ENPA Eesti delegatsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Venemaa probleemile

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni eesmärk sel nädalal Strasbourgis toimuval assamblee IV osaistungil on juhtida liikmesriikide enamuse tähelepanu Venemaa põhjustatud probleemidele.

Delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski peab oluliseks dialoogi jätkamist ja Eesti osalemist assambleel. „Sellises keerulises olukorras on Eestil vaja osaleda dialoogis ja mitte boikoteerida assamblee tööd.“

Jufereva-Skuratovski sõnul ei ole hiljutine Venemaa volituste taastamise küsimus seekord ENPA päevakorras, kuid Eesti delegatsiooni keskne eesmärk Strasbourgis on hoida silm peal ja juhtida teiste liikmesriikide tähelepanu Venemaa poliitilise tegevuse tagajärgedele.

„Venemaa õigused assamblees taastati suvel teatud tingimustel, kuid meie ei ole sellega rahul, sest nad rikuvad rahvusvahelisi leppeid. Soovime teha koostööd kõigi liikmesriikidega, kes mõistavad, et Venemaal tuleb täieliku hääleõiguse taastamiseks täita kõik neile esitatud nõudmised,“ rääkis Jufereva-Skuratovski.

Delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, et põhitegevuseks sel sessioonil saab olema ENPA kriisi tõsiduse toomine suurte lääneriikide teadvusse. „Samuti arutame kaasamõtlejatega edasisi ühiseid aktsioone, mis pikas plaanis võiksid ENPA autoriteedi taastada.“

„Euroopa Nõukogu jaoks kriitilistel aegadel on Eesti delegatsioonile oluline olla kohal ja aktiivselt küsida ka teravaid küsimusi,“ sõnas delegatsiooni liige Indrek Saar. „Peame koos mõttekaaslastega andma endast parima, et see oluline organisatsioon ei kaotaks oma sihti seista igati demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest.“

Täna võtab istungil sõna Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Amelie de Montchalin. Homme osaleb ENPA istungil Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes annab ülevaate Prantsusmaa eesistumise perioodi tegevusest.

Assamblee arutab reedeni kestval istungil vilepuhujate ehk rikkumistest teatajate ja terrorismohvrite kaitsmist. Samuti on päevakorras aruanded kliimapõgenike ja töörände kohta Ida-Euroopas ning sünnitusabi ja günekoloogilise vägivallaga seotud probleemid maailmas.

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Sellest ajast esindab meie riiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selleks loodud Riigikogu delegatsioon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate Eesti võimalustest saavutada kliimaneutraalsus

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai eile (30.sept) ülevaate analüüsist, mis selgitas, kuidas on Eestil võimalik jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ning millised on selle võimalikud kulud.

Peaminister Jüri Ratase sõnul näitas analüüs, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on panustamine tulevikku. “Iga kliimamuutuste pidurdamisse investeeritud euro on investeering jõukusse ja nutikusse, mis annab nii innovatsioonis kui ka elukvaliteedis dividende. Meil on vastutus praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ning neid samme ei saa vaadata lihtsalt kuluna. Kõik, mida me täna ja lähikümnenditel maakera ja meie elukeskkonna hüvanguks teeme, on panustamine meie tuleviku tarkusesse, kestmisesse ja jõukusesse,” sõnas peaminister.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on madala kasvuhoonegaaside heitega majanduseni võimalik jõuda targalt panustades. „Peame otsima keskkonnasõbralikke lahendusi tööstus-, transpordi – ja energeetikasektoris. Meil on võimekaid teadlasi, kes oskavad pakkuda nutikaid lahendusi, mis võiks tulevikus jõuda kasutusse ka mujal maailmas. Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mis vajavad veel põhjalikku ja sisukat arutelu,“ lausus keskkonnaminister.

Komisjonile tutvustati SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia “Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“, mida tutvustatakse ajakirjandusele homme kell 9 keskkonnaministeeriumis. Uuringu käigus selgitati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus – millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Samuti, kui palju ja kuhu peavad panustama era-, avalik- ja mittetulundussektor.

Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel oleks Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleks avalikul, era- ja kolmandal sektoril teha nende aastate jooksul investeeringuid praeguses vääringus hinnanguliselt 17 miljardi euro ulatuses. Strateegiliselt tarkade otsuste korral oleksid need investeeringud pikaajaliselt tulutoovad.

Lisaks jätkas valitsuskomisjon arutelu Eesti Energia kava üle ehitada uus Enefit põlevkiviõlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaani üle. Komisjon andis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande analüüsida eri võimalusi põlevkiviõli eelrafineerimistehase kaasrahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise protsessis arutatakse edasi, kas ning mil viisil riik eelrafineerimistehase investeeringut toetada plaanib.

Komisjon otsustas seada energeetika valdkonnas riiklikuks prioriteediks kliimaeesmärkide täitmist toetavate energiatehnoloogiate uurimis- ja arendustööd.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on puhtama energiatootmise poole mõistlik liikuda samm haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal. „Põlevkivi annab täna suurema osa Eesti elektrist, eksporditulu ning tööd ja leiba tuhandetele inimestele. Seega tuleb liikuda väärtusahelas edasi ja toota põlevkivist senisest enam kõrgema lisandväärtusega ning madalama keskkonnajalajäljega tooteid,“ lisas ta. Tegevusi õigesti planeerides on see kooskõlas ka pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Samuti alustati arutelu ettepanekute üle, kuidas leevendada taastuvenergia arenduste piiranguid. Teemat arutatakse edasi valitsuse kabinetinõupidamisel oktoobris.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

ELAKi esimees arutab Kaunases Balti ja Poola kolleegidega EL eelarvet

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Anneli Ott osaleb täna Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Kaunases.

