NordenBladet — Soome ja Eesti politseijuhid kirjutasid komapäeval Tallinnas alla koostöölepingule.
Soome politsei poolt kirjutas alla Seppo Kolehmainen ja Eesti politsei poolt Elmar Vaher.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Norden.ee) on toetanud mitmete rändnäituste valmimist. Kõigil soovijail on võimalik neid eksponeerimiseks tellida. Üldjuhul kannab eksponeerija näituse transpordiga seotud kulud. Ringluses on järgmised näitused:
Fotonäitus “Põhjala saared”
Kaunist ja karget Põhjamaade keskkonda ja loodust on võimalik nautida fotonäitusel “Põhjala saared”. Näitus hõlmab kolme fotograafi ülesvõtteid:
Koos tuntud rännu- ja loodusemehe Fred Jüssiga sooritame mõttelise reisi Islandile, imetleme jäämaa võimsaid koski ja geisreid, tunnetame iidsete mägede väge;
Toomas Lapp´i (11.06.1979-12.07.2010) fotomeenutus improviseerib Gröönimaa värvide teemal;
Grete Kodi näitab oma piltide kaudu Fääri saarte maastikule nii iseloomulikku koloriiti.
Fotonäitusi on võimalik tellida nii komplektina koos kui ka kõiki kolme eraldi.
Muinasjutuline Island
Näitus annab ülevaate Islandi kaasaegsest kirjandusest läbi tuntuimate autorite isiklike muljete kirjandusele, kirjutamisele ja maailmale.
NordenBladet – Esialgse statistika kohaselt juhtus 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust ning tööl sai surma kümme inimest, mis on varasemaga võrreldes peaaegu sama tase. Seega ei saa tööinspektsiooni hinnangul rääkida Eestis töökeskkonna paranemisest.
Tööinspektsioon registreeris lõppenud aastal 5128 tööõnnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas tööl oma elu kümme inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Töövaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. “Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,” tõdes ta.
“Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis oma elu tööd tehes kümme inimest, ” lisas Maripuu.
Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. Vähim tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetetööstuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas tööõnnetuse arv kaubanduses, ehituses ja põllumajanduses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.
2017. aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.
1. jaanuarist 2019 muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.
NordenBladet — „Toiduainete tootmise ja müügiga tegelev AS OG Elektra ja Rakvere Lihakombinaat annavad tööd väga paljudele piirkonna elanikele, mistõttu soovime saada kohapeal vahetut teavet ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite kohta,“ ütles komisjoni esimees Sven Sester.
Sesteri sõnul külastatakse Grossi Toidukaupade omanikfirmat AS OG Elektra ennekõike seetõttu, et viimasel ajal on kõne all olnud väikepoodide saatus ja olukord kaubanduses. Samuti on see hea võimalus tutvuda äriettevõttega, mis tegeleb nii toomise kui ka müügi korraldamisega, hõlmates kogu ahelat tootjast tarbijani – seda eeskätt tänu oma tootmisüksustele, logistika keskusele ja jaekaupluste ketile.
Eesti suurimat toiduainetööstuse ettevõtet Rakvere Lihakombinaati külastades tutvuvad komisjoni liikmed ettevõtte labori ja pakendamiskeskusega. Kokkusaamisel tulevad kõne alla nii ettevõtte areng koduturul kui ka viimase aja seadusemuudatuste, sealhulgas maksumuudatuste mõjud nii otseselt lihakombinaadile kui ka ettevõtlusele laiemalt.
Lisaks tutvub komisjon Virumaa kiires arengus osaleva hotelli- ja veekeskuse Aqva Spa tegevusega. Turismikompleks on saanud piirkonnas hinnatud spordi- ja vaba aja veetmise paigaks ning kohtumisel arutatakse Eesti kui turismi sihtkohariigi atraktiivsusega seotud teemasid.
Piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamise võimalustest räägitakse kohtumisel Rakvere linnapea Marko Tormi ja linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkamiga.
Väljasõiduistungil osalevad veel komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ja liikmed Jaanus Marrandi, Erki Savisaar, Tarmo Kruusimäe ja Raivo Põldaru.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Eesti Maaülikoolis korraldatud metsanduskonverentsil “Metsateaduselt praktikale” andsid metsateadlased ülevaate oma värskematest uurimistulemustest. Muuhulgas oli juttu metsade võimest siduda süsinikku, surnud puidu vajalikkusest metsas, metsakahjustuste vältimisest ning sellestki, kas metsaistutusmaterjali ikka tasub tuua sisse Lätist või veelgi kaugemalt. Tõsiselt mõtlema pani aga paarisadat kuulajat tõdemus, et muutuva kliima tõttu me tegelikult ei tea, millised puuliigid kasvavad meil mitmekümne aasta pärast.
