Neljapäev, august 7, 2025

EESTI UUDISED

Doktoritöös uuriti kolme terapeutilist võimalust, millega kaitsta hapnikupuuduses kudesid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ajukahjustus, südameinfarkt ja südame seiskumine võivad põhjustada keerulise hüpoksilis-isheemilise terviseseisundi, mis avaldub siis, kui peaaju või südame verevarustus on häiritud. Selle tagajärjel tekib hapniku- ja toitainevaegus ning rakud surevad kiiresti. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö aitab paremini mõista, millised tegurid võiksid kaitsta kude hapnikupuuduse eest, mis kaasneb erinevate südameveresoonkonna haigustega. Hetkel kasutusel olevad ravimeetodid aitavad küll kahjustust vähendada, kuid pole kaugeltki ideaalsed.

Doktoritöö autor, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant Kattri-Liis Eskla kirjeldas, et koe hapnikupuuduse ehk isheemia kõrvaldamine ja verevoolu taastamine ehk reperfusioon aitavad küll kõrvaldada esmase kahju, kuid põhjustavad uue kahjustuse, mille tagajärjed võivad olla tõsisemad kui hapnikupuudusel üksi. Ideaalne ravimeetod laseks taastada verevoolu võimalikult väikese reperfusioonikahjustusega. Et töötada välja tõhusamad ravimeetodid, on vaja paremini mõista molekulaarseid mehhanisme, mis on seotud isheemia reperfusiooni kahjustusega.

Eskla doktoritöö seisnebki rakkude ja hiirte alusuuringutes molekulaarsel tasemel. Nende käigus vaatles ta kolme võimalikku terapeutilist mehhanismi isheemia reperfusiooni kahjustuse raviks. Nendeks olid hüpotermia ehk kehatemperatuuri langetamine, vesiniksulfiidi kasutamine ja lümfangiogenees. „Uued ravimeetodid aitavad laiendada arusaamist hüpoksilis-isheemilisest kahjustusest ja parandada patsientide taastumisvõimalusi,“ tõdes Eskla.

Eskla kirjeldas, et kliinilises praktikas on kehatemperatuuri langetamine kasutusel eelkõige sekundaarse ajukahjustuse vähendamiseks. Siiski näitavad mõningad uuringud, et hüpotermiaga saab vähendada ka südamelihase kahjustust. „Seni on hüpotermiat vaadeldud kui tegurit, mis vähendab metabolismi ja hapniku tarbimist. Meie tulemuste põhjal võimaldab hüpotermia suurendada ka vastupanu hapnikupuudusest tulenevale stressile,“ kirjeldas Eskla.

Teist uuritavat mehhanismi – vesiniksulfiidi – peeti pikka aega mürgiseks gaasiks, kuid sellel põhinevad ravimeetodid võivad olla olulised mitme südame-veresoonkonna haiguse puhul. „Südamekahjustus vähendab rakus mitokondrite hulka, mis varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Meie tulemused näitavad, et vesiniksulfiid reguleerib mitokondrite hulka konkreetse signaaliraja kaudu. Südamekahjustuse puhul väheneb südames vesiniksulfiidi tase ja eksogeenne vesiniksulfiid aitab seda taastada. Selle tulemusena suureneb südame mitokondrite hulk ja paraneb südame funktsioon,“ rääkis doktorant.

Kolmandaks uuris Eskla lümfangiogeneesi ehk lümfisoonte teket, millele on isheemia reperfusiooni kahjustuse ravis pööratud palju vähem tähelepanu kui veresoonte tekkele. Ometi muutub isheemia reperfusiooni kahjustuse tulemusena ka südame lümfisüsteem. „Meie töö põhjal selgus, et südamekahjustuse korral tekitab endogeense lümfangiogeneesi pidurdamine põletikuvastust, südame talitlushäiret ja iseloomulikku lümfisoonte tiheduse suurenemist ei toimu,“ kirjeldas Eskla. Selle seisundi leevendamiseks manustati hiirtele lokaalselt üht põhilist valku, mis vastutab lümfangiogeneesi eest organismis. See vähendas põletikku ja parandas südame talitlushäiret. „Seega on lümfangiogenees isheemia reperfusiooni kahjustuse korral üks oluline uus ravimeetod,“ kinnitab Eskla.

Kokkuvõtvalt ütleb doktoritöö autor, et isheemia reperfusiooni kahjustus on väga keeruline haigusseisund, kus omavahel seostuvad erinevad molekulaarsed signaalirajad. „Selles olukorras ei ole ühte kindlat ravimeetodit, mis aitaks tekkinud kahjustusega toime tulla. Pigem on see kombinatsioon mitmest ravimehhanismist, mille koostoime vähendab isheemia reperfusiooni kahjustust,“ ütles doktorant.