Ott ütles, et kohtumisel osalevate riikide seisukohad järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi küsimuses on sarnased. „Uude eelarvesse on planeeritud ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine, mis on tingitud eelkõige Suurbritannia kavast ühendusest lahkuda. Balti riigid ja Poola peavad väga oluliseks, et need toetused oluliselt ei langeks. Koos oleme läbirääkimistel neid seisukohti kaitstes tugevamad.“ Ta lisas, et Eesti kuulub uuel perioodil üleminekupiirkondade hulka, mis võib kaasa tuua omaosaluse tõusu projektides ja toetuste määra languse.

Esimehed arutavadki kohtumisel Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2021–2027) läbirääkimiste seisu.

Lisaks arutatakse detsembri alguses Helsingis toimuva COSAC-i ehk Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi programmi, kus on suur rõhk kliimateemadel.

Leedulased annavad ka ülevaate Rail Baltica projekti arengust riigis. Koos vaadatakse üle Kaunase raudteesõlm, kus kevadel algas Leedu esimese Rail Baltica raudteelõigu ehitamine.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Messil Foto Tallinn kuulutati välja Artproofi stipendiumi laureaat ja Outset Eesti rahvusvahelise ostukomisjoni valitud kunstnikud

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Kuni 29. septembrini on Kai kunstikeskuses avatud Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn. Messi avamisel kuulutati välja Artproofi stipendiumi laureaat ja Outset Eesti rahvusvahelise ostukomisjoni valitud kunstnikud.

5000-eurose Artproofi produktsioonistipendiumi pälvis Kristina Õllek. “Kristina projekt oli žürii hinnangul põnev kombinatsioon suureformaadilise fotokunsti ja installatsiooni vahel,” sõnas Artproofi müügijuht Taavi Rekkaro. Kunstnik sai stipendiumi toel produtseerida oma messil esitletava Põhjamere ökoloogiat uuriva uue teosteseeria “Filter feeders, double binds and other silicones” (2019).

Erarahastuse platvorm Outset Eesti toetas messilt Eesti kunstnike teose ostmist, mis kingitakse tuleval aastal rahvusvahelise muuseumi kogusse. Tallinnasse kutsutud rahvusvaheline žürii koosseisus Roos Gortzak (Kaasaegse Kunsti Keskus Vleeshaal), Melanie Bühler (Frans Hals Museum) ja Karin Laansoo (Outset Estonia/Kai kunstikeskus) valis messivalikust välja Mari-Leen Kiipli ja Cloe Jancise teosed.

Mari-Leen Kiiplilt valis žürii videoteose “Fish That Swallows the Earth/ Particles That Dance in the Sunrays” (2018). Žürii liige Melanie Bühler tõstis Kiipli teose puhul esile selle ajakohasust, kuivõrd kunstnik uurib teoses inimese ja looduse vahelist seost. “See teos hõljub popi ja looduse, disko ja muda vahel, vihjates samal ajal ühele kaasaja kõige põletavamale teemale,” kommenteeris ta.

Teine Outseti Eesti ostukomisjoni valik oli foto Cloe Jancise seeriast “Ootamine igaviku seisukohalt” (2019). Žüriile avaldas ennekõike muljet Jancise väljapaneku läbimõeldus ja tundlik kujundus. “Meil oli raske valida kunstniku seeriast ühte teost, kuna tema loodud installatsioon mõjus niivõrd terviklikult. Teoste paigutus toetab igati ka Cloe seeria temaatikat, mis vaatleb täielikkuse igatsust ja ühtesulandumise püüdlusi,” märkis Roos Gortzak.

Põhiseaduskomisjon toetas kodakondsuse taotlemise lihtsustamist Eestis sündinud lastele

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele kaks eelnõu, millega tahetakse luua võimalus taotleda lihtsustatud korras kodakondsust Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad on elanud siin enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.

Põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa märkis, et valitsuse eelnõu puudutab potentsiaalselt umbes 1500 alaealist. „Kehtiva seaduse järgi peab vanem taotlema Eesti kodakondsust korraga endale ja lapsele, aga eelnõuga loome vanemale võimaluse taotleda kodakondsust ainult lapsele,“ selgitas esimees. „Oluline on see, et määratlemata kodakondsusega ehk niinimetatud halli passiga vanematest või siis vanavanematest üks oli seisuga 20. august 1991 Eesti elanik,“ lisas Puustusmaa. Eelnõu puudutab tema sõnul alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik.

Istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni sama valdkonda puudutavat eelnõu tutvustanud Jevgeni Ossinovski sõnul on valitsuse eelnõu suuresti sümboolse väärtusega. “Neist 1500 lapsest enamik ei saa paraku Eesti kodanikuks enne täisikka jõudmist, sest Venemaa ei võimalda neil varem oma riigi kodakondsusest loobuda.“ Ta lisas, et sotsiaaldemokraatide eelnõuga soovitakse anda lastele võimalus saada Eesti kodanikuks kohe. „Soovime võimaldada Eesti kodakondsuse kõigile lastele, kelle esivanemad elasid taasiseseisvumise ajal Eestis ehk ligi 8000 alaealisele,” ütles Ossinovski.

Istungil osalesid siseminister Mart Helme ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, sama osakonna õigusnõunik ning Justiitsministeeriumi esindaja.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. septembril.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) otsustas komisjon saata esimesele lugemisele 8. oktoobril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...504505506...756Page 505 of 756