NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele kaks eelnõu, millega tahetakse luua võimalus taotleda lihtsustatud korras kodakondsust Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad on elanud siin enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.

Põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa märkis, et valitsuse eelnõu puudutab potentsiaalselt umbes 1500 alaealist. „Kehtiva seaduse järgi peab vanem taotlema Eesti kodakondsust korraga endale ja lapsele, aga eelnõuga loome vanemale võimaluse taotleda kodakondsust ainult lapsele,“ selgitas esimees. „Oluline on see, et määratlemata kodakondsusega ehk niinimetatud halli passiga vanematest või siis vanavanematest üks oli seisuga 20. august 1991 Eesti elanik,“ lisas Puustusmaa. Eelnõu puudutab tema sõnul alaealisi, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine vanem välisriigi kodanik.

Istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni sama valdkonda puudutavat eelnõu tutvustanud Jevgeni Ossinovski sõnul on valitsuse eelnõu suuresti sümboolse väärtusega. “Neist 1500 lapsest enamik ei saa paraku Eesti kodanikuks enne täisikka jõudmist, sest Venemaa ei võimalda neil varem oma riigi kodakondsusest loobuda.“ Ta lisas, et sotsiaaldemokraatide eelnõuga soovitakse anda lastele võimalus saada Eesti kodanikuks kohe. „Soovime võimaldada Eesti kodakondsuse kõigile lastele, kelle esivanemad elasid taasiseseisvumise ajal Eestis ehk ligi 8000 alaealisele,” ütles Ossinovski.

Istungil osalesid siseminister Mart Helme ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, sama osakonna õigusnõunik ning Justiitsministeeriumi esindaja.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. septembril.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) otsustas komisjon saata esimesele lugemisele 8. oktoobril.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni eilsel (16.sept.) istungil käsitleti kollektiivset pöördumist „Lageraied ajalukku“. Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et pöördumise pealkiri ja selle sisu ei lähe küll kokku, sest pöördumises soovitakse lageraiete mahtu vähendada, mitte saata ajalukku. Lisaks sisaldas pöördumine mitmeid soove, mille mõju on märksa laiem kui RMK tegevus.

Savisaare sõnul on metsa raiemaht olnud aruteluteema nii varasemal ajal kui ka nüüd seoses pöördumisega. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et metsa raiemahud peavad olema kontrolli all ja looduslikku mitmekesisust tuleb kaitsta. Metsade majandamisel on vaja tagada tasakaalustatud tegevus,“ ütles Savisaar. „Otsused metsamajanduses ei puuduta üksnes puuraidureid, vaid omavad märksa laiemat mõju nii kliimale, looduslikule mitmekesisusele, sotsiaalmajandusele kui ka ettevõtlusele,“ ütles Savisaar. Tema hinnangul pole lahenduseks emotsionaalsed otsused, vaid tuleb leida sisuline ja argumenteeritud tegevuskava.

Komisjoni aseesimees Yoko Alender tundis muret, et miks raiemahud on kasvanud, millest see tuleneb, kas riigi suuremast ootusest kasumlikkusele, inimeste otsusest või tuleneb see metsa seisukorrast. Ta leidis, et metsa majandamise korraldamisel on tähtis leida huvidevaheline tasakaal.

Arutelu käigus tõid pöördumise algatajad esile, et nende arvates pole vaja muuta kehtivat seadusandlust, sest probleemi saab lahendada valitsuse määruste tasemel. Pöördumise peamine nõue on vähendada riigimetsas lageraiete pindala. Hetkel on lageraiete piirmäär 7 ha, aga on juhtumeid, kus need ulatuvad kümnetesse hektaritesse. Lageraie probleem on, et mets ei uuene piisavalt kiiresti ega piisava liigirikkusega. Oleme liikide väljasuremise olukorras. Kui mets lugeda liiga vara uuenenuks, siis see sunnib liike taanduma ja ökoloogiline keskkond ei taastu. Looduskaitsealadel ja rahvusparkides ei tohiks RMK metsa majandada, selgitasid pöördumise algatajad.

