NordenBladet —Riigikogus ei saanud valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (710 SE) vajalikku toetust, mistõttu jäi see vastu võtmata.
Seaduse poolt hääletas 49 saadikut, vastu oli 16 saadikut. Nimetatud seaduse vastuvõtmiseks oli aga vaja vähemalt Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk 51 saadiku toetus. Eelnõu langes menetlusest välja.
See nägi ette ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Loodav amet oleks jäänud täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.
Läbirääkimistel sõna võtnud Külliki Kübarsepp (EVA) oli kriitiline seaduse suhtes.
Pärast istungit tuli Riigikokku Jõuluvana, kes hindas oma vaatenurgast saadikute aastast tegevust. Ta kutsus välja nii Riigikogu juhatuse kui ka kõikide fraktsioonide esindajad, samuti akna all istuvad fraktsioonidesse mittekuulvad saadikud. Jõuluvana arvates on Riigikogu teinud tänavu kõvasti tööd ja võtnud vastu tuleva aasta riigieelarve. Samas mõtiskles Jõuluvana, millal on tark koguda reserve, kas headel või halbadel aegadel. Jõuluvana hindas lustakas meeleolus kõikide fraktsioonide ja saadikute tegevust ning andis üle kingitused, mille kättesaamiseks tuli igaühel teha oma etteaste.
Jõuluvana soovis Riigikogule, et uuel aastal saaksid kõik head mõtted teoks.
Avafoto: Jõuluvana külastuskäik lõpetas Riigikogu tänavused korralised istungid. (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogu liikmete Toomas Pauri, Toomas Väinaste, Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Artur Talviku, Mihhail Stalnuhhini, Eevi Paasmäe ja Helmut Hallemaa 19. detsembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE).
Eelnõu näeb ette muuta kalapüügikorraldust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selliselt, et praeguse püügivahendite arvu piires määratava püügivõimaluse kõrvale tuuakse ka püügivõimalus väljapüügimahuna (nn individuaalne kvoot). Uue korralduse puhul saaks iga kalur endale lisaks püügivahendite arvule ka püügikvoodi tonnides, mille ulatuses võib ta kala püüda talle kõige sobivamal ajal, kui on olemas turg ja hind kõige soodsam. Kaluril on võimalik oma püüki reguleerida, arvestades reaalseid turustamisvõimalusi ning tagades maksimaalse tulu kalurile.
Eelnõu algatamine on ajendatud kalurite ettepanekust minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn olümpiapüügilt individuaalkvootidele. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Ants Laaneotsa 20. detsembril algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE).
Eelnõu täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega. Eraldi peatükina on Kaitseliidu muutmise seaduse §-s 52 välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste “vahetu sund”. Eelnõu määratleb ka Kaitseliidu alalise ja ajutise julgeolekuala mõisted ning nendega seotud piirangud ja julgeolekualale sattunud või tulnud kõrvalistele isikutele kinnipidamise korra. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Alari Rammo 17. detsembril algatatud kollektiivne pöördumine „Lõpetada katuseraha jagamine Riigikogus“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Pöördumises teeb Vabaühenduste liit ettepaneku lõpetada Riigikogus läbipaistmatu katuseraha jagamine ja kehtestada riigieelarve seadusega reegel, et regionaalseid investeeringutoetusi võib anda üksnes avaliku konkursi alusel.
NordenBladet —Teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“ hoiab Riigikogu valimiste-eelsel perioodil poliitikute lubadustel silma peal ja ootab kodulehel www.kustsatead.ee ka poliitikahuviliste vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu fakti, tõendus- või teaduspõhistest argumentidest.
Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta esile kuivõrd oluline on tõestada seda, mida väidad. Algatusega liitunud soovivad seeläbi muuta valimiskampaania targemaks ning läbipaistvamaks. Lihtsat ja tõhusat küsimust „Kust sa tead?“ saab kasutada alati, et küsida selgitust ja täiendavaid fakte otsustajatelt ja kaasinimestelt.
Algatuse kodulehelt leiab materjale sellest, kuidas valeuudiseid ära tunda, kuidas küsimuste abil tõenduspõhiste vastusteni jõuda, ekspertide kontaktid, kes meedias poliitikute väiteid on nõus kommenteerima ning algatuse partnerite loetelu. Algatuse kodulehel saab samuti esitada küsimusi ning juhtida tähelepanu poliitikute valeväidetele.
Algatusega on praeguseks liitunud 31 partnerit, kelle hulgas on ülikoolid, teaduskeskused ja teised fakti, tõendus- ja teadmispõhisust hindavad organisatsioonid.
„Poliitika ja poliitikute eesmärk peaks olema teha riigi ja rahva jaoks parimaid otsuseid. Kust me aga teame, mis on parim? Tuleviku ei näe meist keegi, seega on kõige arukam lähtuda uuringutest, varasematest kogemustest ja tõenäosusest – ehk teadusest. Teadus ei ole veatu, kuid see on olemasolevatest meetoditest vaieldamatult parim. Teaduslik meetod ei ole ainult teadlaste jaoks, tõenduspõhist lähenemist saab rakendada igaüks ja kõikjal ühiskonnas. Teadlaste roll võiks aga olla teadusliku meetodi selgitamine, oma valdkondlike süvateadmiste jagamine ning pseudoteadusele tähelepanu juhtimine,“ sõnas Tuul Sepp, kes on üks algatust toetavatest teadlastest.
Algatuse abil soovivad partnerid levitada teadmist, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel ning teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on.
„Ilma fakti austamise ja väidete tõestamiseta ei maksa lubadused mitte midagi. Ajakirjanike ja teadlaste koostöö on kindlasti üks nendest olulistest avalikest hoobadest, mis panevad poliitikuid rohkem oma sõnu ja tegusid kaaluma,“ sõnas Postimehe ajakirjanik Ainar Ruussaar.
Algatuse idee on tulnud Suurbritanniast, kus kampaaniat „Ask for evidence“ korraldatakse juba alates 2011. aastast ning Rootsist, kus kampaaniat „Hur vet du det?“ korraldati 2018.a esmakordselt.
NordenBladet —Eesti võrkpallinaiskond kohtus kolmapäeva õhtul EM-valiksarja mängus Hämeenlinnas Soomega. Eestlannade 3:1 võit kindlustas neile alagrupis esikoha ja pääsme EM-finaalturniirile. Eesti võitis E-alagrupi 12 punktiga, 11 punkti kogunud Soome jäi teiseks, Tšehhi 8 punktiga kolmandaks ja Rootsi 2 punktiga neljandaks.
Eesti naiste võrkpallikoondis on ühtlasi esimene Eesti olümpiaala pallimängunaiskond, kes on kunagi EMile pääsenud, seega ei tehtud mitte ainult võrkpalli-, vaid kogu Eesti spordi ajalugu.
Kui Eesti tagas võiduga pääsme EM-ile ja alagrupis esikoha, siis soomlannadel oli pääse finaalturniirile juba varasemalt olemas.
Tšehhi alistas Rootsi, seega kaotuse korral poleks Eesti edasi saanud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
