NordenBladet – Ühe aasta jooksul vastas häirekeskus 20 kõige aktiivsema helistaja kõnedele 12 995 korral, kõige jutukam inimene oli selle aja jooksul liinil 28 ja pool tundi. Siseministeerium pakkus välja mõtte hakata karistama neid, kes teadlikult häirekeskuse tööd takistavad.
Masinate tehtud tühikõned jaotuvad kaheks. Üha enam helistavad häirekeskusesse klahvilukuta taskusse pandud telefonid, vanematele inimestele antud SOS-nupud või kukkumisanduriga käekellad. Kuid aeg-ajalt tabab häirekeskust omamoodi teenustõkestusrünnak.
Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallase sõnult on sama murega kimpus näiteks Ukraina.
“On seadmeid, mida pahatahtlikult kasutatakse just nimelt selliste siseturvalisust pakkuvate asutuste töö halvamise jaoks. Meil on väga selgelt vaja selle võimalike tekkepõhjuste tuvastamiseks seaduslikku alust,” selgitas Kadi Luht-Kallase.
Valeväljakutsete tegemine on juba praegu keelatud. Läinud aastal alustati 145 menetlust selle pärast, et inimesed helistasid üldjuhul purjus peaga häirekeskusesse ja kutsusid endale näiteks politsei. Ette tuli sedagi, et valetati tapmise või tervisehädade kohta. Aga olukorraks, kus keegi sireenide unnates välja ei sõida, seaduses paragrahvi pole.
NordenBladet — Kaitseväel valmis uus spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada.
„Kaitseväe spordirakenduse idee on küpsenud juba aastast 2020. See sai alguse Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli koostööprojektist, mis hõlmas endas kaitseväe sõduriprofiili uuringuid, Põhjamaade füüsiliste testide ja spordirakenduste võrdlusuuringuid ning kaitseväe vastava äpi prototüübi väljatöötamist,“ ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. Rakenduse prototüübi aluseks sai uuringute põhjal Soome kaitseväe spordiäpp MarsMars.
„Mul on väga hea meel, et oleme nüüd, üleriigilisel liikumisaastal, jõudnud koostöös arendajate ja Soome kaitseväega nii kaugele, et kaitseväel on olemas oma spordirakendus „Spordivägi“, mis annab võimaluse interaktiivselt kutsealustel ennast ajateenistuseks paremasse füüsilisse vormi viia ning ajateenistuse ajal treenida, kas meeskonnaga või individuaalselt kaitseväe spordiinstruktorite poolt välja töötatud treeningkavade alusel,“ lisas Sarik.
Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.
Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.
Rakenduse kasutajatest moodustub kaitseväe spordi kogukond, mis võimaldab algatada erinevaid liikumisalaseid väljakutseid ning ise või üksuse koostöös teistega väljakutsetes võistelda.
NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil arutati põllumajanduse olukorda seoses põuakahjudega. Põllumeeste esindajate sõnul on külma kevade ja pika sajuta perioodi tõttu kannatada saanud nii aiandus-, taimekasvatus- kui loomakasvatussektor. Viimaste nädalate soe ilm ja sadu enam praegusele olukorrale leevendust ei too, sest kahju on juba tekkinud.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on pikk põuaperiood toonud kaasa palju hädasid. Selleks, et rakendada riigipoolsed abimeetmed on vaja hinnata põllumeestele tekkinud kahju ulatust ja tulenevalt sellest langetada otsus toetusmeetmete üle. „Tähtis on anda Euroopa Liidu toetusmeetme ja sellele lisanduva võimaliku riigiabi kaudu põllumeestele kindlustunne, et kompenseerida majandustegevuses tekkinud kahjusid,“ ütles Kruuse.
