Kultuurikomisjon otsib Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone rahastamiseks lahendusi

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil Eesti Rahvusringhäälingu uue kompleksi rajamise teemalist pöördumist, milles paluti leida lahendus uue stuudiokompleksi rahastamiseks Eesti Kultuurkapitali vahenditest.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et komisjon otsib rahvusringhäälingu hoone rahastamiseks juriidilisi lahendusi. „Pole kahtlustki, et seda hoonet ja töötingimusi on vaja parandada. Me ei saa lasta inimestel sellistes tingimustes töötada ja kaalume erinevaid seaduslikke võimalusi raha leidmiseks,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et komisjon küsib ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt hinnangut erinevate õiguslike võimaluste osas.

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et oluline on leida konstruktiivne lahendus. „Saime istungil selgust, et Eesti Kultuurkapitalil on piisavalt vahendeid, et rahastada ka rahvusringhäälingu uue telemaja valmimist. Nüüd on kultuurikomisjoni ja Riigikogu ülesanne leida korrektne võimalus, kuidas seda raha eesmärgipäraselt kasutada,“ sõnas Lukas. „Valitsus on Eesti Rahvusringhäälingule uue hoone rahastamist korduvalt lubanud ja nüüd kahetsusväärselt oma lubadustest taganenud, aga lahendus tuleb igal juhul kiiresti leida.“

Istungil osalesid kultuuriminister ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees Heidy Purga ning Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, kes andis ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hetkeseisust ja rahastamise võimalustest tulevikus. Samuti osalesid istungil Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann, juhatuse liige Joel Sarv ja juhatuse esimees Erik Roose, kes tutvustas rahvusringhäälingu uue hoone rajamise hetkeseisu.

 

 

Hispaania õhuväelased võtavad üle Eesti õhuruumi turvamise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Ämari lennubaasis toimus kolmapäeval, 2. augustil pidulik õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Ühendkuningriigi õhuväelased andsid valvekorra üle Hispaania õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega Eurofighter Typhoon.

„Vilniuse tippkohtumine oli ajalooline samm edasi NATO õhukaitsehoiaku tugevdamise suunas – liitlasriikide juhid leppisid kokku uues õhukaitse mudelis, mis keskendub NATO idatiivale. Selle raames saavad hävitajad ja õhukaitsesüsteemid koos harjutada, kuidas õhuturbelt minna sujuvalt üle õhukaitse hoiakule. NATO õhuturbemissioon Ämaris näitab liitlaste pühendumust meie piirkonna kaitsele ja on tugev heidutussõnum Venemaale – NATO on tugev ja ühtne,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. „Täname Briti kuninglikku õhuväge, kes on viimase rotatsiooni jooksul teinud eeskujulikku tööd Eesti õhuruumi turvalisuse tagamiseks ja õppuste käigus tugevdanud meie koostöövõimet. Tervitame taas Ämarisse naasvat Hispaania õhuväge,“ lisas kantsler Salm.

Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Hispaania õhuväelased on alates 2014. aastast Ämaris õhuturbemissioonil osalenud kolmel korral.

Mitmefunktsiooniline hävitaja Eurofighter Typhoon on kahemootoriline hävituslennuk, mille ehitasid ühisprojektina Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia. Lennuki mitmefunktsioonilisus seisneb selles, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus õhuruumi valvavad Itaalia õhuväelased hävituslennukitega Eurofighter Typhoon.

 

Avafoto: Balti õhuturbe rotatsiooni vahetus Ämari lennubaasis 02.08.2023
Allikas: Eesti Kaitsevägi

Baltimaad liituvad Mandri-Euroopa elektrivõrguga 2025. aasta alguses

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Eesti, Läti ja Leedu kliima- ja energiaministrid arutasid teisipäeval Riias Balti riikide varasema sünkroniseerimise poliitilise kokkuleppe detaile ning et Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimine toimub 2025. aasta veebruaris. Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osapooli Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis, teatas kliimaministeerium.

Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.

Eesti kliimaminister Kristen Michal ütles pärast kohtumist, et alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel. “Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast,” rõhutas ta.

“Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud,” lisas kliimaminister Michal.

Avafoto: Unsplash

First North börsil kauplev Clevon lahkub väikeaktsionäre välja ostmata

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Isejuhtivaid kaubikuid arendanud Clevon plaanib alternatiivbörsilt First North lahkude nii et väikeaktsionäre välja ei osteta. Ettevõtte sõnul on see ainus viis tegevuse lõppemise vältimiseks. Aktsia hind on päeva jooksul väärtusest pool kaotanud.

