NordenBladet — Kaitseväe Akadeemia tähistas täna, 27. oktoobril aktusega Vanemuise kontserdimajas kooli sajandat aastapäeva, millest võtsid osa lisaks akadeemia kooliperele Eesti Vabariigi president Alar Karis, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ning kooli endised ülemad. Ühtlasi tähistati ka kooli taasloomise 25. aastapäeva.
„Kaitseväe Akadeemia, nagu iga teise kõrgkooli peamine jõud ongi see, et siin saavad vahetult kokku õppejõudude elu- ja lahingkogemus ning õppurite nooruslik loovenergia,“ ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis aktusel peetud kõnes. „Mäletan oma rektoriaegadest, et seda sümbioosi hästi hoides, teinetest täiendades ja mitte piirates, ongi võimalik uudse tarkuse sünd. Sellest sünnibki see tarkus ja nutikus, mis teevad väikse riigi sõjaliselt tugevaks.“
„Soovin teile tänase päeva puhul edu ja jõudu meie kaitseväe vaimu edasikandmisel. Olgu Kaitseväe Akadeemia ka järgmise saja aasta pärast Eesti ohvitser- ja allohvitserkonna loovuse, harituse ja tõhususe allikas,“ lisas Vabariigi president Alar Karis.
Lisaks presidendile pidas aktusel kõne Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „Kaitseväe Akadeemia on andnud Eesti riigile ainsa juhte kasvatava kõrgkooli,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „Jah, mitte ainult kaitseväele, vaid kogu ühiskonnale. Kuna juhtimine on oma olemuselt universaalne, siis kasvavad siin koolis kadettide, õppurite ja aspirantide seas tulevased kindralid, riigimehed- ja naised, ministrid, presidendid. Me anname oma noortele kamraadidele harituse ja väärikuse, arendame nende loovust ja avarat maailmavaadet ning suuname neid tõhususele. See on meie kui Kaitseväe Akadeemia õppetöö põhiline suund.“
Aktusel anti üle Kaitseväe Akadeemia teenetemärk neljale kavalerile. Teenetemärgi pälvisid kokku kuus kavaleri – proua Reet Hendrikson, proua Liina-Mai Tooding, proua Tiina Uudeberg, kapten Hele-Reet Lille, kolonel Riivo Valge ja major Kersti Vennik. Lisaks tunnustati ka 2022/2023. õppeaasta parimaid õppureid.
Päeva esimeses pooles toimusid ühistegevused, kus akadeemia töötajad ja õppurid said panna end proovile mälumängus, orienteerumises ning relvast laskmises. Traditsiooniks kujunenud ühistegevuste eesmärgiks on väljaspool vahetut õppetegevust suurendada akadeemia isikkooseisu kuuluvustunnet läbi kamraadlikku võtme.
Viimastel aastatel on päeva aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda kadettidele juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Käesoleval aastal olid tegevuste läbiviijateks on Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse 26. maaväe ja 13. õhuväe põhikursuste kadetid.
1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Pärast Eesti taasiseseisvumist taasloodi kool 1998. aastal Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel, kandes nime Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 2019. aastal nimetati kool ümber Kaitseväe Akadeemiaks.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Foto: Kaitseväe Akadeemia aastapäeva tähistamine Vanemuises 27.10.2023. (Eesti Kaitsevägi/ lpn Mihkel Leis)
NordenBladet — Riigikogu istungil läbis teise lugemise sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on kõrvaldada töötajate ebavõrdne kohtlemine. Eelnõu järgi on tööandjatel võimalik maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist.
Töötajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab maksma töötajale 4.–8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu. Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele kehtiv seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta ei võimalda, mille tõttu võib raseda asendussissetulek olla teistest töötajatest väiksem. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.
Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb eelnõu järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Teisel lugemisel tehti eelnõusse täiendus, mis välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamise ja sedakaudu tulumaksust vabastamise, kuivõrd nii tööandja kui ka Tervisekassa makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad.
Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule.
Teise lugemise läbis veel üks eelnõu
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste-vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.
Eelnõuga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi.
Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.
Riigikogu lükkas tagasi 21 eelnõu
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist“ eelnõuga (65 OE) sooviti, et valitsus loobuks pakendite ja plasti kasutamise täiendavast maksustamisest. Esitajate sõnul on eesmärk pakendjäätmete teket vähendada õige, kuid on vale teha seda täiendava maksustamise kaudu.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 13 Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust, seega lükati eelnõu tagasi.