Maaelukomisjoni aseesimees Rene Kokk pidas vajalikuks anda valitsusel selged suunitlused Maksu- ja Tolliametile ning rääkida läbi finantsasutustega, et pikendada maksude tasumise perioodi, anda intressivabastus maksude tasumiselt teatud ajaks ja soodustada laenutingimusi. „Kui valitsus otsustab, et praegu on sektoris kriis, ja põllumajandussektoris selgelt on, siis on see nendele asutustele selge suunis riigiga koostööks ning sõnum sektorile, et riik on probleemi olemust teadvustanud,“ ütles Kokk.
Komisjoni istungil leiti, et lisaks Euroopa Liidu poolt eraldatavale abipaketile on vaja lisada ka riigipoolne abi, et tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus.
Komisjoni istungil osalesid regionaalminister Madis Kallas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.
Regionaalminister Madis Kallas oli nõus, et sektorit on vaja toetada ja loodab, et selgitused võimalike meetmete üle tulevad augustis.
NordenBladet — Pihkva* oblasti kuberner Mihhail Vedernikov andis kohalikule meediale teada Pihkva sõjalise družiina (maleva) loomisest ja rääkis keskusest „VOIN” (tõlkes: Sõdur).
„Mingil hetkel tekkis küsimusi, et olukord maailmas kuumeneb. Ja kui järsku midagi juhtub, siis kuhu me jookseme, kuhu peidame, kus on pommivarjend? Siiski juhindume põhimõttest töötada välja need ohud, mis täna on kõige tõenäolisemad. Need on mehitamata õhusõidukid, sabotaaži- ja luurerühmad ning erinevad terrorirünnakud,” ütles Vedernikov.
Kuberner lisas, et peab olema valmis kõige vähem tõenäolisemateks juhtumiteks (turvalisuse mõttes), eriti piiriäärsetes omavalitsustes. Seda on vaja luua, võite seda nimetada territoriaalkaitseks, võite seda nimetada avaliku julgeoleku üksusteks. Kuid me nimetasime selle, meile tundub, täiesti õieti – Pihkva družiina, nagu oli Aleksander Nevski družiina. Selle mõte seisneb selles, et tegelikult saavad meie piirkonna turvalisusesse panustada kõik noorest vanani, alates 14-aastasest kuni vanusepiirini.
Vedernikov märkis, et juba on olnud juhtumeid, kui vanaemad märkasid kahtlast autot maa-asulas, kuhu sellised autod isegi kogemata sisse ei sõida, andsid teada, kuhu vaja – ja üsnagi tõsiste, potentsiaalselt ohtlike asjadega jäädi vahele. Oli juhtumeid, kui poisid jooksid ringi, nägid ka kahtlasi inimesi, teatasid, peeti kinni ja nagu selgus, mitte asjata.
„Need on vaid näited, et praktiliselt iga Pihkva oblasti elanik, omades teatud oskusi, algteadmisi, arusaamist olukorrast, sellest, kuidas käituda, millises olukorras peaks käituma, võib olla kasulik, et teenida oma väikest kodumaad või isegi kogu riiki,” märkis Vedernikov.
See on kuberneri väitel absoluutselt vabatahtlik liikumine, need on inimesed, kes on ise otsuse teinud. Vastavalt sellele ollakse tööajal kokkuleppel tööandjaga valmis välja minema, et seal mõnda ülesannet täita. Pealegi võivad need olla asjad, mis ei ole seotud sõjalise erioperatsiooniga. Isegi kui tuleb mingisugune üleujutus ja meil on piirkonnas 100-200 inimest, kes teavad täpselt, mida teha tuleb, on see heaks abiks nii õiguskaitseorganitele kui ka meie eriolukordade ministeeriumile, märkis Vedernikov.
Ja meie keskus „VOIN” – see on lühend, selle nimi on „Ustav isamaale ja inimestele”. Seal antakse tegelikult kõik need pädevused. Kohustuslik esimene baaskursus on kolm kuud. Meie lapsed juba õpivad. Nüüd on nad suvelaagrites, tulevad tagasi, jätkavad septembris. Oleme vanem põlvkond, need kursused läbivad soovijad. Aga täna kirjutati just esimesed välja.
