Teisipäev, detsember 23, 2025

EESTI UUDISED

Euroopa Komisjoni ettepanekud digieuro kasutuselevõtuks ja euro sularaha kasutamiseks

NordenBladet — Euroopa Komisjon esitas täna kolmapäeval, 28. juunil 2023 kaks ühisraha eurot puudutavat seadusandlikku ettepanekut. Neist ühe eesmärk on tagada, et euro pangatähed ja mündid oleksid inimestele ja ettevõtjatele kogu euroalal kättesaadavad ning sularahaga saaks jätkuvalt laialdaselt maksta. Teise ettepanekuga luuakse raamistik sularaha täiendava digieuro kasutuselevõtuks.
Euro on käibel olnud üle paarikümne aasta. Kui 60% küsitletud inimestest sooviks jätkuvalt kasutada sularaha, siis üha rohkem inimesi soovib maksta digitaalselt, kasutades pankade ning muude digitaal- ja finantsettevõtete väljastatud kaarte ja rakendusi. COVID-19 pandeemia kiirendas seda suundumust veelgi.

Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul täiendaks digieuro sularaha, mitte ei asendaks seda. „Tänaste seadusandlike ettepanekutega tagatakse ka sularaha täielik kättesaadavus, võimaldades samal ajal Euroopa Keskpangal aja jooksul arendada digieuro praktilisi aspekte. See oleks ohutu ja turvaline, kiire ja mugav – nii internetis kui ka mujal – ning pakuks tarbijatele rohkem valikuvõimalusi koos isiklike digitaalsete maksevõimalustega, nagu kaardid ja eri rakendused. Ning see oleks kõigile tasuta ja kõrgel tasemel andmekaitsega,” sõnas Dombrovskis.

Tänased ettepanekud:

seadusandlik ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, et kaitsta sularaha rolli, tagada selle laialdane tunnustamine maksevahendina ning et see jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks;
seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse õigusraamistik võimaliku digieuro kasutuselevõtuks, mis täiendaks euro pangatähti ja münte. Sellega tekiks inimestele ja ettevõtetele lisaks praegustele erasektori pakutavatele maksevõimalustele lisavariant, mis võimaldaks neil euroalal digitaalselt maksta laialdaselt aktsepteeritud, odava, turvalise ja vastupidava avaliku sektori rahaga. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku heaks kiidavad, kehtestatakse sellega digieuro kasutuselevõtuks õigusraamistik, kuid see, kas ja millal digieuro käibele lastakse, jääb Euroopa Keskpanga otsustada.

Euro pangatähed ja mündid kui seaduslik maksevahend
Euro sularaha on euroalal seaduslik maksevahend. Tänase ettepaneku eesmärk on tagada euro aktsepteerimine ja kättesaadavus kogu euroalal. Kuigi sularaha euroalal üldiselt aktsepteeritakse, on mõnes liikmesriigis ja sektoris olnud sellega probleeme. Samal ajal on mõnel inimesel raskusi sularaha kättesaadavusega, näiteks sularahaautomaatide ja pangafiliaalide sulgemise tõttu.

Digieuro
Majanduse suureneva digitaliseerimisega kohanemiseks uurib Euroopa Keskpank (EKP) sarnaselt paljude teiste keskpankadega kogu maailmas võimalust võtta sularahale lisaks kasutusele digieuro. Digieuro pakuks tarbijatele praegu olemasolevate võimaluste kõrval alternatiivset üleeuroopalist makselahendust.

Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal.

Digieuro peaks maksete tegemiseks olema kättesaadav nii internetis kui ka mujal, st makseid saaks teha seadmest seadmesse ka ilma internetiühenduseta. Veebiväliste maksete puhul oleks kasutajate isikuandmed endiselt kindlalt kaitstud, sest  makse tegemisel tuleks avaldada vähem isikuandmeid kui praegu kaardimaksete tegemisel.

Põhilisi digitaalseid euroteenuseid osutataks eraisikutele tasuta. Inimestel, kellel ei ole pangakontot, oleks võimalik avada konto postkontoris või muus avalik-õiguslikus asutuses, näiteks kohalikus omavalitsuses. Seda oleks lihtne kasutada ka puuetega inimestel.
Kogu euroala kaubandusettevõtjad peaksid digieurot aktsepteerima, välja arvatud väga väikesed kauplejad, kelle jaoks oleksid uue maksetaristu loomise kulud ebaproportsionaalselt suured.

Tänases ettepanekus sätestatakse digieuro õigusraamistik, mis võimaldab – pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolset vastuvõtmist – Euroopa Keskpangal võtta digieuro kasutusele. Otsuse, kas ja millal digieuro käibele lasta, teeb Euroopa Keskpank.

 

 

Eesti: Kaitseväe Akadeemia korraldab mehitamata maismaasüsteemide autonoomia teste

NordenBladet — Algasid kaitseväe keskpolügoonil Kaitseväe Akadeemia poolt korraldatud kahepäevased mehitamata maismaasüsteemide autonoomia testid, mis keskenduvad militaarkasutamiseks väljatöötatud mehitamata sõidukite autonoomse navigatsioonivõime hetkeseisu mõistmisele.

