NordenBladet — Veiste sigimisprobleemid mõjutavad oluliselt veisekasvatuse kasumlikkust. Selleks, et mõista sigimisega seotud probleemide olemust, ennetada nende teket või neid ravida, valmis maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis kõrgkooliõpik „Veise sigimine“.
Käesolev õpik koondab üheks tervikuks teadmised suguorganite ehitusest ja talitlusest, tiinusest, sünnitusest, poegimisjärgsetest haigustest ning söötmise ja sigimise vahelistest seostest. Esmakordselt käsitletakse õpikus ka kaasaegset sigimise biotehnoloogiat, sh sperma kogumist ja säilitamist, inna ja ovulatsiooni sünkroniseerimise meetodeid, embrüotehnoloogiaid ja transgeenset tehnoloogiat.
Kõrgkooliõpiku autorid on oma valdkonna tunnustatud asjatundjad – maaülikooli õppejõud ja teadlased: Enn Ernits, Triin Hallap, Mihkel Jalakas, Ants Kavak, Kalle Kask, Jevgeni Kurõkin, Sulev Kõks, Olav Kärt, Elina Mark, Esta Nahkur, Monika Nõmm, Peeter Padrik ja Ülle Jaakma.
Õpik on eeskätt mõeldud veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse erialade üliõpilastele ning käsiraamatuna loomakasvatajatele, loomaarstidele ja seemendustehnikutele.
NordenBladet — Pinnase faunat on oma liigirikkuse ja veel avastamist ootavate taksonite arvatava rohkuse tõttu nimetatud ka vaese mehe vihmametsaks. Kui teadlastel ei ole parasjagu võimalust reisida kogumisretkele troopikasse, aga tahaks kangesti midagi uut avastada, siis tasub minna kühvlikesega kaevama kodumetsa või niidule.
Maaülikooli teadlaste juhtimisel koondati andmestik Eesti fauna hulkjalgsete (Myriapoda) liigirikkusest ning sellekohane teadusartikkel ilmus maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas Zookeys (https://zookeys.pensoft.net/article/28050/list/11/). Artikkel analüüsib hulkjalgsete mitmekesisust ning nende elupaigaeelistusi Eestis. Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži koostöös.
“Oluline osa meid ümbritsevast elurikkusest on koondunud inimsilmale varjatuna pinnasesse, mis on elukeskkonnaks mitmesugustele lestadele, hooghännalistele, hulkjalgsetele, ümar- ja rõngussidele jpt loomarühmadele,” kirjeldas uurmuse juhtiv autor, maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorant-nooremteadur Kaarel Sammet. Ta lisas, et enamik pinnases ringisibavaid loomi on (väga) väikesed, mistõttu nõuab nende uurimine ning morfoloogiline eristamine korralikke mikroskoope, aga kindlasti ka eelnevat kogemust.
Süstemaatiliselt kuuluvad hulkjalgsed alamhõimkonnana lülijalgsete hulka ning oma eluviisilt võivad nad olla nii taimtoidulised (tuhatjalgsed, harvajalgsed ja harusabalised) kui röövtoidulised (sadajalgsed).
Ligi kümne aasta jooksul on kogutud proove üle Eesti ligi 300 punktist. Kokku analüüsiti üle 5700 isendi nii hiljutistest proovidest kui kogudes säilitatavast vanemast materjalist. Samuti võeti kriitiliselt kokku andmed ka varasematest publitseeritud töödest, kinnitas Sammet. “Kokku leiti Eestist 52 liiki hulkjalgseid, nendest 13 liiki esmakordselt. Kuus liiki leiti olevat nende levikupiiril.”
Varasemaid andmeid uutega võrreldes võis täheldada mitme liigi levila või esinemissageduse muutusi ja vähemalt üks liik on ilmselt inimese poolt sisse toodud, summeeris Sammet.
NordenBladet – Ühendkuningriik ei taotle pärast Brexitit häid suhteid mitte ainult Euroopa Liiduga, vaid ka kõigi 27 liikmesriigiga eraldi, ütles peaminister Theresa May Oslos. May osalemine Põhjamaade Tulevikufoorumil ja Põhjamaade Nõukogu istungil näitab, et Ühendkuningriik tahab senisest rohkem läheneda Põhjamaadele.
May rõhutas Oslos taas, et Ühendkuningriik ei koli ka pärast Brexitit mõnda teise maailmajakku, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, mitte Euroopast,” sõnas ta.
May pidas Norra parlamendihoones kõne Põhjamaade Nõukogu liikmetele. May rõhutas teisipäeval korduvalt, et pärast Brexitit tahab Ühendkuningriik hoopis rohkem läheneda ka Põhjamaadele.
“Me tahame jätkata ka heade kahepoolsete suhetega, kuid töötada ka erinevate riikide kombinatsioonidega. Põhjamaade Tulevikufoorum on sellest väga hea näide, koondades edumeelseid riike, kes näitavad tihti ka teistele teed,” rääkis May.
Põhjamaade Tulevikufoorumi raames Mayga kohtunud Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul mingit eraldi lepingut Ühendkuningriiga ei arutatud, vaid Eesti lähtub jätkuvalt seisukohast, et lahkumislepe sõlmitakse Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kui terviku vahel.
