NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kinnitasid Eestis visiidil viibiva Rootsi parlamendi julgeoleku ja riigikaitse erikomisjoniga kohtudes, et ootavad väga Rootsi NATOsse pääsu, mis suurendaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut ning võimaldaks veelgi tihendada riikide kaitsealast koostööd.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul nõustusid mõlema riigi komisjonid, et Venemaa kujutab endast NATO-le pikaajalist ohtu ning liitlased peavad selleks valmistuma. Kohtumisel keskenduti riikide plaanidele, kuidas oma kaitsevõimet tugevdada.
Stoicescu tõi esile, et Eesti kaitse-eelarve ületab järgmisel aastal esmakordselt kolme protsendi piiri ning jõuab praeguselt 2,85 protsendilt umbes 3,2 protsendini SKPst. Ta pidas oluliseks, et lisaks ulatuslikele kaitseinvesteeringutele, mis moodustavad üle poole kaitse-eelarvest, panustab riik ka elanikkonnakaitsesse. Rootsi plaanib samuti oma kaitse-eelarvet olulisel määral suurendada, viies kaitsekulud tuleval aastal kahe protsendini SKPst.
Stoicescu kinnitas, et Eesti jätkab ka Ukrainale vajaliku sõjalise abi andmist, et Venemaa alustatud agressioonisõda võimalikult kiiresti võita. „Ülioluline on jätkata tööd nii uute sanktsioonide kehtestamisel kui ka olemasolevate tõhusamal rakendamisel, et lõpetada igasugune kaubavahetus Venemaaga. Venemaad pole võimalik peatada muidu, kui nõrgestades seda riiki nii palju, et nad pole võimelised sõda jätkama,“ lausus ta.
Riigikaitsekomisjoni liikmed kinnitasid kohtumisel, et ootavad väga, et lisaks Soomele saaks ka Rootsi võimalikult kiiresti NATO liikmeks. Praeguseks on Rootsi ühinemise heaks kiitnud 29 riiki 31st. „Meie vaated ja arusaamad julgeoleku ja riigikaitse väljakutsetest on ühesugused ning Rootsist saab meile NATOs väga hea liitlane,“ ütles Stoicescu.
Kohtumisel räägiti ka Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO regionaalsetest kaitseplaanidest, mis tuleb liitlastel ühiselt läbi harjutada ja tegelike sõjaliste võimetega täita. Samuti rõhutasid komisjonide liikmed vajadust suurendada kiiresti Euroopa kaitsetööstuste võimekust, et tagada piisav relvastuse ja laskemoona varu.
NordenBladet — Riigikogu istungil andis Riigikohtu esimees Villu Kõve ülevaate kohtusüsteemi toimimisest ja peamistest murekohtadest ning tegi ettepanekuid seadusandjale.
Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ja üldiselt ka kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul. „Samas aga seisame silmitsi muret tekitavate tendentsidega ja jätkuvalt lahendamata probleemidega,“ lisas ta.
Riigikohtu esimees ütles oma ettekandes, et Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabelis paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil‑ ja haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt teisel kohal Euroopa Liidu liikmesriikidest, Taani järel. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes tsiviil‑ ja kaubandusasjades kuuendal ja haldusasjades neljandal kohal Euroopas. „Seejuures on meie riigi rahaline panus kohtusüsteemi ja kohtunike ja advokaatide arv 1000 elaniku kohta pigem tabeli viimases kolmandikus. Samas peame tõdema, et kohtute töökoormus on tasapisi tõusmas, jõudlus tasapisi langemas ja menetlustähtajad pikenemas. See on fakt, mida eitada ei saa.“ tõi Kõve välja.
Kohtute usaldusväärsusest ja sõltumatusest rääkides ütles Riigikohtu esimees, et usaldusväärsus on jätkuvalt kõrgel tasemel. 2022. aastal tehti institutsioonide usaldusväärsuse uuring, mille järgi usaldas Eesti kohtuid 67% vastanuist. Kohtusüsteemi usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kohtunike distsiplinaarsüütegude arv on väike ja süsteem suudab oma muredega ise toime tulla.
Kõve sõnul on kohtusüsteemi põhilise mure kohtunike põlvkonnavahetus. Lähema viie aasta jooksul võib pensionile jääda 65 kohtunikku. „Eelmine aasta kuulutasin välja viis konkurssi, Justiitsministeerium kuulutas välja viis konkurssi esimese ja teise astme kohtu kohtunike leidmiseks, kuid 20-le maakohtu kohtunikukohale konkureeris kokku vaid 27 inimest,“ tõi ta näiteks. Seega suurest huvist kohtunikuameti vastu on tema sõnul raske rääkida.
Esimehe jutust selgus, et oleme jõudnud olukorda, kus meie esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte materiaalsest ressursist niivõrd, vaid inimestest ja seda mitte ainult kohtunikkonnas, vaid ka prokuratuuris ja advokatuuris. „Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate isikuomadustega kandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku,“ lisas ta.
