NordenBladet — Tartu Ülikooli majandus- ja arvutiteadlased alustavad koostöös võrdõigusvoliniku ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega mahukat uuringut soolise sissetulekute ja rikkuse erinevuse teemal. Sissetulekute lõhe vähendamiseks luuakse uudne mobiilirakendus.
Uuringu ühe projektijuhi, TÜ majandusteaduskonna vanemteaduri Jaanika Merikülli sõnul pole Eesti nii suurt teadusraha – üle 700 000 euro – meeste ja naiste sissetulekute ja varade erinevuse uurimiseks varem saanud.
„Projekti unikaalsus seisneb ühelt poolt uutes nüanssides nagu rikkuselõhe analüüs, ettevõtte tasandi andmete kasutamine või vaade kaugemasse minevikku. Uudne on ka sissetulekute lõhe vähendamiseks loodav mobiilirakendus,“ ütles Meriküll.
Veebis kasutatava palga- ja pensionikalkulaatori, mis annab teavet eri ametialade palkade kohta, võivad tasuta alla laadida kõik Eesti töötajad, tööotsijad ja õppurid. Iga päringu korral kuvatakse turu keskmine meeste ja naiste palk ning pension.
Selline teave võimaldab tööturul osalejatel teha sisukamaid valikuid, pidada tulemuslikumaid palgaläbirääkimisi ja vähendada palgainfo puudumisest tingitud diskrimineerimist. „Loodetavasti julgustab see just naisi olema palgaläbirääkimistel julgemad. Kui sotsiaalne norm on see, et konkreetse inimese palka ja sissetulekuid ei avalikustata, siis on info turupalkade kohta ainus viis, kuidas suurendada tööturu läbipaistvust,“ märkis Meriküll.
Sooline rikkuselõhe ei pruugi kattuda soolise sissetulekute lõhega, sest mehed ja naised võivad koguda vara erinevalt. Rikkus annab aga isiku majanduslikest võimalustest sageli parema pildi kui sissetulek.
Uuringu käigus analüüsitakse ka ettevõtete tootlikkuse ja uuendusmeelsuse osatähtsust soolises palgalõhes. Uurimustulemusi tehnoloogia mõju kohta soolisele palgalõhele on seni ilmunud vähe ja need on olnud vastakad.
Peale selle uuritakse segregatsiooni rolli palgalõhe kujunemisel – majanduspoliitiliselt on tähtis eristada, kas meestele ja naistele makstakse samas ettevõttes erinevat palka või tuleneb sooline palgalõhe meeste ja naiste töötamisest erisugustes ettevõtetes.
Teaduskirjanduses ollakse ka eri meelt selles, kuidas mõjutas soolist palgalõhet üleminek kommunistlikult ühiskonnakorralt kapitalistlikule. Uues uuringus kirjeldatakse pikaajalisi suundumusi soolise palgalõhe arengus ja inimeste rolli palgalõhe kujunemisel.
Projekti „Meeste ja naiste sissetuleku ja rikkuse uuring ning praktiline veebitööriist, mis aitab paremini mõista soolist sissetulekute ja pensioni lõhet EL-i suurima soolise palgalõhega riigis Eestis” rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist ja see viiakse ellu aastatel 2019–2020.
Projekti teostajad on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), TÜ majandusteaduskond (projektijuht vanemteadur Jaanika Meriküll) ja arvutiteaduste instituut (projektijuht vanemteadur Rajesh Sharma) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm).
NordenBladet —Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 76 uut granti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis on selle otsuse rahaline maht kokku umbes 40 miljonit eurot.
Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rõhutamist väärib tõsiasi, et ülitugevas konkurentsis sõelale jäänud projektide seas on paljudel selge rakenduslik suunitlus.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
„Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Näiteid 2019. aastal alustavatest uurimisprojektidest
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool)
Rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Vananev hoonefond ning hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärgiks on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Piimalehmade eluea pikkus on lehmade heaolu indikaatoriks, samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool)
Rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut)
Järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool)
Järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärgiks on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
NordenBladet — Tartu teadlased esitlesid uut TAC-seq’i nimelist geenianalüüsi meetodit, mis võimaldab senisest täpsemat ja taskukohasemat biomarkerite analüüsi. Patenteerimisel olev meetod jõuab Eesti tervishoiusüsteemis kasutusse tuleval aastal embrüo pesastumise ehk beREADY testi näol, mis suurendab kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK) koostöös Tartu Ülikooli, Rootsi Karolinska Instituudi ja Helsingi Ülikooliga avaldasid Nature sõsarajakirjas Genomic Medicine artikli, kus autorid näitavad TAC-seq’i (Targeted Allele Counting by sequencing) meetodit koos mitme võimaliku rakendusega. Meetod mõõdab ülima täpsusega biomarkeriteks kasutatavate DNA ja RNA molekulide arvu uuritavas kliinilises proovis ning iseloomustab seeläbi patsiendi terviseseisundit.
Biomarkeriks võib olla mistahes biomolekul, mille olemasolu või puudumine on mõõdetav ning mis annab infot terviseseisundi kohta. Kliinikutes on kasutuses tuhandeid biomarkeritepõhiseid teste, millest paljud analüüsivad DNAd kui pärilikkusainet ja geenide avaldumist. Kliinilises analüüsis on oluline, et vastused oleks võimalikult täpsed ja testimine mõistliku hinnaga.
Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorandi Hindrek Tederi sõnul võimaldab uus meetod äärmiselt täpset analüüsi, mis peegeldab patsiendi tegelikku olukorda. “Kliiniliste proovide analüüsis on tavaline, et uuritavat DNAd peab tehniliselt paljundama, sest vastasel juhul ei ole see aparaatidega mõõdetav. Kui mitu koopiat mõnest algsest molekulist tekib, pole teada ning seetõttu on ka tulemused ebatäpsed. TAC-seq’i puhul seevastu näeme ilma kadudeta ka algandmeid, millest tunneme ära ja eemaldame kõik laboris tekitatud koopiad. Tulemus on, et korrigeeritud biomarkerite väärtused peegeldavad kliinilist proovi võimalikult tõetruult”.
Artiklis kirjeldatakse meetodi kolme kasutusvaldkonda. Esiteks saab TAC-seq meetodit kasutada kindlate RNA molekulide tasemete määramiseks, eesmärgiga leida viljatusravis naise jaoks parim ajahetk embrüo siirdamiseks ning seeläbi suurendada kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust. Teiseks saab selle abil uurida lapseootel naise veres leiduvat rakuvaba DNAd, et ohutul viisil tuvastada levinumad loote kromosoomhaigused. Kolmandaks saab meetodiga mõõta ja analüüsida oluliste regulaatormolekulide, mikroRNAde, taset erinevates kehavedelikes. Neid molekule võib kasutada biomarkeritena mitmete haiguste jaoks ja seda ilma ebameeldiva ja valusa biopsia võtmiseta haiguskoldest.
“Biomarkerite laborianalüüsil saab iga unikaalne molekul külge nö. isikukoodi. Andmete analüüsis leitakse seejärel sarnase isikukoodiga molekulid ehk laboris paljundamisega tekitatud koopiad üles ning liidetakse kokku. Seeläbi on võimalik minimeerida tehnilist viga, mis laboris materjali paljundamisel juhtub. Molekulaarseid isikukoodide on seni kasutatud teadusuuringutes, kuid see on nüüd standardiks saamas ka kliiniliste proovide analüüsis,” täpsustab Hindrek Teder, kes on ka ühtlasi artikli esimene autor koos TÜ molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koeli ja TÜ informaatika magistrandi Priit Paluojaga.
