NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele maksekontode eelnõu, millega tahetakse soodustada välismaiseid investeeringuid Eestisse. Eelnõuga tahetakse anda võimalus kasutada osaühingu loomiseks ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses loodud kontot. Kehtiva seaduse järgi on osaühingu asutamise eelduseks Eestis avatud äriühingu pangakonto.
Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul parandaks seadusmuudatus meie ettevõtluskeskkonda. „Praegu loobuvad välisinvestorid Eestisse raha paigutamisest ja loovad oma äriühingu mujal, sest neil ei õnnestu eemal olles siin pangakontot avada. Eelnõu liberaliseerib majanduskeskkonda ning toob välisinvestorid ja e-residendid Eestisse tagasi.“
Komisjoni liige Külliki Kübarsepp leidis, et eelnõu vajaks paremat kooskõlastust finantsjärelevalve asutustega. „Rahapesu andmebüroo ja Finantsinspektsiooni seisukohad ei ühti kõiges rahandusministeeriumi omadega. Arvestades Danske Banki juhtumit on eriti oluline, et me ettevõtlust soodustades ei jätaks tähelepanuta võimalikke riske.“
Eelnõuga tahetakse vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu. Eelnõu ei muuda aktsiaseltsi asutamiskorda, milleks on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.
Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE) esimene lugemine on kavandatud täiskogu istungile 24. oktoobril.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Maris Lauri, Urve Tiiduse, Arto Aasa, Aivar Sõerdi, Meelis Mälbergi, Yoko Alenderi, Heidy Purga, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Urmas Kruuse, Igor Gräzini, Anne Sullingu, Johannes Kerdi, Laine Randjärve, Peep Aru, Ants Laaneotsa, Liina Kersna, Jüri Jaansoni, Keit Pentus-Rosimannuse, Terje Trei ja Aivar Surva 22. augustil esitatud arupärimisele valitsuse tahtmatuse kohta tegeleda piirikaubandusega (nr 441).
Arupärijad viitasid asjaolule, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja laekumised riigieelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Arupärijad soovisid teada, kui suur on Eesti maksutulu kaotus seoses kasvanud aktsiiside ja piirikaubandusega.
Ratase sõnul on olnud pigem tavapärane, et alkoholiaktsiisi määrad on Eestis kõrgemad kui Lätis. „Hetkel on õlleaktsiis Eestis 149 protsenti kõrgem Läti aktsiisist, kuid rõhutan, et õlleaktsiis on läbi aastate olnud Eestis kõrgem kui Lätis,“ ütles Ratas. Ta lisas, et kange alkoholi aktsiis Eestis on 50 protsenti kõrgem Läti aktsiisist. Ratas selgitas, et valitsus on 26. septembri istungil ühehäälselt vastu võtnud ning Riigikogus algatanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega jäetakse ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisimäärade tõus. Muudatuste jõustumisel väheneb 2020. aastal aktsiisimäärade erinevus 109 protsendile, kusjuures kange alkoholi aktsiisierinevus võib väheneda 24 protsendile, kui Läti tõstab plaanipäraselt ja Eesti ei tõsta kange alkoholi aktsiisi kahel järgneval aastal.
Ratas märkis, et piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ning lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul ostetud Eestist. Samas on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna tõttu ning need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral. Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. Lõunapiiril toimuv piirikaubandus on kasvanud ning põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu. Põhja piirikaubanduse moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis on kahanenud käesoleval aastal umbes 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Läti piirikaubandus moodustab 24,7 protsenti Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega. Ratase hinnangul sisaldab Läti piirimüük ka soomlaste oste ja tõenäoliselt suur osa põhjapiirilt vähenenud ostudest on tehtud Lätis. „Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame käesoleva aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi ca 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot,“ ütles Ratas.
Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. „Käesoleval aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit,“ ütles Ratas. „Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus alates 2016. aastast. Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes oluliselt ning selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu summas 33,3 miljonit,“ selgitas peaminister.
Ratas nentis, et ambitsioon ja ootused osutusid liiga kõrgeks. Ta tunnistas, et aktsiisimäärade võimaliku tõusu analüüs ja selle alusel tehtud prognoos ei olnud täielik. Selle tulemusena näeme, et reaalsed mõjud on turusituatsioonis olnud natukene teistsugused. „Valitsuskoalitsioon on tühistanud varasemalt seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud. Rahandusministeerium on korrigeerinud ka eelarvelaekumiste prognoose ja teadupärast vähendas valitsus ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisimäära tõusu poole võrra,“ ütles peaminister.
Ratas vastas veel arupärimisele idapiiri väljaehitamise alternatiivsete lahenduste kohta (nr 444).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas arupärimisele viipekeeletõlkide väljaõppe lõpetamise kohta (nr 445) ja arupärimisele Riigikogu poolt 15. jaanuaril vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste muudetud seaduste rakendamise kohta (nr 447).
NordenBladet — NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb sel nädalal NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil San Diegos ja Palo Altos Ameerika Ühendriikides, kus fookuses on kaitsetööstuse panus julgeoleku tagamisel.
Hanso sõnul on teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungi programm muljetavaldav ja näitab selgelt, kui oluline roll on teadusel ja tehnoloogia arengul julgeoleku tagamisel.