Pisut enam kui aasta First North börsil kaubeldav olnud Clevon teatas esmalt selle aasta alguses, et plaanib börsilt lahkuda ja väikeaktsionärid välja osta. Ka toonases teatas viitas ettevõte suuremale rahavajadusele.

Esmaspäeval välja saadetud börsiteates ütleb ettevõtte juhtkond, et investorit ei ole õnnestunud leida, rahale hinna tekkimine on vähendanud investorite riskiisu ja mitmed konkurendid on hädas. Lisaks märgib ettevõte, et raha leidmiseks on kulukalt börsilt tarvis lahkuda ja muid valikuid ei ole.

Ettevõtte börsiteate kohaselt on börsilt lahkumist soovitanud kümmekond erinevat riskikapitali investorit Jaapanist, Saudi-Araabiast, USA-st ja mujalt maailmast. Clevoni juhtkonna hinnangul on just börsil noteerimine uute investorite leidmise suurimaks takistuseks.

Clevon on teinud oma aktsionäridele ettepaneku börsil noteerimise lõpetamiseks, mille peab veel ka heaks kiitma Tallinna börsi noteerimiskomisjon. Aktsiad jäävad börsil kaubeldavaks viimase kauplemispäevani, misjärel on võimalik aktsiaid võõrandada börsiväliselt.

Clevoni aktsia hind kukkus teate esitamise järel kivina. Kui hommikul alustas aktsia 0,93 eurol, siis lõunaks kukkus see 0,42 euro tasemele. Aktsiate avaliku esmapakkumisel tuli Clevoni aktsia eest välja käia 1,87 eurot.

First Northilt lahkumisel ei kehti Clevoni jaoks enam turukuritarvituse määruse avalikustamiskohustused ja muud reeglid, mis kehtivad First Northil kauplemisele võetud ettevõtetele.

Clevon teenis möödunud aasta jooksul 94 420 euro suuruse käibe juures 3,3 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte suuromanik on Arno Kütt.

Avafoto: Clevoni isejuhtiv kaubik (NordenBladet)

Eesti: Augustis toimuval HRX Suurel Võidusõidul esitletakse esimest eestlaste loodud superautot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Esimest eestlaste loodud superautot esitletakse HRX Suurel Võidusõidul, mis toimub Pärnus 11.–12. augustil.

Superauto nimi on Kalana, autol on V-8 mootor, 66-kilogrammine süsinikmonokokk kandmik ja süsinikkiust katmik, mis kaalub 920 kilogrammi ning arendab võimsust 610 hobujõudu. Tippkiirus on sõltuvalt seadistusest 280–340 km/h.

Pärnus toimuva HRX Suure Võidusõidu ajal saab esmakordselt näha Eesti inseneride loodud superautot Kalana, mis maksab üle miljoni euro. Suure Võidusõidu asutaja ja Eesti Autospordi Liidu presidendi Toivo Asmeri sõnul on Eesti esimese superauto Kalana näol tegu kodumaise insenerikunsti tippsaavutusega. “Piltlikult öeldes suudab see auto pakkuda vormel-1 sarnast sõiduelamust, kuid välimuselt sarnaneb pigem Lamborghinide, Ferraride ja teiste GT-autodega. Kalana on näide, mida Eesti insenerid suudavad teha, kui anda neile vajalikud vahendid ja auahne eesmärk,” ütles Asmer.

Kalana turule toonud ettevõtte Oldbac asutaja, endine vormelisõidu Eesti meister Tõnis Vanaselja lisas, et Estonian Grand Prix ehk Suur Võidusõit pole ammu enam ainult võidusõiduüritus, vaid meelelahutuslik koguperesündmus. “See on festival, kus meie inseneride ja tehnoloogiaettevõtjate järgmine põlvkond saab vanemate käekõrval innustust ja inspiratsiooni. Seega ongi Suur Võidusõit õige koht, kus Kalana ka rahva ette tuua,” selgitas Vanaselja.

Regiooni suurimale autode ja mootorrataste ringrajavõistlusele HRX Suur Võidusõit / Estonian Grand Prix on oodata osalema üle 130 auto ja mootorratta. Võistlus kuulub ka Soome ja Eesti meistrivõistluste kavva.

Avafoto: Superauto Kalana (Oldbac)

1...818283...756Page 82 of 756