Kattri-Liis Eskla kaitseb doktoritööd „Isheemia reperfusiooni kahjustuse terapeutilised mehhanismid“ 27. septembril kell 14.15 Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19).

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli inimese füsioloogia vanemteadur Hendrik Luuk, Christian Ansgar Hundahl (PhD, Novo Nordisk) Taanist ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar.

 

ENPA Eesti delegatsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Venemaa probleemile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni eesmärk sel nädalal Strasbourgis toimuval assamblee IV osaistungil on juhtida liikmesriikide enamuse tähelepanu Venemaa põhjustatud probleemidele.

Delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski peab oluliseks dialoogi jätkamist ja Eesti osalemist assambleel. „Sellises keerulises olukorras on Eestil vaja osaleda dialoogis ja mitte boikoteerida assamblee tööd.“

Jufereva-Skuratovski sõnul ei ole hiljutine Venemaa volituste taastamise küsimus seekord ENPA päevakorras, kuid Eesti delegatsiooni keskne eesmärk Strasbourgis on hoida silm peal ja juhtida teiste liikmesriikide tähelepanu Venemaa poliitilise tegevuse tagajärgedele.

„Venemaa õigused assamblees taastati suvel teatud tingimustel, kuid meie ei ole sellega rahul, sest nad rikuvad rahvusvahelisi leppeid. Soovime teha koostööd kõigi liikmesriikidega, kes mõistavad, et Venemaal tuleb täieliku hääleõiguse taastamiseks täita kõik neile esitatud nõudmised,“ rääkis Jufereva-Skuratovski.

Delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, et põhitegevuseks sel sessioonil saab olema ENPA kriisi tõsiduse toomine suurte lääneriikide teadvusse. „Samuti arutame kaasamõtlejatega edasisi ühiseid aktsioone, mis pikas plaanis võiksid ENPA autoriteedi taastada.“

„Euroopa Nõukogu jaoks kriitilistel aegadel on Eesti delegatsioonile oluline olla kohal ja aktiivselt küsida ka teravaid küsimusi,“ sõnas delegatsiooni liige Indrek Saar. „Peame koos mõttekaaslastega andma endast parima, et see oluline organisatsioon ei kaotaks oma sihti seista igati demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest.“

Täna võtab istungil sõna Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Amelie de Montchalin. Homme osaleb ENPA istungil Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes annab ülevaate Prantsusmaa eesistumise perioodi tegevusest.

Assamblee arutab reedeni kestval istungil vilepuhujate ehk rikkumistest teatajate ja terrorismohvrite kaitsmist. Samuti on päevakorras aruanded kliimapõgenike ja töörände kohta Ida-Euroopas ning sünnitusabi ja günekoloogilise vägivallaga seotud probleemid maailmas.

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Sellest ajast esindab meie riiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selleks loodud Riigikogu delegatsioon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate Eesti võimalustest saavutada kliimaneutraalsus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai eile (30.sept) ülevaate analüüsist, mis selgitas, kuidas on Eestil võimalik jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ning millised on selle võimalikud kulud.

Peaminister Jüri Ratase sõnul näitas analüüs, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on panustamine tulevikku. “Iga kliimamuutuste pidurdamisse investeeritud euro on investeering jõukusse ja nutikusse, mis annab nii innovatsioonis kui ka elukvaliteedis dividende. Meil on vastutus praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ning neid samme ei saa vaadata lihtsalt kuluna. Kõik, mida me täna ja lähikümnenditel maakera ja meie elukeskkonna hüvanguks teeme, on panustamine meie tuleviku tarkusesse, kestmisesse ja jõukusesse,” sõnas peaminister.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on madala kasvuhoonegaaside heitega majanduseni võimalik jõuda targalt panustades. „Peame otsima keskkonnasõbralikke lahendusi tööstus-, transpordi – ja energeetikasektoris. Meil on võimekaid teadlasi, kes oskavad pakkuda nutikaid lahendusi, mis võiks tulevikus jõuda kasutusse ka mujal maailmas. Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mis vajavad veel põhjalikku ja sisukat arutelu,“ lausus keskkonnaminister.

Komisjonile tutvustati SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia “Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“, mida tutvustatakse ajakirjandusele homme kell 9 keskkonnaministeeriumis. Uuringu käigus selgitati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus – millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Samuti, kui palju ja kuhu peavad panustama era-, avalik- ja mittetulundussektor.

Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel oleks Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleks avalikul, era- ja kolmandal sektoril teha nende aastate jooksul investeeringuid praeguses vääringus hinnanguliselt 17 miljardi euro ulatuses. Strateegiliselt tarkade otsuste korral oleksid need investeeringud pikaajaliselt tulutoovad.