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest“ eelnõuga (66 OE) sooviti, et valitsus loobuks plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest. Esitajate sõnul on maksuvaba tulu kaotamine vale, arvestades Eesti demograafilist olukorda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andre Hanimägi Eesti Keskerakonna ja Mart Maastik Isamaa fraktsiooni nimel.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 23 Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust, seega lükati eelnõu tagasi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE) kohaselt oleks määratlemata kodakondsusega inimesed alates tuleva aasta 15. märtsist kaotanud õiguse omada relvaluba.
Praegu võivad määratlemata kodakondsusega inimesed omada relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapassi kuni loal märgitud kehtivusaja lõpuni või mõne muu loa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemiseni. Eelnõu kehtestanuks määratlemata kodakondsusega relvaomanikele sama pika üleminekuaja kui Venemaa ja Valgevene kodanikele, kelle relvaload kaotavad kehtivuse ja kes peavad oma relvadest loobuma hiljemalt 15. märtsiks 2024.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 11 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (75 SE) sooviti tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantav tulumaksumäär 11,96 protsendilt 11,97 protsendile. Algatajate sõnul aitab omavalitsuste tulubaasi suurendamine kompenseerida viimaste aastate kulude kasvu ja võimaldab neil paremini täita oma ülesandeid.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel sõna Anti Allas.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 19 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,08 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 16 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,05 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 15 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 15 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,14 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 16 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,07 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 19 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,04 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 20 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,02 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 21 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,98 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 20 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,16 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 20 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,12 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu 20 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 11,99 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 20 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,11 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 18 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,13 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 35 ja vastu 17 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) tõstnuks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksumäära 11,96 protsendilt 12,01 protsendile.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 14 Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (63 SE) sooviti sätestada, et kohalikud volikogud tohivad omavalitsusjuhtide töötasu ja hüvitist muuta vaid järgmise koosseisu kohta.
Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk välistada juhtumid, kus volikogud tõstavad kohe pärast valimisi omavalitsusjuhtide palku. Nende hinnangul ei ole õige, et volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade, vallavanemate ning linna- ja vallavalitsuse liikmete palga suurendamist.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu viis Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (67 SE) sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.
Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Anti Poolamets.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu viis Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (70 SE) sooviti lubada erastamisest laekuvat raha kasutada ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Algatajad leiavad, et kui omandireformi reservfondist eraldatavale toetusele saaksid kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud ajalooliste ehitiste omanikud, suurendaks see võimalusi Eesti väärtuslikku kultuuripärandit säilitada.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Anti Poolamets.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu viis Riigikogu liiget, seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
NordenBladet — Riigikogus oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena majanduse kriisist välja toomise arutelu.
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et liidul on kolm suurt teemat, millest tarvis rääkida – investeerimiskindlus, puidu väärindamine ja valdkonda puudutavate andmete korrastamine. Haidla sõnul on väga positiivne, et neil on tööstuse arengukava, aga tarvis oleks ka sellele järgnevat tegevuskava ja vastutavaid isikuid.
Haidla info kohaselt vastutab majandusministeeriumis tööstuse eest kaks inimest, kellest kumbki ei vastuta konkreetselt puidutööstuse eest. „Ehk küsimus on, milline on meie tööstusstrateegia üldse, sealhulgas puidutööstuse strateegia või pikaajaline plaan või nägemus, kuhu see tööstusharu peaks liikuma,“ tõi ta välja.
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe jutu järgi on Eesti jõudnud tasemele, kus kaitstavaid metsi on 30 ja majandatavaid metsi 70 protsenti. „Tööstusharuna on meil raske aru saada, kas tulevikus on see proportsioon niimoodi, et majandatavaid metsi on 30 ja kaitstavaid 70, sest täna tundub see kuidagi sinna suunas minevat. Ehk kui me tahame hoida puidutööstust, peab puidutööstusel olema ka sisend ja sisend tuleb meie oma metsadest,“ lisas ta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul oli tänase arutelu üks eesmärkidest kaardistada ära, mis on meie majanduses probleem ja kuidas sellest välja tulla. Helme ütles, et Eestis ei ole juba pikki aastaid olnud normaalset majanduspoliitikat. „Võrreldes 2019. aastaga tänase päeva seisu on Eesti olnud ikkagi Euroopa kõige rängema inflatsiooni käes. Me oleme kaotanud umbes kolmandiku oma ostujõust või raha ostujõust selle aja jooksul,“ ütles ta.
Helme sõnul on põhiprobleem madal tootlikkus. „Ka eelmine ettekanne rääkis sellest, et kuidas meil on sektoreid, mis on väga kõrge tootlikkusega ja need sektorid on tegelikult suured maksumaksjad, suured eksporditulu toojad, nendel sektoritel on praegu äärmiselt raske. Aga kui me räägime suurest makromajanduslikust pildist, siis meil on madal tootlikkus,“ sõnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees.
Teiseks tõi ta välja, et Eesti ettevõtluse ja majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel katastroofiliselt vähenenud – ettevõtluse konkurentsivõime on langenud. Kolmandaks ütles Helme, et Eestis on väike ja langev inimeste ostujõud. „See puudutab nüüd konkreetselt nii majandust, suurt majanduspilti, kui see puudutab igat üksikut inimeste eraldi, mis tähendab, et inimesed on reaalselt vaesemaks jäänud, hoolimata sellest, kas neil on palk tõusnud või pension tõusnud,“ lisas ta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Rain Epler keskendus oma ettekandes energeetikale ja sellele, mida Eesti võiks ja peaks tegema tulevikku vaatavalt. Tema sõnul on üks oluline energiadiskussiooni mõjutav asjaolu ühiskondlik-poliitiline õhkkond. „Paraku see lääneriikides valitsev roheideoloogia toob kaasa selle, et näiteks isegi kui tuumaenergeetika eestkõnelejad räägivad tuumaenergeetika headusest, siis nad kas algusesse või lõppu alati ütlevad: aga tuult ja päikest on ka vaja,“ ütles ta.
Epleri sõnul on ka inimene tehnikaülikoolist, väga hästi kursis sellega, kuidas põlevkivist võimalikult puhtalt energiat toota, aga ütleb siiski, et kindlasti on tuule- ja päikeseenergeetikat ka vaja. „Ja see tekitab ühiskonnas mulje, et kindlasti on vaja,“ tõi ta välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige ütles, et kui üks on teisest kordi või kümneid kordi energeetilises mõttes tasuvam, siis see, et administratiivselt on praegu tehtud nii, et rahaliselt on vastupidi, ei saa kaua kesta. Tema sõnul on ikkagi vaja kasutada energiaallikaid, mis meile piisavalt tulu annavad energeetilises mõttes. „Ma lihtsalt ütleksin, et kiire otsusena võiks täna tegelikult välja öelda selle, et tulevikuvisioon lõpuks lähtugu millest iganes, kas sellest meretuulest, põlevkivist või tuumaenergeetikast, aga minu arust selle võiks ausalt täna välja öelda, et järgmised 10–15 aastat ei ole meil tegelikult muud reaalselt toimivat lahendust, kui see peab lähtuma põlevkivi baasil toodetud energiast,“ sõnas ta lõpetuseks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku istungi pikendamiseks. Selle poolt hääletas 12 ja vastu 7 saadikut. Istungi pikendamiseks on vajalik 2/3 häältest, seega istungit ei pikendatud. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu katkestati tööaja lõppemise tõttu ning see ei kuulu järgmisele istungile edasi kandmisele.
NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas esines täiskogu istungil 2023. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Samuti läbis üks eelnõu esimese lugemise.
Peaminister Kaja Kallas esines tänasel täiskogu istungil 2023. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Samuti läbis üks eelnõu esimese lugemise.
Kallas tuletas oma ettekandes meelde, et 2021. aastal vastu võetud strateegiaga loodi raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad ning mida võetakse arvesse eelarveliste otsuste tegemisel. Ta märkis, et strateegiat koostati tuhandete inimeste koosloomes ja mitme aasta vältel. „Seega on „Eesti 2035“ meie ühine kokkulepe, meie ootus Eesti tulevikule, aga ka meie lubadus meie lastele.“
Kallase sõnul seab „Eesti 2035“ viis võrdväärset ja üksteisega seotud strateegilist sihti. „Kõigepealt, Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Teiseks, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kolmandaks, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Neljandaks, Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ja viiendaks, Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Neid sihte kannab aluspõhimõttena kindel veendumus, et Eesti on ja jääb vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti keel, kultuur ja rahvus,“ rääkis Kallas.