„Osalevaid platvorme ei seata paremusjärjekorda, vaid koostöös valdkonna spetsialistidest koosneva rahvusvahelise meeskonnaga koostatakse ürituse järgselt raportid, mille kaudu saavad mehitamata maismaasüsteemide viimaste arengute kohta laiapindset tagasisidet ja sisendit nii kaitsevägi, partnerid kui ka osalevad ettevõtted,“ ütles ürituse üks peakorraldajatest Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonna projektikoordinaator Markus Otsus. „Üritus on pandud kokku viimase aasta jooksul Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel ning Saksamaa, Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi partnerite toel. Kohal on pea kõik suuremad tegijad Euroopa mehitamata maismaasüsteemide vallas, kuid meiega on liitunud ka ettevõtted, kes tutvustavad alles esmakordselt oma platvorme laiemale avalikkusele.“

Keskpolügoonil toimuva ürituse eesmärk on võimaldada valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel oma süsteeme esitleda rahvusvahelisele militaarekspertidest koosnevale publikule. Osalevad süsteemid läbivad kahel päeval järjest keerukamaid stsenaariume, milles vaadeldakse teel, maastikul ning avatud metsas navigeerimiseks vajalikke elemente – marsruudi planeerimine, punktist punkti liikumine, takistuste vältimine. Katsetel hinnatakse kahese kasutusega mehitamata maismaasüsteemide tehnoloogilise valmiduse ning inimese ja masina vahelist koostööd.

Tänavust autonoomsete maismaasõidukite testimist Eestis korraldab peaasjalikult Kaitseväe Akadeemia koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega. Üritus on osaliselt rahastatud EDIDP iMUGS projektist ning testidel osaleb kokku 11 mehitamata maismaasõidukite tootjat üheksast riigist, vaatlejaid on 20 riigist.

Integrated Modular Unmanned Ground System ehk iMUGS projekti raames arendatakse välja mehitamata maismaasõiduk koos juhtimissüsteemi, küberkaitselahenduse ning integreeritud sensorvõrgustikuga. Süsteemi esialgsed kasutusfunktsioonid on seotud olukorrateadlikkuse parandamisega lahinguväljal ning üksuste manööver- ja transpordivõimekuse tõstmisega. iMUGS projekti kaugem eesmärk on arendada välja Euroopa mehitamata maismaasüsteemi standardlahendus.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi on kaasunud Euroopa Kaitsefondi, Euroopa Kaitseagentuuri ning NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni robootika valdkonnas nelja arendusprojekti ja määranud mehitamata süsteemide arenduse üheks prioriteetseks tegevussuunaks.

Kaitseväe Akadeemia on Euroopa Kaitsefondi mehitamata maismaasüsteemide arendusprojekti konsortsiumi liige, mille raames arendatakse sõidukite autonoomiat ja testitakse kahese kasutusega tehnoloogiaid. Üheks oluliseks suunaks on mehitamata süsteemide valdkonnas pädevuse suurendamine koostöös kaitsetööstusega.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

 

 

 

Eesti: President Alar Karis tunnustab teisipäeval koos haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega parimaid koolilõpetajaid

NordenBladet – President Alar Karis tunnustab teisipäeval (04. juulil) koos haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega presidendi kantselei roosiaias silmapaistvaid üldhariduskoolide, kutseharidusasutuste ja kõrgkoolide lõpetajaid.

Gümnaasiumid, kutsekoolid ja ülikoolid said võimaluse saata vastuvõtule silmapaistvad lõpetajad, kel on suurepärased õpitulemused, kes on teinud läbi suure isikliku arengu või on aktiivselt oma koolis või ühiskondlikus elus kaasa löönud.

Kokku on presidendi kantselei roosiaeda kutsutud ligi tuhat noort.

Avafoto: President Alar Karis (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Eesti: Riigikogu toetas maksusoodustuste kaotamist ja tulumaksumäära tõstmist

NordenBladet — Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (148 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 33 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt kaotatakse alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Kui algse eelnõu kohaselt pidi 14-lt 22 protsendile tõusma ka krediidiasutuste avansilise makse määr, siis teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt kasvab avansilise makse määr plaanitust vähem ehk 18 protsendile.

Alates 2025. aastast kaotatakse seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse seadusega Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 377 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teise ja kolmanda lugemisega. Erakorraline istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

 

Eesti: Ülemiste Citys avati Põhjamaades ainulaadne uute tehnoloogiate testimiskeskkond

NordenBladet – Tallinnas, Ülemiste City ärilinnakus avatud Balti- ja Põhjamaade piirkonna unikaalseim uute tehnoloogiate testimiskeskkond ootab testima kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, et katsetada uusi lahendusi või valideerida oma teenuseid tegelikus linnakeskkonnas.

„Ligi kahekümne aastaga nullist targa äri linnaks arendatud Ülemiste City eesmärk on olla uute roheliste linnalahenduste testplatvormiks. Olles kompakte ärilinnak saame testijatele pakkuda juurdepääsu siinsele taristule ja 16 000 liikmelisele kogukonnale, erinevatele tugiteenustele ning aidata arenduse vallas kaasa mõelda,” lausus Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve. „Nii sündiv sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning uue tehnoloogia tark rakendamine rohelises võtmes loobki Ülemistele nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna unikaalseima keskkonna erinevateks katsetusteks ehk siis TestCity.”