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Tiit Maaten tutvustas männi ja kuuse istutusmaterjali uurimis- ning arendustöö seisu Eestis. “Metsateadus on osalt paraku tagantjärele tarkus, ehk hinnata saame minevikus tehtut. Aga et oleks, mida tulevikus hinnata, peaksime katsetama ja uurima rohkem”, tõdes ta. Illustreeriva näitena tõi ta aastakümned tagasi loodud katsealad, kus lõunapoolse päritoluga okaspuud on küll kiirema kasvuga, kuid okslikud, lõhedega või muidu kehva kvaliteediga.
“Elame teadmatuses tuleviku suhtes,” nentis Maaten. Et olla tulevikuks paremini valmis, peame tegema oluliselt rohkem katsetööd erinevate puuliikide, kaasa arvatud võõrpuuliikidega. Tema sõnul peavad meil olema teada need puuliigid, mis saavad meie metsades kasvada ka uutes, muutunud kliimatingimustes.
Metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan tõi ohtudena välja aina suurenevad kaubavood ja kliimamuutused, mis soodustavad uute ja ohtlike haigustekitajate levikut meie looduses. Lõunapoolse päritoluga patogeenide elutingimused Eestis muutuvad soojeneva kliima tingimustes üha paremaks. Seetõttu tuleks olla äärmiselt hoolikas ning vältida tundmata päritoluga taimede toomisel Eesti loodusesse. “Iga metsaomanik ja aiapidaja võiks eelistada kodumaiseid puuistikuid. Importkaup on oht aias olevatele puudele ja loodusele laiemalt,” manitses ta. Drenkhan tõi näite, et koos rododendronitega on hiljuti Eestisse jõudnud munasseened. “See haigus levib kergesti kõigile Eesti puuliikidele.”
Muutuv kliima võib lihtsamaks muuta ka peamiste okaspuukultuuride putukkahjurite – männikärsakate – elu. Dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul tutvustas konverentsil keskkonnasõbralikke võimalusi kärsakakahjustuste vähendamiseks.
Kliimamuutuste leevendamisel nähakse olulist rolli metsade süsiniku sidumises. Professor Veiko Uri teadustööde teemaks on üle 10 aasta olnud metsade süsinikuringe. “Arvamus, et pärast lageraiet läheb aastakümneid aega, kuni mets uuesti süsinikku hakkab siduma, sai uurimistööga kummutatud,” rääkis tulemustest Uri. Uuritud männikute süsinikubilanss oli positiivne juba seitse aastat pärast lageraiet. Puistute süsiniku sidumine sõltub otseselt metsade kiirest uuenemisest ja puude kasvukiirusest, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu metsade uuendamisele.
Metsandusdoktorant Teele Paluots tutvustas puistu struktuuriuuringuid ja rakendusi metsaökosüsteemide kaitseks. Tema sõnum kuulajatele oli, et metsatöid planeerides peaks vaatama suuremat pilti. Olukorra hindamine algab sellest, mida metsakorraldaja metsas näeb ja kirja paneb, selle alusel saame teha otsuseid. “Metsamajandamiskava lähtub majanduslikest aspektidest, kuid võiks arvestada ka looduslike ja sotsiaalsete väärtustega.”
Kokkusaamise lõpetas dotsent Paavo Kaimre ülevaatega uue metsanduse arengukava alusuuringust. Mets on Kaimre sõnul kompleksne keskkond, kus põimuvad erinevad väärtused ja huvid. “Samas, poliitikad ja majandamisvõtted peavad olema teadmis-, mitte emotsioonipõhised,” lisas ta. Ühiskonnas on soov vähendada lageraieid ja suurendada püsimetsanduse osa. Teadlaste ülesanne on seega püsimetsanduse võimalusi põhjalikult uurida.
Maaülikooli vanemteaduri Jürgen Aosaare sõnul pakkus konverents võimaluse arutleda metsanduse eri tahkude üle. “Konverentsil kuulsime, kui erinevate teemadega tegelevad Maaülikooli metsateadlased. Metsas ei pruugi alati olla ainuõigeid ja lihtsaid lahendusi, kuid teadustööde tulemused annavad meile võimaluse paremate otsuste tegemiseks,” ütles Aosaar konverentsi kokku võttes ja tundis heameelt, et saal oli täis praktikuid, kes soovivad uusi teadmisi ka metsas rakendada.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