Uuringut juhtinud Tervise-TAKi juhtivteadur Kaarel Krjutškov nentis, et TAC-seq’i laboratoorne meetod oli esmalt justkui unistus, mis realiseerus alles aastaid kestnud katsetuste tulemusena. “On hulganisti teaduslikke ja kõrgtehnoloogilisi geenianalüüsi meetodeid, millega patsiente uurida, kuid nägime, et ülitäpse ja taskukohase lahenduse järele oli tungiv vajadus. Olemuselt on TAC-seq geenitehnoloogiline leiutis, mis avardab uurijate võimalusi. Tervise-TAKi Täppismeditsiini laboris kasutame hetkel juba seda meetodit embrüo pesastumise ehk beREADY testis. See test analüüsib 57 olulist emaka limaskesta biomarkerit, mis annavad vihje parima päeva kohta, millal võiks katseklaasis viljastatud embrüo naisele tagasi siirata ja rasedust oodata”.
“TAC-seq kui arendustegevus on liikunud ideaalilähedasel kursil. Esmalt viisime läbi põhjaliku baasuuringu, mille järel andsime sisse rahvusvahelise patenditaotluse. Nüüd järgnes teaduspublikatsioon, mis kirjeldab meetodi eripalgelisi rakendusi ning kõige olulisem – meetod on juba integreerimisel tervishoiusüsteemis. Kui kümme aastat tagasi tegin esimese patenditaotluse enamasti taotluse enda pärast, siis täna on see süsteemne tegevus, et väärindada nutikaid ja vajaminevaid lahendusi tervishoius,” võttis Krjutškov pika arendustöö protsessi kokku.
NordenBladet — Telia, TalTech ja Ericsson avasid täna TalTechi ülikoolilinnakus riigi esimese 5G pilootvõrgu.
Vastavatud võrku saavad teadusuuringuteks ning innovatsiooni edendamiseks kasutada nii ettevõtted kui teadusasutused. Tehnikaülikooli teadlased, tudengid ning ettevõtted ja idufirmad saavad luua ja katsetada rakendusi, milleks on vajalik ülikiire ning kvaliteetne andmeside. Ühtlasi on tegu püsiva võrguga, mis kasutab standarditele vastavaid ning kommertskasutuseks mõeldud 5G võrgu komponente. Üheks silmapaistvamaks rakenduseks on TalTechis loodud Iseauto, mis peagi liikleb 5G tehnoloogia toel ning suhtleb kiirelt ning viivitusteta ümbritseva taristuga.
Telia Eesti tehnoloogiadirektori Kirke Saare sõnul tähistab 5G võrgu avamine mobiilside viienda generatsiooni reaalset jõudmist Eestisse.
„Loodame näha 5G tehnoloogia toel sündimas uusi ja põnevaid tulevikuteenuseid ning ärimudeleid. Seepärast on uue tehnoloogia võimalusi oodatud siia testima erinevad huvipooled. TalTech on selleks ideaalne koht, koondades tehnilisi teadmisi, nutikaid inimesi ning koostöökogemusi väga erinevate partneritega. Lisaks näeme 5G tehnoloogias tugevat tuge oma vastavatud asjade interneti ehk NB-IoT võrgule, millel on tänaseks ka esimene ärikliendist kasutaja,“ lausus Saar.
TalTechi rektor Jaak Aaviksoo kinnitas, et viies generatsioon on julge samm tundmatusse — see avab piiritud võimalused suhtluseks virtuaalmaailmas. Ta lisas: „TalTech, Telia ning Ericsson astuvad selle sammu, sest nad usuvad teadlaste ja tudengite loovusesse selle platvormi kasutamisel ja uute ideede genereerimisel. 5G on kogu Eesti tuhat sammu tulevikku!“
Ericsson Eesti juht Andrus Durejko sõnas: „Standarditele vastava ja kommertskasutuseks mõeldud komponentidega 5G võrgu käivitamine on oluline samm Eesti esimeste 5G teenuste turule tuleku suunas. 5G võrgu avamine Eesti ühes loovamas keskkonnas ehk TalTechi ülikoolilinnakus on hea näide tänaste partnerite soovist juhtida innovatsiooni ning jätkata Eesti ühiskonna digiteerimist.“
Värskelt avatud 5G võrk sai täna hommikul ka esimesed tuleristsed: ülikoolilinnakusse paigaldatud 5G tugijaamad edastasid hommikul toimunud võrguavamise sündmusele 4K formaadis telepilti, mida toodeti Euroopa parimaks tunnistatud Tallinna vanalinna jõuluturult.
