NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse sotsiaalkomisjoni 11. juunil algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE).
Eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.
Riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud varu (riigi tervishoiuvaru) aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras, hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras ja sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate tegevusvarud on ammendunud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks ning annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilistes hangetes ilma seniste piiranguteta.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab selgitas, et Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast. „Teadlastele ja üliõpilastele on olnud CERNi uksed lahti, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta,“ sõnas ta. „CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse,“ märkis ta.
Komisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov tundis istungil huvi, kas Eesti ettevõtted on hangetel osalemisest huvitatud. „Kui praegu on CERNi hangete andmebaasis registreeritud 62 Eesti ettevõtet, siis kas on ka analüüsitud seda, kui palju saab neid olema, kui saame täisliikme staatuse?“ küsis ta. Ministeeriumi esindaja kinnitusel huvi on aktiivne ning CERN on atraktiivne hankepartner – CERNi hangete andmebaasis on tõepoolest 2024. mai seisuga registreerunud 62 Eesti ettevõtet, kui 2021. aasta septembri seisuga oli neid vaid 13 – kuid täisliikme staatuse puudumine seab lepingutele rahalise piiri. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.
Istungil osales majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Majanduskomisjon tegi ettepanekud võtta Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu teiseks lugemiseks kas 10. septembri või täiendava või erakorralise istungi päevakorda juhul, kui istungjärkudevahelisel ajal peaks selliseid istungeid toimuma.
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon valis istungil esimehe ja aseesimehe. Esimeheks valiti Andre Hanimägi ja aseesimehena jätkab Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Erakorraline valimine toimus seoses sellega, et komisjoni senine esimees Eduard Odinets asus põhiseaduskomisjoni liikme kohale.Õiguskomisjoni liikmed on veel Anti Haugas, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Liisa Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid.
NordenBladet —Maaelukomisjonil avalikul istungil arutatakse rahvaalgatusena Riigikokku jõudnud kollektiivset pöördumist lõpetada Eestis kanade puuris pidamine.
18. jaanuaril anti Riigikogule üle kollektiivne pöördumine, mis teeb ettepaneku lõpetada Eestis kanade puuris pidamine ning mina Euroopa eeskujul üle lindude vabapidamissüsteemidele.
Riigikogu maaelukomisjon on pöördumist arutanud neljal komisjoni istungil, kuulates ära nii kollektiivse pöördumise algatajate, ekspertide kui ka erinevate asjassepuutuvate osapoolte seisukohad. Täna toimub maaelukomisjonis avatud istung, kus kõik osapooled saavad kanade puuris pidamise ning laiemalt Eesti linnukasvatuse ja munatootmise oleviku ja tuleviku üle arutada.
Täna on kõige levinum kanade pidamisviis maailmas puuris pidamine. Kanade vabapidamine on populaarne eelkõige kõrgelt arenenud riikides. Euroopa Liidus (EL) võeti 2012. a kasutusele mõiste täiustatud puur (ingl k enriched cage) ning ELis peetakse nimetatud puurides 40% kanadest. Eestis on kokku u 900 tuhat kana, kellest umbes 90% peetakse täiustatud puurides.
Kollektiivse pöördumise autorid leiavad, et masspidamine puurides põhjustab kanadele olulisi kannatusi – neil on ruumipuudus, nad saavad rohkelt vigastusi ning elutingimused puurides ei ole kanade heaoluks sobivad. Pöördumise autorite hinnangul on nii munatootjatelt kui ka -müüjatelt on tulnud signaale, et ollakse valmis üle minema puurivabale munatootmisele.
Munatootjad on kollektiivse pöördumise algatajatele vastukaaluks kurtnud, et kanade vabapidamine toob kaasa suuremat haiguste levikut, samuti on üleminek vabalt peetavatele kanadele Eestis keeruline, kuna Eesti kliimast tingituna on raskendatud kanade väljas hoidmine aastaringselt. Ettevõtjad mõistavad, et munatootmine liigub vaba- ja õrrel pidamise viiside poole ning nad valmis sellega kaasa minema, kuid nende hinnangul ei saa seda teha järsult ning arvesse peab võtma ka uute investeeringute tegemise vajadust ja tarbijate eelistuste muutumist.
„Meie eesmärgiks on saada objektiivset pilti olukorrast. On selge, et loomade heaoluga arvestamine muutub üha olulisemaks. Eestlaste teadlikkus tarbitava toote, olgu selleks muna või kanaliha, kvaliteedist ja päritolust, on aina kasvanud. Aga kasvanud on ka hinnatundlikkus. Neile lisaks tuleb selles küsimuses kaaluda teisigi tahke – ettevõtete konkurentsivõime säilimist, sotsiaalmajanduslikke aspekte, aga ka keskkonna jalajälge – erinevatel tootmisviisidel on ka see erinev. Peame jälgima, et riik otsuste vastuvõtmisega kiirustades ühtki neist aspektidest ei kahjustaks,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Kutsutud on MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering ja kampaaniajuht Merit Valge, Linnu talu OÜ juhatuse liige Jarno Hermet, Eesti Muna OÜ juhatuse liige Ats Albert ja tegevjuht Rivo Kenk, Dava Foods OÜ juhatuse liige Allan Tohver, OÜ Sanlind juhataja Andres Puksov, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ja sama osakonna peaspetsialist Ulrika Tuppits, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõud Tiia Ariko.
Istung algab kell 11.10 ruumis L332 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel avalikul ühisel istungil käsitletakse tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et 2040. aastaks tuleb Eestil hakata täielikult loobuma fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest, mis võib energiakindluses tekitada suure lünga. „Kui praeguse ambitsiooniga kavandatud taastuvenergia tootmise võimsusest ei piisa, siis peame leidma järgmised kompromissid ja otsustama tuumaenergia kasutuselevõtu üle aastaks 2040,“ ütles Taro.
Ta lisas, et kahtlemata on asjakohane küsimus kui palju see maksma läheb, aga veelgi olulisem küsimus on see, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ütles, et tuumajaama rajamise üle otsustamisel peame kindlaks määrama laiema visiooni Eesti energeetika kohta järgmisteks aastakümneteks. „Peame kaaluma, et tuumajaama rajamisega ei tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergiavõimsusi ning kuidas mahutame energiaportfelli kõik energiatootmise võimalused,“ märkis Aab. „Valitsusel on plaanis koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis peaks selles küsimuses andma põhjalikuma vastuse, mille põhjalt saaks otsustada tuumaenergia arendamise vajaduse ja kiiruse osas,“ lisas ta.
Aab selgitas, et me oleme arutanud tuumajaama rajamisega seotud keskkonnakaitse küsimusi ja kliimaeesmärkide saavutamist, kuid samas me peame selgeks tegema ka ettevõtmise majandusliku külje ja energiakindluse tagamise.
Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad.
Riigikogus läbis 29. mail esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõuga langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Komisjonide ühisest istungist algusega kell 14 on veebiülekanne.
