NordenBladet — Valitsusele tutvustati tänasel kabinetinõupidamisel rahandus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüüsi, millega kaardistati võimaliku maksumuudatuse mõju osaajaga töökohtade loomisele ja maksulaekumisele.
Uuring käsitles võimalikku sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamist osaajaga töötavatele 3-8aastaste laste vanematele, 18-24aastastele noortele ning 55-aastastele ja vanematele inimestele, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga.
Uuringust selgus, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus ei ole oluliseks takistuseks osaajaga töökohtade loomisel ning inimeste mittetöötamise põhjused on pigem isiklikud.
Oluline on ka see, et suur osa inimestest, kes soovivad töötada osalise koormusega, on juba täna sotsiaalmaksu erandiga kaetud. Nende puhul maksab tööandja sotsiaalmaksu teenitavalt tasult, mitte miinimumpalga pealt. Näiteks osaajaga töötavad pensionärid, kuni 3-aastaste laste vanemad, õpilased, tudengid jt.
Analüüsist ilmnes, et tööandjate teadlikkus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse eranditest on madal. Praktikas neid lahendusi küll kasutatakse, kuid teadlikkus palgata osalise tööajaga töökohtadele neid inimesi, kellele kehtivad sotsiaalmaksu erandid, võiks tööandjate hulgas olla oluliselt suurem.
Ühtlasi andis valitsus täna rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile täiendava ülesande analüüsida osaajaga töötavate hooldajate töötasu sotsiaalmaksuga maksustamist. Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.
PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Kliimasäästlikkus
Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.
Konkurentsivõimelisus
Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“
Ühiskondlik koostöö
Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.
Ühised lahendused tulevikuks
„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.
„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.
Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee
NordenBladet —17. detsembril kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia juhatus Tallinna Ülikooli ettepanekul ajalooajakirja Acta Historica Tallinnensia uue peatoimetaja ja uue toimetuse. Peatoimetaja ülesandeid täidab uuest aastast Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, uuteks ajakirja toimetajateks nimetati poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse (AAK) vanemteadur Anu Mänd, baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath ja AAKi vanemteadur Maie Pihlamägi, kes oli ühtlasi ajakirja senine peatoimetaja ja panustab uue toimetuse töösse 2020. aasta lõpuni.
Uus toimetus soovib jätkata 1997. aastal asutatud teadusajakirja senist suunda, avaldades kõrgetasemelisi artikleid Ida-Euroopa, Läänemere piirkonna ja Baltimaade ajaloost keskajast 20. sajandi lõpuni. Alates 2021. aastast on plaanis minna senise ühe numbri asemel kahe numbri avaldamisele aastas, samuti on eesmärk laiendada ajakirja kaasautorite ringi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ja töötada välja ajakirja uus kujundus ning küljendus. 2020. aasta alguses moodustakse ajakirja uus rahvusvaheline toimetuskolleegium.
Acta Historica Tallinnensia avaldab kaastöid nii eesti kui ka inglise keeles, kõik ajakirja kaastööd on tasuta veebis loetavad (open access). Ajakirja indekseerivad mitmed mainekad rahvusvahelised andmebaasid, sh Arts and Humanities Citation Index ja Scopus. Ajakirja kirjastajana jätkab Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus. Ajakirja väljaandmist toetavad TLÜ humanitaarteaduste instituut ja AAK.
NordenBladet — Alates 1. jaanuarist 2020 on Kliiniliste uuringute keskusTartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi töökorralduslik üksus. Vastavakeskuse loomine on nii Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse üks eesmärkidest kui ka kliinilise meditsiini instituudi üks arenguprioriteetidest ja selle nimel on tegutsetud aastast 2017.
„Tänapäeva rahvusvaheline kliiniliste teadusuuringute maastik on pidevas arengus – täienevad andmed haiguste etioloogiast ja patogeneesist, lisanduvad uued bioressursid ja biopangad, erinevatest riiklikest ja rahvusvahelistest andmekogudest laekuvad andmed loovad uusi võimalusi teaduspõhiste uuringute läbiviimiseks ja juba kogutud andmete analüüsiks. Jõuliselt areneb uus trend: uurija poolt algatatud ja koostöös ravimitööstusega planeeritavad teadusprojektid,“ rääkis kliinilise meditsiini instituudi kliiniliste uuringute keskuse juhataja Katrin Kaarna.
Kaarna sõnul on riikliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime ning koostöö edasiseks laiendamiseks võtmetähtsusega uuringutega tegelevate arstide, teadurite, doktorantide, residentide ning uuringumeeskondade teiste liikmete igakülgne toetamine: „Olen kindlalt veendunud, et suurepäraste meditsiiniteadlaste ideed sünergias julgete ja uuenduslike tugilahendustega on see viis, mis tagab meditsiiniteaduses edasiliikumise ja edu.“
„Kui aastatel 2017-2019 toimus Kliiniliste uuringute keskuse unikaalse kompetentsi väljaarendamine vastavalt meie meditsiiniteadlaste vajadustele siis tänaseks oleme jõudnud toimiva struktuurini ja selgete töökorralduslike protsessideni. Oleme tõenduspõhiselt näidanud, et oskame oma tööd väga hästi teha ja tuua seeläbi Eesti meditsiiniteadlastele sisulist tuge,” võttis Kaarna senise kokku.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministri Christine Lambrechtiga, et rääkida Eesti e-riigi toimimisest, andmekaitsest ja Euroopa Liidu digipoliitika arengust.
„Eestil on alati hea meel jagada oma e-riigi üles ehitamise kogemust. Meie jaoks on digiriigi vundament mugavad teenused, mida inimesed usaldavad. See on ühelt poolt saavutus, kuid teisalt ka suur vastutus, sest peame oma registreid ja nendega seotud teenuseid pidevalt arendama, et nad oleksid kõigile kättesaadavad ja usaldusväärsed, aga ka uuenduslikud ning jätkusuutlikud.“
Ratas kinnitas valmisolekut jagada Saksamaaga kogemusi elektrooniliste andmebaaside turvalisuse, digiteenuste õigusliku reguleerimise ning inimeste võimaluste kohta oma andmeid kontrollida.
Veel rääkis Ratas Saksamaa ministriga Euroopa Liidu digipoliitikast. „Üks olulisemaid tulevikuküsimusi ELi jaoks on koostöö küberturvalisuse alal ning tehisintellekti arendamine ja reguleerimine. Digiarengul on endiselt palju potentsiaali parandada ka piiriülest koostööd teenuste ja andmete piiriülese liikumise kaudu,“ ütles peaminister.
Lisaks rääkisid Ratas ja Lambrecht Saksamaa tulevasest eesistumisest Euroopa Liidu nõukogus ning kahepoolsetest suhetest.
Avafoto: Peaminister Jüri Ratas ja Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministri Christine Lambrecht (Stenbocki maja)
Allikas: Eesti Riigikogu