Peaminister keskendus ettekandes kolmele teemale, milleks on usaldusväärne riik ja turvaline elukeskkond, teiseks, vastutustundlik, uuendusmeelne ja teadmispõhine majandus, ning kolmandaks, arukas, tegus ja tervist hoidev inimene. „On hea meel, et enamikes näitajates liigume me oodatava tulemuse poole või on seatud sihttase juba saavutatud. Need on Statistikaameti rakenduses Tõetammel märgitud kas kollase või rohelisega. Kuid tuleb tunnistada, et mitmes valdkonnas on soovitud tulemus kaugenemas ja need on ennekõike seotud halvenenud julgeolekuolukorra ja ühiskonna polariseerumisega. Samuti on arenguruumi kliima‑ ja majandusnäitajates, kus me oleme seadnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid,“ sõnas Kallas.
Kallas tõi esile, et julgeolekus praegu allahindlust teha ei saa ning Eestile on eksistentsiaalselt oluline, et Ukraina võidab sõja Venemaa vastu. Ta lisas, et samuti on meie julgeoleku ja turvalisuse taseme tõstmisel oluline eestikeelsele õppele üleminek. „Me oleme sellega algust teinud ja me viime selle ka lõpule,“ kinnitas ta. Ühtlasi märkis Kallas, et nutikalt tegutsedes saame pöörata kliimaneutraalsuse eesmärgi meie majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. „Kinnitan veel kord: põlevkivist elektri tootmisse investeerimine on minevik,“ sõnas ta. Kallas täpsustas, et taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli eelmisel aastal 38 protsenti. „Seda on küll kuue protsendipunkti võrra enam kui strateegias „Eesti 2035“ ette nähtud lähtetase, kuid meie siht on, et taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises oleks vähemalt 65 protsenti,“ märkis ta muu hulgas.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Yoko Alender (RE), Hendrik Johannes Terras (E200), Urmas Reinsalu (I), Tanel Kiik (KE), Mart Helme (EKRE) ja Reili Rand (SDE).
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.
Kokkuhoiu eesmärgil tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab eelnõu looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.
Teiste muudatuste seas annab eelnõu võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse eelnõuga nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Arvo Aller (EKRE) ja Andres Metsoja (I).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 saadikut ja vastu oli 52, seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Avafoto: Kaja Kallas (Eesti Riigikogu/Erik Peinar)
NordenBladet — Riigikogu liige Liisa Pakosta ütles otsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, et pensionite ja riigi toetuste kojukanne peab säilima inimestele vajalikul moel kõigile soovijatele.
Eelnõu seletuskiri ütleb, et sotsiaalkindlustusamet ei korralda uuest aastast rahaliste hüvitiste posti teel kojukannet, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda muud hüvitist arvelduskontole.
Pakosta rõhutab, et igaühel peab olema võimalus saada osa raha ka edaspidi sularahas koju kätte ja osa raha pangaarvele, et seda koguda näiteks selleks mõeldud kogumiskontole.
„Ikka küsitakse, et mis see personaalne riik ka täpsemalt on. See ongi üks näide. Ametnike töö lihtsustamiseks mõeldud eelnõu on hea, aga peab ka selge olema, kuidas erinevate vajadustega inimesed saavad riigilt edasi just sellist teenust, nagu temal vaja on. Riik peab arvestama iga inimese soovide ja vajadustega ning Eesti 200 seisab selle eest, et riik peab olemas olema inimese jaoks ja mitte vastupidi,“ lausus Pakosta.
Tema sõnul seisab Eesti 200 selle eest, et riik on inimese jaoks olemas personaalsena, nagu iga inimene seda vajab. „Kui sügava puudega memmeke soovib, et edaspidigi on osa tema rahast kogumiskontol näiteks kirsturahaks kogunemas ja teine osa tuuakse talle sularahas koju kätte, sest ta maksab naabri-Jürile selle eest, mis naabri-Jüri talle poest toitu toob ja et ta ka küttepuud tuppa tõstab, siis personaalses riigis on memmekesele see personaalne teenus olemas,“ rääkis Pakosta.
„Praegu lähtub makseviiside ühtlustamise soov seletuskirja järgi üksnes ametnike mugavusest. Seletuskirjast ei selgu, kuidas inimene endale vajalikud teenused kätte saab ka siis, kui tema vajadused on veidi erilisemad. Eesti 200 jaoks on see lähenemine vastuvõetamatu, sest riik peab olema ikkagi olemas iga inimese jaoks personaalselt,“ ütles Pakosta.
Liisa Pakosta sõnul on personaalne riik iga üksiku inimese poole näoga, efektiivselt ja just nii, nagu inimene seda vaja.