Komisjon kuulas ära istungil osalenud nii kollektiivse pöördumise kui ka asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad. Pärast seisukohtade analüüsi tuleb komisjon teema käsitlemise juurde tagasi.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas eilsel (16.sept.) istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse kaotada põhikooli riiklikud lõpueksamid.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must märkis, et eelnõu jõustumise korral ei ole põhikooli lõpetamise tingimus enam lõpueksamite sooritamine. „Koolidele antakse õigus ise otsustada, kas õpilane on põhihariduse omandanud ja nad saavad kehtestada kooli lõpetamiseks omalt poolt näiteks koolieksami või uurimistöö, seda lisaks kohustusliku õppekava läbimisele,“ märkis ta. Musta sõnul jääb eelnõu kohaselt põhihariduse omandanud inimese keeletaset mõõtma eesti keele eksam.

Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on tegemist praeguse põhikooli süsteemi olulise muudatusega. „Kultuurikomisjon seisab selle eest, et erinevad huvigrupid saaksid tingimata aruteludel osaleda, oma sõna sekka öelda, analüüsida olukorda ja seejärel olla kindlad arusaamas, kuhu, kuidas ja mis ajaks tahetakse kuskile selle eelnõuga jõuda,“ märkis ta.

Komisjonile tutvustas eelnõu haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus“ (57 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 24. septembril.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas eile Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Heiki Kranichi, Vilja Toomasti, Urmas Kruuse, Hele Everausi, Madis Millingu, Heidy Purga, Yoko Alenderi, Andres Suti, Taavi Rõivase, Hanno Pevkuri, Kaja Kallase, Toomas Kivimägi, Urve Tiiduse, Jüri Jaansoni, Signe Kivi, Kristina Šmigun-Vähi, Ants Laaneotsa, Andrus Seeme, Johannes Kerdi ja Annely Akkermanni 13.mail esitatud arupärimisele ühenduse kohta saartega (nr 1).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Saaremaa elanikud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ammu edastanud oma soovid lennata Tallinna-Kuresaare liinil rohkem ja suurema lennukiga, sest kõik tahtjad alati 19-kohalisele lennukile ei mahu ning endiselt on ainus viis mandrile kasutada parvlaevu. Lennukiga võrreldes on see teekond aeganõudvam. Arupärijad soovisid teada, kuidas ja milliste tegevustega täidab peaminister lubaduse, et suursaarte vahel hakkaks toimima hea lennuühendus suurema lennukiga.

Ratas selgitas, et lennuühenduteks on 2019. aastaks ette nähtud 5,53 miljonit eurot, sealhulgas on Ruhnu lennuliinid. Järgmisteks perioodideks on riigi eelarvestrateegias kavandatud 5,73 miljonit eurot aastas ning see peab tagama, et lennuühendus Saaremaaga ja mandri vahel paraneb seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega. Kuna 1. jaanuaril 2018 jõustus ühistranspordiseaduse muudatus, anti lennuliikluses avaliku teenindamise lepingute ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Maanteeametile.

Ratas märkis, et riigihanke vaidlustamine mõjutas lennuliikluse korraldamist. Maanteeameti otsus Regional Jet OÜ kvalifitseerimata jätmise kohta oli Tallinn–Kuressaare–Tallinn osas vastuolus riigihangete seaduse nõuetega ja tunnistati kehtetuks. Nüüd, vältimaks liiniloa katkemist alates 1. juunist käesoleval aastal kaalus Maanteeamet ühistranspordi seaduses ette nähtud hierarhilisi meetmeid teenuse katkemisohu vältimiseks ja esitas ettepaneku lepingu pikendamiseks – väga oluline, et just see ühendus ei katkeks –, lepingu pikendamiseks Tallinn–Kuressaare–Tallinn lennuliinil praegusele vedajale. Kokkuleppel pikendati lepingut kuni uue vedaja leidmiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Sellega tagati, et lennuliinidel ei katkeks teenuse osutamine.

Ratas rõhutas, et oluline on ikkagi see, et me teeme kõik jõupingutused, et järgneva aasta tipphooajaks me saaksime parema lennuühenduse, aga parema parvlaevaühenduse samamoodi. „Me peame leidma lahenduse, parima lahenduse saarlastele, Abrukal elavatele inimestele, Vilsandil, Muhumaal, Kesselaiul, et inimesed kui tahavad, saavad Kuressaarest sõita Tallinnasse lennukiga. Kaks korda esmaspäevast reedeni suunal Kuressaare–Tallinn ja kaks korda suunal Tallinn–Kuressaare ja ka laupäeval-pühapäeval, aga siis on üks kord,“ selgitas peaminister.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps  vastas arupärimisele eesti viipekeele tõlke kättesaadavuse kohta (nr 2).

Tänasel istungil andis ametivande Riigikogu liige Marko Šorin.

Allikas: Eesti Riigikogu