Lisaks jätkas valitsuskomisjon arutelu Eesti Energia kava üle ehitada uus Enefit põlevkiviõlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaani üle. Komisjon andis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande analüüsida eri võimalusi põlevkiviõli eelrafineerimistehase kaasrahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise protsessis arutatakse edasi, kas ning mil viisil riik eelrafineerimistehase investeeringut toetada plaanib.

Komisjon otsustas seada energeetika valdkonnas riiklikuks prioriteediks kliimaeesmärkide täitmist toetavate energiatehnoloogiate uurimis- ja arendustööd.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on puhtama energiatootmise poole mõistlik liikuda samm haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal. „Põlevkivi annab täna suurema osa Eesti elektrist, eksporditulu ning tööd ja leiba tuhandetele inimestele. Seega tuleb liikuda väärtusahelas edasi ja toota põlevkivist senisest enam kõrgema lisandväärtusega ning madalama keskkonnajalajäljega tooteid,“ lisas ta. Tegevusi õigesti planeerides on see kooskõlas ka pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Samuti alustati arutelu ettepanekute üle, kuidas leevendada taastuvenergia arenduste piiranguid. Teemat arutatakse edasi valitsuse kabinetinõupidamisel oktoobris.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

ELAKi esimees arutab Kaunases Balti ja Poola kolleegidega EL eelarvet

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Anneli Ott osaleb täna Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Kaunases.

Ott ütles, et kohtumisel osalevate riikide seisukohad järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi küsimuses on sarnased. „Uude eelarvesse on planeeritud ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine, mis on tingitud eelkõige Suurbritannia kavast ühendusest lahkuda. Balti riigid ja Poola peavad väga oluliseks, et need toetused oluliselt ei langeks. Koos oleme läbirääkimistel neid seisukohti kaitstes tugevamad.“ Ta lisas, et Eesti kuulub uuel perioodil üleminekupiirkondade hulka, mis võib kaasa tuua omaosaluse tõusu projektides ja toetuste määra languse.

Esimehed arutavadki kohtumisel Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2021–2027) läbirääkimiste seisu.

Lisaks arutatakse detsembri alguses Helsingis toimuva COSAC-i ehk Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi programmi, kus on suur rõhk kliimateemadel.

Leedulased annavad ka ülevaate Rail Baltica projekti arengust riigis. Koos vaadatakse üle Kaunase raudteesõlm, kus kevadel algas Leedu esimese Rail Baltica raudteelõigu ehitamine.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Messil Foto Tallinn kuulutati välja Artproofi stipendiumi laureaat ja Outset Eesti rahvusvahelise ostukomisjoni valitud kunstnikud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kuni 29. septembrini on Kai kunstikeskuses avatud Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn. Messi avamisel kuulutati välja Artproofi stipendiumi laureaat ja Outset Eesti rahvusvahelise ostukomisjoni valitud kunstnikud.

5000-eurose Artproofi produktsioonistipendiumi pälvis Kristina Õllek. “Kristina projekt oli žürii hinnangul põnev kombinatsioon suureformaadilise fotokunsti ja installatsiooni vahel,” sõnas Artproofi müügijuht Taavi Rekkaro. Kunstnik sai stipendiumi toel produtseerida oma messil esitletava Põhjamere ökoloogiat uuriva uue teosteseeria “Filter feeders, double binds and other silicones” (2019).

Erarahastuse platvorm Outset Eesti toetas messilt Eesti kunstnike teose ostmist, mis kingitakse tuleval aastal rahvusvahelise muuseumi kogusse. Tallinnasse kutsutud rahvusvaheline žürii koosseisus Roos Gortzak (Kaasaegse Kunsti Keskus Vleeshaal), Melanie Bühler (Frans Hals Museum) ja Karin Laansoo (Outset Estonia/Kai kunstikeskus) valis messivalikust välja Mari-Leen Kiipli ja Cloe Jancise teosed.

Mari-Leen Kiiplilt valis žürii videoteose “Fish That Swallows the Earth/ Particles That Dance in the Sunrays” (2018). Žürii liige Melanie Bühler tõstis Kiipli teose puhul esile selle ajakohasust, kuivõrd kunstnik uurib teoses inimese ja looduse vahelist seost. “See teos hõljub popi ja looduse, disko ja muda vahel, vihjates samal ajal ühele kaasaja kõige põletavamale teemale,” kommenteeris ta.

Teine Outseti Eesti ostukomisjoni valik oli foto Cloe Jancise seeriast “Ootamine igaviku seisukohalt” (2019). Žüriile avaldas ennekõike muljet Jancise väljapaneku läbimõeldus ja tundlik kujundus. “Meil oli raske valida kunstniku seeriast ühte teost, kuna tema loodud installatsioon mõjus niivõrd terviklikult. Teoste paigutus toetab igati ka Cloe seeria temaatikat, mis vaatleb täielikkuse igatsust ja ühtesulandumise püüdlusi,” märkis Roos Gortzak.

1...483484485...735Page 484 of 735