Kõve ettekandest tuli välja, et lisaks kohtunikele ei suuda me enam leida ka kohtujuriste, kelle konkursid kukuvad järjekindlalt läbi, leidmata kandidaati. „Seda vaatamata asjaolule, et igal aastal lõpetab ülikoolis õigusteadlase diplomiga sadu noori ja kohtuniku ega kohtujuristi palk ei ole justkui iseenesest halb ja sobivate kandidaatide otsimiseks tehakse ka tööd,“ ütles Riigikohtu esimees. Kõve sõnul on selge, et kohtusüsteem ja õigusriik vajavad toimimiseks kvaliteetselt mehitatud prokuratuuri ja advokatuuri.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogu tänasel istungil läbis üks eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõuga (258 OE) võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024–2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.
ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.
Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024–2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: poolt 14, vastu 63. Ettepanek ei leidnud toetust, esimene lugemine lõpetati.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 9 872 000 euro võrra, esimene lugemine jätkub homme kell 14 algaval täiskogu istungil.
Viie eelnõu esimene lugemine lükkus edasi järgmise istungi päevakorda
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsesse täiskogu istungisse edasi ka viie eelnõu esimene lugemine. Need on Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) ning Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE).
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas tänasel istungil saastetasumäärade muutmist ja otsustas toetada keskkonnatasude jõulist tõusu.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda.
„Tundub, et eelnõus ettenähtud saastetasude määrade tõus on vähe ambitsioonikas. Hetkel pakutavad numbrid jäävad oluliselt alla sellele, mida tarbijahinnaindeksi muutustest oleksime eeldanud. Peame seda hindama edasise menetluse käigus, kuidas tagada mõistlik tasakaal keskkonnaeesmärkide täitmise ning ettevõtlusvabaduse vahel. Eelkõige peame lähtuma põhiseaduses sätestatud printsiibist, et saastaja peab hüvitama tekitatud keskkonnakahju,“ ütles Taro. Ta lisas, et suuremad saastetasud aitavad kaasa üleminekule jätkusuutlikumale majandusmudelile, motiveerivad ettevõtteid kasutama näiteks uuemat tehnoloogiat ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks.
Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad.
Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Samuti muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ütles: „Hääletasin eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu. Maapõue kasutamise puhul jäi segaseks tasumäära muutus. Sektor oleks valmis 10% muutusega aga ministeerium teeb ettepaneku 50% peale. Kas selline muutus on sektorile jõukohane tuleb selgitada välja eelnõu edasise menetluse käigus“.
Muudatusega lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Metsamaa raadamist tuleb pikaajalisi elurikkuse ja kliimaeesmärke silmas pidades pidurdada, et vähendada maakasutussektoris süsinikuheitmeid, säilitada seotud süsiniku varu metsamaal, hoida alal metsadega seotud ökosüsteemiteenused ning suurendada asendusefekti mõju.
Eelnõu näeb ette tõsta ka kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid, mis vastaksid tänasele ootusele ressursi kasutamise õiglasel hinnastamisel. Praegused kalapüügitasu piirmäärad kehtivad aastast 2006, mil seadus sellisel kujul kehtestati. Teiseks eesmärgiks on läbi mõistliku tasu rakendamise vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nö igaks juhuks, mistõttu sektorisse tulijatel ei ole võimalik püügivõimalusi saada või on sisenemisbarjäär ebamõistlikult kõrge.
Keskkonnakomisjoni istungil andis eelnõu kohta selgitusi kliimaminister Kristen Michal.
Keskkonnakomisjon otsustas saata keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) Riigikogu täiskogu istungile 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas saata täiskogu ette esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, mis kärbib aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul kuulas komisjon ära rahandusministri selgitused ning toetas üksmeelselt ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada. „Muudatus on vajalik, et leevendada riigieelarvega seotud rasket olukorda. Lisaks muudele kärpemeetmetele on valitsus kokku leppinud, et neljaks aastaks külmutatakse ka avaliku sektori palgafond,“ ütles ta.
Eelnõu piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgatõusu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.
Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.
Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) täiskogu istungi päevakorda 18. oktoobril.
NordenBladet – Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector on võimaliku lekke tõttu tööst väljas, kuna pühapäeva öösel langes rõhk merealuses torus ning Eesti ja Soome süsteemihaldurid sulgesid gaasivoo, teatas Eesti süsteemihaldur Elering pühapäeval.
Avarii põhjus pole teada. Süsteemihaldurid asuvad esimesel võimalusel juhtunu asjaolusid välja selgitama.
Eleringi kinnitusel ei mõjuta Balticconnectori töö peatamine Eesti tarbijate gaasiga varustamist. Gaas jõuab Balticconnectori sulgemise järel Eesti tarbijateni Lätist.
Soome võrguoperaatori Fingridi teatel oli gaasivarustus pühapäeva hommikul stabiilne ning riigi gaasivarustus tagatakse Inkoo vedelgaasi terminali kaudu.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist Eestis kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Balticconnector alustas tööd 2020. aasta alguses.
