NordenBladet — Riigikogu liikmete Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti arupärimisele olukorra kohta tervishoius (nr 104) vastas terviseminister Riina Sikkut.
Arupärijad viitasid asjaolule, et EMO osakondades, ja mitte ainult Tallinnas, on järjekorrad sageli miinimum kuus tundi. Saadikud soovisid teada, mida valitsus kavatseb ette võtta olukorra normaliseerimiseks.
Sikkut selgitas, et ei tema ise ega ka Sotsiaalministeerium ei pea erakorralise meditsiini osakondade pikki järjekord kuidagi normaalseks, mõistlikuks või murevabaks.
„Kõige teravam oli probleem 2022. aastal, mil järjekorrad tekkisid ka kiirabibrigaadidest erakorralise meditsiini osakonna ukse taga. Praeguseks on järjekorrad vähenenud. Sealjuures on rakendatud selleks meetmeid, aga järjekordade lühendamisega tegeldakse ka edaspidi,“ ütles Sikkut.
Minister selgitas, et sellel aastal alustas Tervisekassa täiendava triaažiõe ja arstide lisavalveringi rahastamist. „ See otseselt suurendab vastuvõtuvõimekust – nii seda, et patsiendid vaadatakse kiiremini läbi ja hinnatakse nende kriitilisust kui ka lisavalveringe – ehk see lühendab järjekorda ka kriitiliste patsientide jaoks,“ ütles Sikkut. Ta lisas, et selle aasta lõpuks Tervisekassa vaatab üle erakorralise meditsiini osakondade rahastamise mudeli terviklikult, et motiveerida haiglaid töökorraldust parandama selliselt, et ka suure patsientide voo puhul oleks võimalik neid järjekordi lühemana hoida. Terviseamet analüüsib parasjagu võimalust, kuidas juriidiliselt luua võimalus erakorralise meditsiini osakonna ülekoormuse ajal suunata patsienti ümber teistesse haiglatesse.
„Sotsiaalministeerium siis tõesti strateegilisel tasandil vaatab nii haiglavõrgu arengusuundi, kiirabi kui ka esmatasandi arengukava, mille puhul tõesti seda patsiendi optimaalset raviteekonda ja koordineerimist parandada,“ märkis Sikkut. Teiselt poolt paratamatult tuleb tegeleda ka patsientide teadlikkuse tõstmisega selles osas, millal erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.
Omal ajal 1990‑ndate keskel tehtud otsus luua tugev perearstisüsteem Eestisse, koolitada perearste ja luua ta selliseks väravaks tervishoidu kõigi patsientide jaoks – need põhimõttelised valikud on olnud õiged, süsteem töötab. Mudelit on edasi arendatud, meil on ka rajatud kaasaegsed tervisekeskused üle Eesti, selgitas minister.
„Kuid esmatasandi perearstikeskused on üle koormatud. Kõige suurem mure on tervishoiutöötajate puudus ja ka perearstide puudus. Rohkem kui kolmandik perearstidest on meil 63-aastased ja vanemad, selle järelkasvu tagamine järgmisteks aastateks on väga suur pingutus,“ lausus Sikkut. Ta lisas, et kui vaadata patsientide tagasisidet, siis enamik patsiente on praegu perearstiabi kättesaadavusega rahul. „Näiteks 2021. aastal ligi 70% elanikest sai perearsti või -õega nõu pidada kolme päeva jooksul ja rahulolu oli 80% juures, 80% inimesi jäi perearstiabi kättesaadavusega rahule. Kahtlemata tuleb seda rahulolu protsenti tõsta. 80% tähendab, et viiendik ikkagi ei olnud rahul kättesaadavusega, ja viiendik on väga palju,“ ütles minister.
Terviseminister Riina Sikkut vastas veel arupärimistele Tallinna Haigla rajamise (nr 117), haiguspäevade hüvitamise (nr 39) ja maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 231).
Riigikogu liikmete arupärimistele käibemaksu tõusu (nr 103), soolise võrdõiguslikkuse (nr 110), pornograafia kättesaadavuse piiramise vajaduse (nr 125), sooneutraalsuse (nr 131) ning seadusloome läbipaistvuse kohta (nr 173) vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Riigikogu liikmete arupärimistele kohtumenetluste venimise (nr 114), sõnavabaduse tagamise kohta seoses nn vaenukõne keelu laiendamise kavatsusega (nr 120), samuti valeliku poliitika (nr 159) ja seadusloome läbipaistvuse kohta (nr 185) vastas justiitsminister Kalle Laanet.
Arupärijate puudumise tõttu ei saanud arutada Riigikogu liikmete Alar Lanemani, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme esitatud arupärimist maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 235). Vastama pidi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Vastavalt arupärija ja ministrivahelisele kokkuleppele lükkus edasi justiitsminister Kalle Laaneti vastamine Riigikogu liikme Mart Maastiku esitatud arupärimisele seadusloome läbipaistvuse kohta (nr 282).
NordenBladet — Riigikogus oli Isamaa fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti majanduse olukorra arutelu.
Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ütles, et rahvusliku julgeoleku kõrval on ülesanne number üks Eesti majandus. Ta kutsus välja töötama ja sõlmima koos ettevõtlusorganisatsioonidega erakondade ülese majanduskasvu leppe. „Ebakindlal ajal oleks täiendav kindlustunde tagatis kõigi poliitiliste jõudude koostöö baasväärtuste kokkuleppimisel, millest lähtuvalt riigi majandusarengut soodustatakse,“ ütles ta.
Reinsalu sõnul peaks majanduskasvulepe sisaldama muuhulgas riigi konkurentsivõime esimeseks prioriteediks muutmist. „Kõik riigi otsused, siseriiklikud või Euroopa Liidu tasandil, peavad kaitsma ja parandama konkurentsivõimet. On vajalik läbi viia kiire majandussektorite konkurentsivõime analüüs ning selle põhjal kujundada strateegiat konkurentsivõime tõstmiseks,“ selgitas ta.
Teiseks näiteks, peab Reinsalu sõnul olema koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel sisuline, kõikehõlmav ja tegelik. „Ettevõtluskeskkond peab olema stabiilne ja ette ennustatav. Selleks tuleb järgida kõiki õigusakte ja heast tavasid, mis 30 aasta jooksul on hästi töötanud. Lisaks peab ettevõtluse ja riigi koostöö minema uuele tasemele. On vaja ühist visiooni Eesti majanduse tugevustest ja võimalustest,“ lisas Isamaa esindaja.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei lähe Eesti majandusel täna kõige paremini. „Paratamatult on vaja just eriti nii väikeses riigis, avatud majandusega riigis Euroopa äärealal, mõelda pidevalt sellele, kuidas ettevõtlust arendada, kuidas motiveerida ettevõtteid, kuidas tagada, et ettevõtjad oleksid jätkusuutlikud ja sooviksid investeerida ja panustada Eesti majandusse,“ ütles ta.
Paltsi sõnul on puudu adekvaatsest hinnangust riigi muutunud majandusolukorrale, situatsioonile, ja sellele, kuidas me lähiperspektiivis võiksime sellest kõige kiiremalt ja valutumalt välja tulla ning majanduse kasvule pöörata. „Need strateegiad, mis on täna jõus ja koostatud, on valdavalt koostatud enne 2022. aasta algust ehk enne Ukraina sõja algust ja arvestamata neid mõjusid, mis paratamatult on tänases olukorras ettevõtjaid mõjutamas,“ selgitas peadirektor.
Palts ütles, et ettevõtete tulumaksusüsteem, mida on hinnanud nii ettevõtjad kui ka eksperdid parimaks, mida on kadestatud, üritatud kopeerida, halvustanud peamiselt meie konkurendid, kuid siiski, mis on aidanud meil elada suhteliselt hästi üle mitmed varasemad majanduskriisid – tuleks igal juhul säilitada. „Tegemist on olnud meie hinnangul meie tänapäevase majandus- ja maksupoliitika ühe edukaima sammuga, mis toetab meid jätkuvalt ja mille eest tuleb kõikide võimalustega seista nii Eestis kui ka Euroopas,“ lisas Palts.
TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens tõi oma ettekandes välja nii head kui halvad uudised. Heade uudiste poole pealt ütles ta, et Eesti tugevuseks on olnud ettevõtluskeskkond. „Ettevõttesse jäetud kasumi tulumaksuvabastus on võimaldanud ettevõtjatel koguda reserve investeeringuteks ning raskete aegade üleelamiseks. See regulatsioon on Eesti ettevõtluskeskkonna üks väheseid alles jäänud konkurentsieeliseid,“ tõi ta näiteks.
Pertensi sõnul on riigihaldus olnud digitaliseeritud ja läbipaistev, eelarve on olnud tasakaalus ja see kõik on tekitanud usaldusväärsust ning hoidnud intressimäärad madalal. Olukord on aga viimastel aastatel muutunud. Eesti majandus on kahanenud kuus järjestikust kvartalit. Alates käesoleva aasta esimesest kvartalist on Eestis kasvanud töötuse määr. „Selle ainsaks põhjuseks ei ole Ukraina sõjapõgenikud meie tööturul. Koondavad tööstusettevõtted, mis ajalooliselt on andnud 65 protsenti Eesti ekspordimahust, koondavad ka ehitajad, infotehnoloogia, side, veondus ja laondus. Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel on järsult langenud. Ei ole ette näha majandusolukorra paranemist ja maksutulude laekumised on hakanud vähenema,“ ütles ta.
TREV-2 Grupi juhatuse esimees ütles, et Eesti vajab terviklikku majanduspoliitikat, muu hulgas pikka plaani, erakondade üleseid kokkuleppeid, stabiilsust ja etteaimatavust. „Riigieelarve tasakaalu viimine on vajalik, aga seda ei tohi teha hoogtöö korras maksude tõstmise kaudu. Kui kahjustame ettevõtluskeskkonda, väheneb Eesti konkurentsivõime, süveneb majanduslangus ja väheneb riigi maksubaas. Seega on riigil kõige mõistlikum keskenduda bürokraatia ning avaliku sektori kulude vähendamisele ja meetmetele majanduskasvu edendamiseks, kuna majanduskasv toob automaatselt kaasa riigi maksutulude suurenemise,“ ütles Pertens lõpetuseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Uibo Eesti 200, Andres Sutt Reformierakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Istungi järel on plaanis luua Mati Raidma algatusel elanikkonnakaitse toetusrühm ja Anti Poolametsa algatusel Eesti-Šveitsi parlamendirühm.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab toimuval avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet „Pikaajaline vaade vanglasüsteemile“.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole riigikontrolli hinnangul Justiitsministeeriumi tegelenud vanglate taristu majandamise tõhustamisega ega muutuvatele vajadustele vastavaks kohandamisega, kuigi kinnipeetavate arv on järjepidevalt vähenenud ning kriminaalpoliitika suundumuste kohaselt see trend jätkub. „Riigikontrolli arvutuste kohaselt kasvavad seetõttu kulutused ühe kinnipeetava kohta järgmise kümne aasta jooksul üle kahe korra, kui vanglate taristu majandamist ei tõhustata ja kinnipeetavate arv väheneb Justiitsministeeriumi prognoositud tempos,“ selgitas ta.
Erikomisjoni istungile on kutsutud justiitsminister Kalle Laanet, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Kati Kusmin, Tartu Ülikooli kriminoloogia teadur Anna Markina, Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ja audiitor Maaja Mätlik.
NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu, millest üks võimaldab suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas ning teine muudab lihtsamaks välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamise.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE), mille arutelu jäi eilsel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.
Eelnõu kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas aastatel 2023–2026. Kapitalisuurenduse järel on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot.
Seletuskirja kohaselt saab pank kapitali suurendamisel paremini vastata klientide suurenenud finantseerimisvajadustele: liikmesriikides on olnud järjest mitmeid kriise, mis on suurendanud laenuvajadusi, ning samuti soovib pank alustada tegevust Ukraina toetamiseks. Pank on otsustanud suurendada oma üldist kapitali kuni 4,25 miljardi euro ulatuses, millest sissemakstav kapital moodustab 1,2 miljardit eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 14, kuid selle vastu oli 61 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (256 SE), mis võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata.
Eelnõu loob võimaluse kontrollida taotleja isikut distantsilt ning toimetada tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba inimeseni kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.
Riigikogu lükkas tagasi 11 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), mille eesmärk oli muuta CO2 kvootide müügist saadud tulu kasutamine paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kasutada sellest tulust vähemalt 50 protsenti kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks. Muudatusega soovisid algatajad anda parlamendile võimaluse suunata tulusid vajaduse korral ka muude riigile oluliste kulude katteks.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 55 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), millega sooviti tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantav tulumaksumäär 11,96 protsendilt 12,06 protsendile. Algatajate sõnul aitaks omavalitsuste tulubaasi suurendamine kompenseerida viimaste aastate kulude kasvu ja võimaldaks neil paremini täita oma ülesandeid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu Keskerakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE), mis oleks tõstnud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,15 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 47 ja selle vastu hääletas 16 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kehtestada Eestis automaks“ eelnõu (46 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek automaksu kehtestamise plaanist loobuda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 19 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi“ eelnõu (50 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek loobuda plaanist mitte avada uusi põlevkivikaevandusi, analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi ning langetada otsused pärast analüüsi valmimist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu kaheksa Riigikogu liiget, kuid otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ eelnõu (143 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed, et suurendada üksi elavate pensionäride toetamist. Esitajate ettepanek oli lubada üksi elava pensionäriga samale aadressile sissekirjutust ühel temaga sugulussidemes oleval lähisugulasel, näiteks lapsel, lapselapsel, emal või isal, ilma et ta kaotaks õiguse toetusele.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 11 Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajanuks otsus koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ eelnõu (176 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed, et suurendada üksi elavate pensionäride toetamist. Esitajate ettepanek oli kaotada piirang, mille kohaselt peab toetuse saamiseks üksi elava pensionäri igakuine kättesaadav pension olema väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.
Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 11 saadikut, samas kui vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Riina Solmani algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE), mis nägi ette, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma praeguse kuue kuu asemel vähemalt 12 kuud.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE), millega sooviti luua õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase sõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada neile uute elamislubade ja viisade andmine.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56 SE), millega sooviti sätestada, et naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlevad inimesed peavad oskama eesti keelt B1 asemel vähemalt B2-tasemel.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 33 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), mis oleks võimaldanud hüvitada Eesti kodakondsust taotlevatele inimestele keeleõppe kulud kuni B2-tasemeni.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 29 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
16 eelnõu arutelu lükkub edasi
Riigikogu tänasel istungil jäi ära 16 päevakorras olnud eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänase istungi päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE), Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE), Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Enefit Power AS (toonane Enefit Energiatootmine AS) esitas 18. novembril 2019 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Ida-Virumaal Auvere külas õlitehase rajamiseks, mille linnavalitsus ka 27. märtsil 2020. a andis. Noort avalikkust esindav keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas 26. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks, väites, et ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kliimakokkulepetega ja ehitusloa mõjud nõuetekohaselt hindamata.
Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus jätsid keskkonnaorganisatsiooni kaebuse rahuldamata. Oma tänase otsusega Riigikohus aga tühistas kohtute otsused ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ja tühistas vaidlusaluse ehitusloa.
Riigikohtu hinnangul ei selgitatud ehitusloa andmise otsustamiseks välja kõiki olulisi keskkonnamõjusid. Peamine viga seisnes selles, et täiesti hindamata jäeti mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Vigu esines ka kliimatundlikkuse ja fenoolvee käitlemise mõju hindamisel. Tehase kliimamõju oli samas ehitusloa andmise otsustamiseks hinnatud asjakohaselt.
Ehitusloa tühistamine tähendab, et tehast ei tohi edasi ehitada. Kuna tehase ehitamine on pooleli ja poolelioleva ehitise tulevik on ebaselge, määras Riigikohus kahekuulise tähtaja, mille jooksul võib teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. Linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.
Riigikohus rõhutas lisaks, et põhiseadusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Pariisi kliimakokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui 2 °C, võimaluse korral 1,5 °C piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.
Kohus märkis, et põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse. Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses isikutele suure ebakindluse.
