NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas on tulevastele arstidele ja tervishoiutöötajatele õpetatud järjepidevalt teaduspõhise tervisliku söömise põhialuseid. Selle üks eestvedaja on meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer, kes lisaks õppeainete arendamisele harib üliõpilasi, tulevasi arste, aga ka teisi soovijaid tervisliku toitumise põhitõdedest raamatu „Normaalne söömine“ ja e-kursuse ehk MOOCi kaudu.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on aastakümneid õpetatud tervisliku toitumise teaduspõhiseid aluseid läbi õppeainete, kus käsitletakse inimese ainevahetust ja inimese füsioloogiat. „Tulevased arstid saavad nüüdisaegsed põhjalikud teaduspõhised teadmised vitamiinidest ja mineraalainetest, nende omastamisest aga ka tervist toetava söömise erinevatest tahkudest. Söömise põhitõdede õpetamine on olnud seega järjepidev protsess. Nii saavad arstid ja tervishoiutöötajad üha paremaid ja süsteemsemaid teadmisi teadlikumast ainevahetust toetavast toitumisest,“ ütles Zilmer.

Tulevaste meditsiinitöötajate kõrval on oluline ka teiste inimeste harimine ja silmaringi teaduspõhine laiendamine. Nii on Mihkel Zilmer, Ursel Soomets, Tanel Visnapuu, Vambola Leping ja Rando Porosk loonud teaduspõhise toitumise huvilistele tasuta e-kursuse (MOOCi) „Söömisest, joomisest ja informatsioonist“. See on toimunud juba kaks korda ning selle süsteemse kursuse on läbinud juba ligi 300 inimest.

Kursuse eesmärgiks on aidata omandada teadus-, inimorganismi- ja meditsiinipõhised baasteadmised toiduainete ning makro- ja mikrotoitainete kohta: seedimine- ja imendumine, füsioloogilised aspektid, ainevahetuslikud aspektid, põhiliste dieetide tervis-soodsad ja tervis-probleemsed aspektid. Kursus aitab nüüdisaegse teadusinfo alusel mõista söömist ja joomist inimorganismi ainevahetuse-põhiselt seostatuna füsioloogiliste talitlustega.

Ainevahetusepõhistest söömise baastõdedest annab ülevaate ka hiljuti taas kordustrükist tulnud Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Anne Lille raamat „Normaalne söömine“ (kirjastus Avita).

Raamatu sissejuhatuses kirjutatakse, et söömine on inimese elu alus. Kestvad tõsised piirangud ja kestvad liialdused söömises põhjustavad varem või hiljem häireid. Nõrgenevad keha passiivsed ja aktiivsed kaitsesüsteemid, häirub rakkude jagunemine, pidurdub haavade paranemine, aeglustub ainevahetus, väheneb lihaste jõudlus, tasapisi langeb ka vaimne võimekus. Inimese ainevahetusepõhiseid põhiteadmisi söömisest vajavad kõik ja neid „Normaalne söömine“ ka selgitab.

NordenBladet — Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb 2–3% rahvastikust ja ligikaudu 4% täiskasvanud inimestest. Levinud haigus on ka ateroskleroos, mis mõjutab väga paljude kõrgemas eas inimeste elukvaliteeti. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esmakordselt markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Uus teadmine aitab haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida. Kui see mudel jõuab ühel päeval arstide kasutusse, muutub enamlevinud haiguste diagnoosimine ja ravi senisest täpsemaks ja odavamaks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant, mass-spektromeetria labori spetsialist Aigar Ottas rääkis, et psoriaasil ja atoopilisel dermatiidil on hulganisti kaasuvaid haigusi. Üks neist on ateroskleroos. Selle tekkeriskid on näiteks kõrge iga, meessugu, suitsetamine, rasvumine, alkoholi tarbimine ja suur LDL-i ehk n-ö halva kolesterooli sisaldus veres. „Kindel on, et psoriaas ja atoopiline dermatiit aitavad kaasa ateroskleroosi avaldumisele ning inimese tervisekäitumuslikel otsustel on mõju mitmesuguste haiguste tekkeriskile.“

Ottas iseloomustas oma doktoritöös „Psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi metaboloomne profileerimine“ kolme enamlevinud haigust: psoriaasi, atoopilist dermatiiti ja ateroskleroosi. Selleks kasutas ta mitmesuguseid teaduslikke meetodeid ja statistilist modelleerimist.

Tema teadustöö kuulub metaboloomika valdkonda, mis hõlmab väikese molekulmassiga ainete mõõtmist ja analüüsimist. Eri meetodite abil on võimalik luua metaboloomne „sõrmejälg“, mis iseloomustab teatud haigusi või seisundeid. Oma töös õnnestus Ottasel leida muu hulgas haigustega seotud markereid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Nii leidis ta mitmeid ainevahetusradade produkte, mis neid haigusi esmakordselt iseloomustavad.

Näiteks psoriaasi uurides leidis Ottas aminohappeid, mida saab seostada naharakkude kiire jagunemisega, ja biomarkereid, mis viitavad oksüdatiivsele stressile. Atoopilist dermatiiti uurides avastas ta atsüülkarnitiinide suhteid, mis viitavad häirunud rasvade ainevahetusele ning suuremale südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkimise riskile. Ateroskleroosi analüüsimise käigus leidis Ottas fosfatidüülkoliine, millel oli otsene seos arterite jäikuse ja südame suurenenud löögisagedusega. Lisaks leidis ta psoriaasi ja atoopilist dermatiiti uurides markereid, mis võivad soodustada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski.

Uurimistööst saadud andmetele tuginedes töötati välja statistilised masinõppemudelid, mis võimaldavad suure tõenäosusega ennustada proovide kuulumist haigete või tervete rühma.

„Minu doktoritöö on eeltöö suurematele uuringutele, mis keskenduvad masinõppemudelite loomisele, et ennustada proovide kuulumist haigete või tervete kategooriasse. Tänu sellele on arstidel tulevikus võimalik haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida,“ kirjeldas Ottas, lisades, et kui nende haiguste diagnoosimine ja ravi oleks täpsem ja kulutõhusam, oleks ühiskondlik kasu suur. „Kui need lahendused jõuavad igapäevameditsiini, siis saab psoriaasi, atoopilist dermatiiti või ateroskleroosi põdev inimene kindlasti paremat ravi.“

Aigar Ottas kaitseb doktoritööd „Psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi metaboloomne profileerimine“ 18. juunil kell 15 Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19).

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ning kliinilise meditsiini instituudi dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.