Ursel Velve sõnul panustab Ülemiste City ökosüsteemi loomisesse, kus testimine on tootearenduse ja teenusdisaini loomulik osa, hoides fookust rohepöördel, tervise- ja targa linna innovatsioonil. Tema sõnul eristab Ülemiste Test Cityt teistest Põhja-Euroopas asuvatest testimiskeskkondadest suurem ja mitmekülgsem pakutavate teenuste valik, mida toetab piiritletud tegelik linnakeskkond kui mini-linna mudel.

„Ülemiste Test City, Tallinn ja Eesti pakuvad füüsilist testimiskeskkonda ärilinnaku, linna ja kompaktse väikeriigi tasandil, mida toetavad juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed ja tänapäeva tehnoloogia. Samuti tehnoloogiahuvilised talendid, kes saavad panustada väärtusloome ahelas algusest lõpuni,” sõnas Ursel Velve. Ühtlasi on tema sõnul Test City väärtuseks erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete kokku viimine, millest tekivad uued teenused ja ärimudelid.

Test City kontseptsiooni raames on juba mitmed teenused testimise protsessi läbinud. Logitikafirma DPD katsetas viimati Ülemiste Citys pakivedu Clevoni robotkulleriga CLEVON 1. Samuti on Auvetech Modern Mobility testinud linnakus isejuhtiva nõudluspõhise transpordi teenust, Fyma tehisintellektil põhinevat mobiilsusandmete lahendust, R8 Technologies tehisintellektil põhinevat hoonete energiajuhtimist, Kone Insight hoone kasutusstatistika teenust, Ringo korduvkasutatavate toidupakendite süsteemi ja Active Health tervisejuhtimise platvormi.

Oma testlaborit on Ülemiste Test Citys laiendamas Skeleton Technologies. Ettevõtte juhatuse liikme Ants Villi sõnul sooviks Skeleton tehnoloogiaid Eestis laiemalt testida. “Väärtustame väga kohaliku inseneeria taset, mis on globaalses kontekstis tänaseks äärmiselt konkurentsivõimeline ja soovime, et Eestis oleks häid insenere veelgi enam võimaldamaks luua rohkem väärtust läbi süvatehnoloogia arendamise ja rakendamise, võitlemaks globaalse kliimamuutusega,” lisas ta.

Enterprise Estonia esindaja Joonas Vänto tõdes, et igasugused testkeskkonnad, lab’id või kasvuhooned, mis koondavad innovatsiooni, meelitavad ka talente. „Asukoha mõttes on Ülemiste City tõesti suurepärane. See ongi reaalselt linna sees olev ärilinnak, kus saaks ära testida uued tehnoloogiad. Eesti vastu tunnevad üha enam huvi tulevikku vaatavad rahvusvahelised ettevõtted, mis omakorda suurendab välistööjõu huvi siinsete võimaluste vastu. Näeme, et Eesti koostöös Tallinna linna ja Ülemiste Cityga on üha enam saamas justkui talendimagnetiks, kuhu inimesed tahavad tööle tulla,” märkis ta.

Tallinnas rahvusvahelises liiklussõlmes asuv Ülemiste City (https://www.ulemistecity.ee/en) on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.

Teaduspõhisele ja avatud majandusele keskendunud Ülemiste City omab järjest suuremat mõju kogu Eesti majandusele, olles viimaste aastatega tõusnud riigi kolmandaks majanduspiirkonnaks. Ärilinnaku 500 ettevõte kogukäive 2022. aastal oli ligi kaks miljardit eurot, millest ekspordi maht moodustas miljardi.

Ülemiste TestCity arvudes:

üle 500 ettevõtte
167 000 m² büroopinda
44 226 m² rohealasid
Töötab, õpib, elab 16 000 inimest – 15% töötajaid ligikaudu 70st välisriigist
Linnaku ettevõtete aastane kogukäive 2 miljardit eurot
Üle 50% Ülemiste City ettevõtetest teeb koostööd haridus- ja teadusasutustega, 70% ettevõtteid arendab innovaatilisi tooteid ja teenuseid
Rohkem kui 1/3 Eesti IT-ekspordist toodetakse Ülemiste Citys
9 edukat Test City projekti
Baltikumi esimene tervisetehnoloogia kiirendi Health Founders

Avafoto: 2005. aastal alustas Ülo Pärnits ühe põneva projektiga, mille nimeks sai Ülemiste City – ambitsioon luua intellektuaalne keskkond tegusatele noortele Eesti talentidele, kes ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid saaksid siit maailma muutvaid tegusid korda saata. Olla targa äri linn ning veduriks Eesti majandusele. Tänaseks on sellest visioonist kasvanud tulevikuhõnguline linnakeskkond, kus töötab-, õpib- ja elab üle 73 eri rahvusest 16 000 talenti. (Ülemiste City)