NordenBladet — Keskkond meie ümber saastub üha enam. Kaasa arvatud üks meie hinnalisemaid maavarasid – vesi. Inimeksistentsi püsimiseks on just puhta vee olemasolu kaaluka tähtsusega. Saastatuse suurenemise tõttu muutuvad järjest olulisemaks ka veepuhastusmeetodid.

Teaduslikult põhjendatud meetoditest on alates 2013. aastast patenteeritud elektrilahenduse plasmaga vee puhastamise meetod troonilt tõukamas viimased 100 aastat püsinud klooriga veepuhastusmeetodit.

Rahvusvaheline uurimisrühm TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Sergei Preisi eestvedamisel avaldas Journal of Electrostatics selleteemalise teadusartikli Surfactant and non-surfactant radical scavengers in aqueous reactions induced by pulsed corona discharge treatment (Pindaktiivsed ja mittepindaktiivsed radikaalide püüdurid vesifaasilistes reaktsioonides ajendatud impulss koroona elektrilahenduste poolt).

Professor Sergei Preis: „Klooriga vee puhastamine oli 100 aastat tagasi täiesti revolutsiooniline, kõrvaldades patogeenseid baktereid ja viiruseid joogiveest ning päästes sellega arvukalt inimelusid. Kloor on senini olnud tõepoolest odav ja tõhus veepuhasti, tappes inimesele ohtlikud bakterid. Tema miinuseks on aga üks kõrvaltoime. See tekib kloori vältimatul kokkupuutel lahustunud orgaaniliste ainetega (taimejäänustega), ehk rakkude metabolismi produktidega. Sellel kokkupuutel hakkab kloor kahjuks tootma kantserogeenseid, ehk vähki tekitavaid aineid“.

Vähiohu vähendamiseks on mõnedes Euroopa riikides (näiteks Holland, Soome, Taani) võetud kasutusele ka torustiku radikaalsemad korrashoiu meetmed (st pidev torustiku kontroll ja uuendamine). See päästab küll kloori lisamisest tarbeveele, selline vesi aga 100% joogikõlbulik kahjuks pole.

Tõhusam, aga kordi kallim veepuhastusviis on vee osoneerimine. Osooni lisamist vee puhastamiseks peetakse siiski suurte ja jõukamate rikaste riikide privileegiks (näiteks USA, Šveits, Prantsusmaa) ning kogu maailmas suudetakse seetõttu osooniga töödeldud joogivett toota siiski vaid väga väike osa.

„Viimase viie aastas uurimistöö tulemusena on meie uurimisrühm aga arendanud töökindlaks uudse, elektrilahenduse plasmaga veepuhastusmeetodi. Selle meetodi puhul vesi nn dušitakse elektroodide vahel, kus elektrilahenduse plasma põleb 18-20 kV pingega. Tulemuseks on sama tarbimiskõlbulik joogivesi kui osooniga puhastusmeetodi puhul. Puuduvad kantserogeensed lisandid, kuid protsess on umbes kolm korda odavam“, selgitab Sergei Preis.

Hetkel oleme läbirääkimisetapis ühe Soome tootmisettevõttega seadme tööstuslikuks tootmiseks.

Journal of Electrostatics https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304388618303358

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT