Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Maaelukomisjon peab oluliseks mustikakasvatamiseks antud maa rendiaega pikendada

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon Organic Blueberry OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Kliimaministeeriumi esindajatega, et saada ülevaade mustikakasvatuse võimalustest turbarabas.

Mustikakasvatajaid tõid oma ettekandes välja, et nad tahaks luua Eestis uue keskkonnasõbraliku tööstusharu, mis näeks ette suuremahulist maheda ahtalehelise mustika kasvatamist ammendatud freesturba väljadel. Selleks sooviksid nad riigilt rentida vähemalt 50 aastaks mahajäetud freesturba väljasid ja lihtsustada nii rabade korrastamist marjakasvatuse rajamise abiga. Praegu takistab uue tööstusharu rajamist liiga lühikese ajaga riigi maa rendile võtmise võimalus ja see, et marjaistanduse rajamise võimalused tubakasvandusse pole riigi poolt täielikult läbi mõeldud.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et riigivaraseaduse kohaselt saab riik maad rentida kuni kümneks aastaks. „Mustikakasvatuse puhul on minimaalne tasuvusaeg 12 aastat ja nad tahaksid võtta maad rendile 50ks aastaks nagu näiteks lätlased praegu teevad. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha ainult ministri ettepanekul valitsuse otsusel,“ lisas ta.

Kruuse sõnul toetab komisjon igati mahajäetud turbarabade kasutuselevõttu marjakasvatuse eesmärgil. „Siin kohal peaks Kliimaministeerium kindlasti tegema koostööd Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga, et käivitada suurem pilootprojekt,“ soovitas esimees.

Maaelukomisjoni aseesimees Rene Kokk rõhutas samuti, et oluline on teha ministeeriumitel koostööd. „Tulevikus on vaja leida lahendus, kuidas kogu sektor saaks kasutuseta seisvaid turbaväljasid võtta sobivamate tingimustega rendile,“ lisas ta.

Komisjoni istungil osalesid Organic Blueberry OÜ esindajad Jegor Mitrofanski ja Henn Jaadla, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Reeli Sildnik ning Riigimetsa Majandamise Keskuse peametsaülem Andres Sepp.

 

 

Energeetikaspetsialistid: Eesti energiasõltuvus lähiriikidest tekitab vajaduse kodumaise elektritootmise tugevdamiseks

NordenBladet – Eesti sõltuvus lähinaabrite toodetud energiast on oluliselt kasvanud, kuid lootus Skandinaavia odavale elektrile ei pruugi olla jätkusuutlik, hoiatavad eksperdid. Eesti peaks kohalikku elektritootmist kindlasti juurde tekitama. Energeetikaeksperdid rõhutavad vajadust suurendada kohalikku elektritootmist nii varustuskindluse tagamiseks kui ka taskukohasemate hindade saavutamiseks.

Balti- ja Põhjamaade ühine regionaalne elektriturg Nord Pool, millele Eesti samuti panustab, loodi kolmkümmend aastat tagasi elektri ületootmise olukorras. Tänaseks on aga olukord täielikult muutunud ja ületootmisest on saanud puudujääk. Täna sõltub kogu Põhja- ja Baltimaade piirkond Rootsi ja Norra imporditud elektrist, mis ei pruugi piisada üldise defitsiidi tingimustes.

Üksnes ilmastikust sõltuvale elektrienergia tootmisele toetumine ei ole piisav. Hetkel kiiresti ja laialdaselt kõikuvad elektrihinnad raskendavad ettevõtluses kulude planeerimist ja mõjutavad negatiivselt toodete ja teenuste konkurentsivõimet. Selle olukorra halvenemist süvendab veelgi ilmastikust sõltuva elektritootmise suurem osakaal elektrisüsteemis.

Avafoto: Unsplash

Eestirootslaste kultuuriomavalitsus soovib lisaraha ja rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist

NordenBladet – Eestirootslaste kultuuriomavalitsus on saatnud kultuuriministeeriumile pöördumise, milles nad taotlevad rannarootsi kultuuriruumi toetusprogrammi loomist. Pöördumises rõhutatakse, et rannarootsi kultuuri edendamist takistab praegu eelkõige rahapuudus.

Sellel aastal sai Eestirootslaste kultuuriomavalitsus kultuuriministeeriumilt tegevustoetusena 57 500 eurot. Samuti mainitakse, et rannarootsi kultuuripärandi ja sellega seotud projektid said umbes 23 000 eurot Rahvakultuuri Keskuse programmist “Saarte pärimuskultuuri toetamine.”

Kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl selgitab, et praeguste toetuste raames ei ole võimalik rahastada olulisi valdkondi, mis on seotud rannarootsi kultuuri arendamisega. Näiteks puudub toetus loomeettevõtlusele, kultuuriturismi arendamisele ja muudele sarnastele arendustegevustele.

Seetõttu tehakse ettepanek luua riigi poolt rannarootsi kultuuriruumi toetusprogramm, mis oleks sarnase eelarvega nagu teised kultuuriruumi toetusprogrammid. Võrdluseks tuuakse näited teistest piirkondadest, kus sarnased programmid on juba olemas, näiteks Kihnu kultuuriruumi programm 115 000 euroga, Setomaa programm 199 000 euroga ja Vana-Võromaa programm 110 000 euroga.

Jana Stahl rõhutab, et Eestirootslaste kultuuriomavalitsusel on lähiaastatel mitmeid suuremahulisi ettevõtmisi, kus lisatoetus oleks suureks abiks. Nende hulka kuuluvad eestirootslaste laulu- ja tantsupidu, 2025. aastal Eesti Rahva Muuseumis toimuv näitus rannarootslastest ning plaan arendada laulu- ja tantsupidu suvefestivaliks. Samuti on töös kultuurivärav eestirootslaste kultuuripärandi tutvustamiseks, mida tuntakse kui Visit Aiboland.

Foto: Rannarootsi Muuseum Haapalus Läänemaal (NordenBladet)

Balti parlamentide väliskomisjonide juhid on ühisvisiidil Türgis

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib täna Balti riikide parlamentide väliskomisjonide juhtide ühisvisiidil Türgis, kus arutatakse julgeolekuolukorda ja koostöö tugevdamist.

Mihkelsoni sõnul on visiidi keskseteks teemadeks Ukraina toetamine Venemaa jätkuvas agressioonisõjas, aga ka Rootsi NATOga liitumise protsess. „On väga hea meel, et Rootsi NATOga ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid on jõudnud ratifitseerimiseks Türgi parlamenti. Loodan, et näeme Rootsit juba õige pea alliansi täieõigusliku liikmena,“ ütles ta.

Samuti räägitakse kohtumistel pingestunud olukorrast Lõuna-Kaukaasias ja Iisraeli-Hamasi sõja mõjust Lähis-Ida julgeolekuolukorrale.

Mihkelsoni sõnul on Eesti jaoks oluline ka Türgiga tehtav kaitsealane koostöö. „Türgi on meile väga oluline partner ja liitlane NATOs. Meie heade suhete üheks näiteks on üle-eelmisel nädalal kaitseministrite allkirjastatud kaitsetööstuste koostöökokkulepe ja ligi 230 ratassoomuki hankeleping, mis panustab otseselt Eesti julgeolekusse,“ ütles ta.

Balti riikide väliskomisjonide juhid kohtuvad visiidil Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Fuat Oktay, riigikaitsekomisjoni esimehe Hulusi Akari ning Euroopa Liidu ja Türgi ühiskomisjoni esimehe İsmail Emrah Karayeliga. Samuti on neil plaanis kohtumised presidendi välispoliitika- ja julgeolekunõuniku, Türgi parlamendi väliskomisjoni endise juhi Akif Çağatay Kiliçi, välisministri Hakan Fidani ja asevälisministri Mehmet Kemal Bozayga.

Lisaks Mihkelsonile osalevad visiidil Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Žygimantas Pavilionis.

 

 

„Menetluskonverents 2023“ on järelvaadatav kõigile huvilistele

NordenBladet — Veebilehel menetluskonverents2023.ee/live/ on järelvaadatavad nii konverentsi esimene päev kui ka teise päeva kõik kolm paneeli.

Kokku registreerus menetluskonverentsile peaaegu 800 inimest, neist kohapeal osales 330 inimest ja ülejäänud said jälgida konverentsi veebiülekannet. Ürituse toimumise ajal konverentsi korraldajatele antud suuline tagasiside oli väga positiivne ja innustav. Mitmed osalejad avaldasid arvamust, et õigusvaldkonna konverents võiks toimuda üle aasta, vaheldudes õigusteadlaste päevadega.

Veebivormi kaudu antud tagasisides on mh välja toodud, et konverentsil oli väga hea kollegiaalne õhkkond erinevate õiguselukutsete esindajate vahel, st vahetu suhtlemine kohtunike, prokuröride ja advokaatide vahel. Konstruktiivse kriitikana toodi välja näiteks seda, et tulevikus võiks aruteludesse kaasata rohkem ka publikut ja paneeli juhtidelt oodatakse aktiivsemat modereerimist.

Loe lähemalt, mis mõtete ja seisukohtadeni konverentsi paneelides jõuti.

Foto: Andres Tennus