“Hetkel mõlemad pooled – nii 27, kes tegutseb ühise meeskonnana, kui ka Suurbritannia – saavad selgelt aru, et me peame liikuma kokkuleppe suunas. Mittekokkulepe ei ole hea kummalegi poolele,” rääkis Ratas.
Põhjamaade Nõukogule peetud kõnes tuletas May meelde ka Salisbury vahejuhtumit ning rõhutas, et Euroopa riikide koostöö on vajalik ka pahatahtlike riikide vaoshoidmiseks.
NordenBladet – Norra riik toetab programmi “Green ICT” raames innovatsiooni Eestis 27 miljoni euroga, millest suur osa läheb digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks tööstusettevõtteis, et muuta need tootlikumaks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse eelkõige innovatsiooni tööstuses – seega digitaalseid lahendusi, mis muudavad Eesti tööstuse tootlikumaks ning edendavad rahvusvahelist koostöövõimet ning ressursisäästu.
“Programm suunab ettevõtjaid välja töötama piiriüleseid ühislahendusi ning teisalt toetab tööstuspoliitika rohelise raamatu eesmärki tõsta tööstussektori lisandväärtus vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele aastaks 2030,” märkis ta.
Norra suursaadiku Cecilie Willochi sõnul on “Green ICT” programm Eestis nende toetusprogrammide hulgas suurim. “Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse osas kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,” lisas ta.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo ütles, et programmis “Green ICT” toetatakse kolme valdkonna ettevõtlusprojekte. “Esiteks tööstusinnovatsioon, siia alla kuulub näiteks protsesside digitaliseerimine ja suurandmete kasutamine. Teiseks IKT lahenduste kasutamine IT sidusvaldkondades nagu transport või energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus,” loetles ta.
“Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ning EAS nõustab kõiki huvilisi nii toetuse taotlemisel kui ka projektide elluviimisel,” kinnitas Harjo.
Üleeile, 15. oktoobril toimus ka Eesti-Norra koostööprogrammi “Green ICT” infoseminar, millega avati ettevõtlusprogrammi uus periood Eestis.
Seminaril toimub ka kaitseministeeriumi koordineeritava projekti “Open Cyber Range” töötuba. See on keskkond küberturbe väljaõppeks ning turvaliste tehnoloogiate arendamiseks, mis toetab uute küberturbe toodete ja teenuste väljatöötamist ja on suunatud eelkõige väikse- ja keskmise suurusega ettevõtetele, iduettevõtetele, kuid ka ülikoolidele ning kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele. Projekti tegevustega alustatakse 2019. aastal.
Teine programmi raames toimuv projekt on sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse juhitav “Health Sense”. Projektiga luuakse virtuaalne keskkond, mida hakatakse kasutama tervisega seotud andmete kogumiseks teadus- ja arendustööde eesmärgil. Tulevikus võimaldab see luua analüüsipõhiseid lahendusi terve inimese elu pikendamiseks.
Selle aasta sügisel avatavat väiketoetust saab taotleda Eesti ettevõte ettevalmistavate tegevuste (uuringud, analüüsid, ekspertiisid jms) läbiviimiseks põhiprojekti ettevalmistamiseks. Väikeprojektis toetatakse partnerotsingut Eestis ja Norras ning projekti pikkus on kuni neli kuud. Põhitoetuse taotlemine algab kevadel 2019.
Programmis osalemine on tasuta, üritust finantseerib Norra riik Norway Grants 2014–21 “Green ICT” programmi eelarvest.
NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon sai ülevaate taksoteenuse arengutest pärast kokkuleppevedude regulatsiooni sätestava seaduse jõustumist möödunud aasta novembris.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et seadusemuudatuse tulemusel on teenuseosutajate hulk aastaga kahekordistunud, tänu millele on taksode kättesaadavus ja ka hind paranenud. Järelevalve käigus on selgunud, et mitmetel kokkuleppeveoks kasutatavatel sõidukitel on puudu sõidukikaart ja õiget liiki kindlustus. „Teenuse usaldusväärsuse tõstmiseks on kavas teha seadusemuudatus, millega tekib kohustus näidata rakenduses ka sõidukikaardi andmeid,“ lausus Sester. „Platvormipõhiste teenuste regulatsiooni eesmärk peab olema ühelt poolt konkurentsi suurendamine ja sealt tulenevad paremad hinnad ja teenused ning teiselt poolt usaldusväärne ja ühtsete nõuetega teenus.“
Istungil toodi välja, et praegu on väljastatud umbes 8000 teenindajakaarti ja ligi 5000 sõidukikaarti. Märgiti, et Tallinna munitsipaalpolitsei on tänavu teinud üle 7000 kontrolli ja algatanud umbes 500 menetlust.
Istungil andsid olukorrast ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving ning teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee.
Riigikogu võttis 26 Riigikogu liikme algatatud ja majanduskomisjonis pikalt arutatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (188 SE) vastu möödunud aasta 14. juunil, see jõustus mullu 1. novembril.
