toetuse taotluse esitamisel; seda nii enne taotluse esitamist kui ka taotluste vastuvõtuperioodi ajal. PRIA töötajatel on ülevaade kogu toetuse taotlemise protsessist ehk elukaarest. Selle väärtusliku teadmise põhjal saab ette näha võimalikke murekohti, millele juhendaja saab kliendi tähelepanu juhtida – koos saab üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust saab üks ettevõte taotleda kuni 200 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas alates augustist.

Avafoto: NordenBladet

 

Eesti: Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute Leader-strateegiate

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas Leader-toetuse tingimused aastateks 2023–2027. Sellest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike Leader-strateegiate elluviimiseks.
Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.

Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

 

Riigi teataja: LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Ettevaatust! Teadaanne matkajatele, seenelistele ja marjulistele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tuletab harjutusväljadel marjul ja seenel käivatele inimestele meelde, et turvalisuse huvides tuleb järgida väljaõppealadel kehtivaid ohutusnõudeid ning liikumispiiranguid.

Harjutusväljadel üle Eesti toimub aastaringselt kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpe. Ka suvel ja sügisel, mil inimesed lähevad rohkem metsa seeni ja marju korjama või loodusesse vaba aega veetma, võivad samal ajal kehtida harjutusväljadel väljaõppest tingitud liikumispiirangud. Kui väljaõpet ei toimu, on harjutusväljadel liikumine lubatud.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist harjutusväljadele väljaõppe toimumise ajal, on harjutusalade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Igal postil on väike must nool, mis näitab kuhu poole postist jääb harjutusvälja ala. Osadele piiripostidele on lisatud ka silt, et tegemist on harjutusväljaga ning lisaks on siltidel kirjas ka vastava väljaõppeala kontakttelefon. Eraldi võib näha ka hoiatusmärke üksuse treeningala kirjaga.

Laskmiste, lõhkamiste ja muu eluohtliku tegevuse ajaks heisatakse väljaõppealade lipumastidesse punased lipud ning suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud. Vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad, kelle korraldusi tuleb ohutuse tagamise eesmärgil täita.

Harjutusväljade sissesõiduteede juures olevatel infotahvlitel on lisaks kontakttelefoni numbrile kirjas ka harjutusvälja graafik, väljaõppeala tõkestuskord ning vajadusel ohualajoonis. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil https://www.mil.ee/harjutusvaljad.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Kaitsevägi arvab reservi ligi 2800 ajateenijat

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Lähipäevil arvatakse kaitseväes reservi viimased möödunud aasta juulis ning oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust reservis.

Tänasega arvatakse reservi kokku ligi 2800 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi küber- ja erioperatsioonide väejuhatustes, diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadides, logistika-, suurtükiväe ning staabi- ja sidepataljonides. Lisaks suundub järgmisel esmaspäeval reservi hulk mereväelasi.

„Kaheksa kuni üksteist kuud teenistust võivad tunduda rasked, kuid reservteenistus on veelgi raskem,“ ütles Tapa linnakus toimunud rivistusel 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andres Merilo sõduritele. „Sellest hetkest peate ise hoidma ennast vormis, peate ise hoidma oma oskusi üleval ja peate olema valmis igal ajal meie kutsele vastama ja tulema teenistusse. Teie olete täieõiguslikud 1. jalaväebrigaadi meeskonnaliikmed.“

Kokku alustab tänasega reservteenistust pea 1200 diviisi 1. jalaväebrigaadi allüksustes riigikaitselisi oskusi omandanud sõdurit. Niisamuti üle 160 diviisi suurtükiväepataljoni ja ligi 140 staabi- ja sidepataljoni sõdurit.

Küberväejuhatus arvab reservi pea 80 ajateenijat, sõjaväepolitsei Vahipataljon ligi 140 ning erioperatsioonide väejuhatus mitukümmend võitlejat. Mereväe 45 mereväelast suunduvad reservteenistusse järgmisel esmaspäeval.

Möödunud nädalal arvati reservteenistusse juba diviisi 2. jalaväebrigaadi pea 770 võitlejat. Samuti diviisi logistikapataljoni üle 230 sõduri, kelle hulgas on erialalt nii jaoülemaid, parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte, mehhaanikuid kui ka julgestusüksuste võitlejaid. Järgmised ajateenijad tulevad logistikapataljoni juulis ning nende teenistus kestab 11 kuud. Samuti on hetkel käimas väljaõpe talvekutse alusel teenistusse tulnutele.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuu pikkust teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.

Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kahe kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi- või nooremallohvitseride väljaõppe.

 

1...838485...751Page 84 of 751