„Ka Eesti kaitsetööstus on kiire arengu faasis ja meil on kindlasti palju õppida,“ ütles Hanso. „NATO liikmena soovime anda oma panuse liitlaste kaitsevõime tõstmiseks ja pakkuda ka oma tooteid ja teenuseid alliansi liikmetele.“
Visiidi alguses külastab komitee kaitsetööstusettevõtte General Atomics peakorterit. San Diegos asuv ettevõte on spetsialiseerunud tuumafüüsika arendamisele ning droonidega kaugseirele. Veel tutvutakse Ameerika kaitetööstusliidu The Armed Forces Communications and Electronics Association (AFCEA) tegevusega.
Komitee liikmed külastavad ka San Diegos asuvat mereväebaasi, mis on Vaikse ookeani laevastiku peamine kodusadam. Kavas on tutvuda sotsiaalmeedia hiidude Facebook ja Google ning andmeanalüüsi ettevõtte Palantir tegevusega Silicon Valleys.
Komitee väljasõiduistungil on arutluse all ka desarmeerimine ja relvade leviku tõkestamine, samuti võitlus ekstremismi vastu. Kõneldakse veel tehisintellektist, küberkaitsest ja –turvalisusest, suurandmete analüütikast, aga ka mereväe ja mehitamata tehnoloogiast.
NordenBladet — Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esimehe Barbi Pilvre sõnul on tänavu Brüsselis toimuva plenaaristungi keskne teema seotud kosmose suurandmete töötlemisega. Kosmose suurandmete puhul on tegu satelliitidelt saadud kaugseire andmete ja satelliitside teenustega, mida kasutatakse Maal näiteks keskkonna-, julgeoleku- ja infrastruktuuriseire ning satelliitpositsioneerimise jaoks.
„Ettevõtjad erinevatest sektoritest näevad üha enam uusi ettevõtlusvõimalusi nii kosmoses kui ka Maal,“ ütles EISC Eesti delegatsiooni esimees Barbi Pilvre. „Samas on belglaste hinnangul puudujääke seadustes, mis puudutavad kosmose suurandmete töötlemist,“ lisas Pilvre. „Ettevõtjatel on tarvis õiguskindlust ja selget raamistikku, mil määral ja kuidas neid andmeid kasutada ning nendele probleemidele tänavusel plenaaristungil lahendusi otsitaksegi,“ märkis Eesti delegatsiooni esimees.
Belgia on sel aastal EISC eesistujariik. Pilvre tõi välja, et Belgia on eesistujariigina viidanud oma Kosmosekonverentsi istungi teema valiku puhul Eesti eesistumise ajal vastuvõetud resolutsioonile. Sel aastal arutatakse eesistumise ajal kosmosega seotud suurandmete töötlemise, küberruumi ja seaduste üle.
Eesti oli EISC eesistujariik möödunud aastal ning see tõi Eestisse kaks rahvusvahelist üritust. Eestisse tulid kokku parlamendiliikmed, kosmoseeksperdid ning maailmaruumiga seotud ettevõtjad üle Euroopa, et arutada seadusandluse, e-ühiskonna ning kosmosepoliitika jätkusuutlikkuse üle. Eesistumise plenaaristungil võeti vastu otsus Euroopa kosmoseseaduste kaasaajastamiseks.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Inteparliamentary Space Conference (EISC)) asutati 1999. aastal. Selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks vastava parlamendiorgani. Hetkel on organisatsioonis 12 täisliiget ning üks assotsieerunud liige.
NordenBladet — Riigikogu kiitis täiskogu istungil heaks seaduse, millega suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Seadusega luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi.
Seaduse eesmärk on viia jäätmetoetuse arendamise toetuse ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse summad kohalike omavalitsuste üksuste tulubaasi. Selleks suurendatakse kohalike omavalitsuste üksustele edasi antavat tulumaksuosa 0,03 protsendipunkti võrra 2019. aastal 11,9 protsendini ja 2020. aastal 11,96 protsendini. Muudatusega suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja vähendatakse sihtotstarbelisi toetusi, võimaldades pakkuda kohalikke teenuseid paindlikumalt ja kohalikke olusid arvestades.
Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.
Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (685 SE) poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu oli 3 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1.
Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse:
Valitsuse algatatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmise protokollide ratifitseerimise seadus (622 SE) näeb ette ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. aasta muudatused, millega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud.
ICAO on asutatud 1944. aasta 7. detsembril Chicagos koostatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni alusel. ICAO peamine eesmärk on töötada välja rahvusvahelise lennuliikluse arengu põhimõtted ning kooskõlastada ja suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega.
ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks aastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.
Seaduse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Tanel Talve, Erki Savisaare, Urve Palo, Toomas Pauri, Märt Sultsi, Dmitri Dmitrijevi, Toomas Väinaste, Barbi Pilvre, Hardi Volmeri, Hannes Hanso, Jaanus Marrandi, Heljo Pikhofi, Toomas Jürgensteini, Valeri Korbi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Marko Pomerantsi ja Raivo Aegi algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu.
Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.
Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Isamaa fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) taheti piirkondlikele ühistranspordikeskustele bussiliikluse korraldamisel täiendav otsustusõigus anda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 37 liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