Meil on viis astet, viis plokki ja igal tasemel lisateadmisi, pädevusi, toimuvad meistrikursused. Nüüd kirjutame ette selle liikumise ideoloogia, märkis Vedernikov.
_________________________ * Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas. Oblast on moodustatud 1944. aastal. Piirneb Eesti, Läti, Valgevene, Leningradi oblasti, Novgorodi oblasti, Tveri oblasti ja Smolenski oblastiga.
NordenBladet – Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Seal resideeris hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: seal hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning õmmeldi esimene sinimustvalge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.
Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane Põltsamaa linnapea oli Jaan Aiaots. Pärast haldusreformi kuulub linn Põltsamaa valla koosseisu.
Asukoht
Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest.
Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis Tallinna–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Asetsedes Jõgevast 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25 km) ja Jõgeval.
Linna pindala on 6,0 km². Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5 km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega.
Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.
Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosisaar, Kiriklasaar, Lillesaar, Saunasaar ja Naistesaar. Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.
Põltsamaa linnus / Põltsamaa loss (Lossi 1, Põltsamaa, 48103 Jõgeva maakond) https://poltsamaaloss.ee/ Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 Liivimaa kuningriiki. 1770. aastatel rajas Woldemar Johann von Lauw linnuse konvendihoonest rokokoostiilis lossi.
1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad.
Linnusehoovis asuvad:
* Põltsamaa Muuseum ja turismiinfopunkt
* Veinikelder ja toidumuuseum
* Kesk-Eesti kunstigalerii pART
* Käsiteokoda
* Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba
* Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba
Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele uus luteri kirik. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus Julie Hagen-Schwarzi maali “Kristus ristil”, ülestõusmispühadest taevaminemispühani saab imetleda Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali “Naised haua juures”.
Teise maailmasõja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal Põltsamaa Suur sild.
Sõpruse park Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti Luua metsanduskoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli Ants Paju.
Põltsamaa Roosiaed Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid Küllike Joost ja Rein Joost. Rosaarium rajati Martin Lillevere nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998.
Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka.
Muud vaatamisväärsused
* Ausammas Karl August Hermannile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on Alfred Zolk-Leius.
* Uue-Põltsamaa mõisahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000. aastatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule.
* Vabadussõja ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase Karl Vervolti eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. Põltsamaa Muinsuskaitse Selts taastas samba 1989. aastal.
* Saunasaar – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud Venemaa keisrinna Katariina II.
* Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval Kiisamauru kaldal. Kaks korda aastas toimub mälestuskivi juures leinaseisak, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast Siberisse küüditatuid.
* Roosisaar – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks.
* Põltsamaa puuskulptuurid.
Põltsamaaga seotud tuntud isikud
Aleksei Bobrinski (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) Venemaa keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, 1796. aastast krahv. Vana-Põltsamaa mõisa omanik. Anna Haava (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse “Põltsamaa haiglas”. Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja. August Wilhelm Hupel (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Eduard Bornhöhe (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose “Tasuja”. Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 – 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal. Hertsog Magnus (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli Holsteini hertsogiriigi hertsog, Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega Liivimaa kuningriigi keskus. Jaan Roos (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga. Jacob Heinrich von Lilienfeldt (1. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi “Neues Staats-Gebäude”, kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit. Janek Tombak (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Võistles 2004. aastal Ateena olümpiamängudel maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha. Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis. Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli baltisaksa arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla Kuningamäele esimese eratrükikoja Venemaa keisririigis. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus. Reinhold Kamsen (12. oktoober / 24. oktoober 1871 – 16. mai 1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. 1920. aastast oli ta Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. Aastatel 1927–1931 töötas ta ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. Tiit Pääsuke (sündinud 22. detsembril 1941), eesti maalikunstnik, on sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.