„Meile teadaolevalt oli see Eestis ja meie lähiregioonis esmakordne 4K live-ülekanne ning 5G võrk sai selle edastamisega suurepäraselt hakkama,“ tunnistas Saar.
Lisaks märkis Telia tehnoloogiajuht, et tuleval aastal plaanib ettevõte avada esimese eraklientidele mõeldud 5G leviala ning selle teostamiseks käib täna juba eeltöö.
NordenBladet —Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mis nimetab kuriteoks terrorismi väljaõppe saamise ja sel eesmärgil reisimise ning terrorismi korraldamise, rahastamise ja toetamise. Terrorikuritegude ohvritele tagatakse seadusega psühholoogiline ja õigusabi. Täpsustub Eesti riigi vastaste kuritegude koosseis.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) seadusega (642 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv. Samuti tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.
Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt tagatakse teiste ohvriabiteenuste kõrval terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. See tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.
Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja või tema huvides või ülesandel tegutseva isiku Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.
Seaduse poolt hääletas 74 ja vastu viis Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust ja ühe otsuse:
Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.
Seadus ajakohastab pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Seadusega täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.
Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.
Seadusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.
Seadusega suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.
Seaduse poolt hääletas 51 ja vastu 30 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seadusega (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ja see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ja käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvat.
Seaduse poolt hääletas 71, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet esitada majandustegevusteade ja piiranguid, mis keelavad töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu nõuda.
Seadusemuudatusega teeb edaspidi ettevõtjale nõude ja piirangute täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Seni kehtinud seaduse alusel tegi järelevalvet Sotsiaalministeerium.
Seaduse poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ (745 OE) panustatakse kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. Operatsiooni eesmärk on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või mille puhul on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ja jätkab osalemist ka tuleval aastal.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu neli Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (723 SE) tahetakse anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.
Lisaks luuakse eelnõuga täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.
Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõuga (293 SE) tahetakse lubada üldarstiabi osutaval perearstil teha röntgenülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid, kui arstil on selleks vastav kvalifikatsioon ja täidetud on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja kiirgusseaduses kehtestatud nõuded.
Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi tõhusamaks, vähendada eriarstiabi osutavate arstide koormust ning lühendada eriarstide vastuvõtu järjekordi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm ja Andres Metsoja, kes kirjeldasid eelnõu menetluse käiku.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõuga (772 OE) tahetakse suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra.
Eesti osaluse suurendamine aitab tõsta ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.
Eesti sissemakstav osa on ligi kolm miljonit eurot (3 370 542 USD). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse viie aasta jooksul alates 2020. aastast (ligi 594 190 eurot aastas) ja sellega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Praegu on Eesti osaluse suurus IBRD-s 1170 aktsiat (väärtusega 141 142 950 USD), mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.
Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga eesmärk on vaesuse vähendamine ja inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides finants- ja nõustamisteenuste abil. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõuga (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist. Seda nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet ja sinna kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui ka neile ühingutele annetajatele.
Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval ja otsus nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta tehakse 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas ja nimekirja pääsemine võtab praegu aega minimaalselt neli kuud.
Eelnõuga tahetakse kaotada ka komisjon, kelle ülesanne on olnud teha Maksu- ja Tolliametile soovituslikke ettepanekuid ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise algatus on tulnud Vabaühenduste Liidult ja selle eesmärk on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd valdkondlike esindusühingute kaudu.
Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.
Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt kolm miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt kaks miljonit eurot.
Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.
