“Olen aastaid tagasi siin samas kõnelnud ja öelnud, et kui saame ühe või teise asja valmis, siis tulevad veidi rahulikumad ajad. Täna tean, et olin naiivne ja neid aegu ei tule. Riigikaitse ei saa kunagi valmis, merevägi ei saa kunagi valmis. Meie ainuke lahendus selles lõputus karusellis ellu jääda on tehes targemaid otsuseid, olles ise paremad ja aidates üksteist,” ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska aastapäeva kõnes.
Mereväe suurimad väljakutsed sel aastal on olnud Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku ühendamine, ligikaudu neli korda suurema hulga ajateenijate vastuvõtmine ning laevatõrje raketisüsteemide saabumiseks ettevalmistuste tegemine.
Mereväe aastapäeva tähistamine algas admiral Pitka mälestusmärgi tseremooniaga kesklinnas ning jätkus Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus, kuhu rivistusid kõik teenistuses olevad mereväelased. Rivistusel tunnustati kõige eeskujulikumaid mereväe töötajaid ja tegevväelasi teenetemärkidega. Lisaks on Eesti mereväe laevad täna lipuehtes ehk heisatud on signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.
Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.
Merevägi, üks Eesti kaitseväe kolmest väeliigist, kaitseb riiki merelt lähtuvate ohtude eest. Selleks on mereväel kolm peamist sõjalist võimet: mereolukorrateadlikkuse loomine, miinisõda ja pealveetõrje. Kuna meri on rahvusvaheline keskkond, täidab Eesti merevägi oma põhiülesannet koostöös liitlastega. Lisaks valvab merevägi Eesti merepiiri, osaleb otsingu- ja päästetöödel ning vastutab merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal ning tegeleb miinitõrjega.
Avafoto: Mereväe 105. aastapäeva rivistus Miinisadamas 21.11.2023. (Eesti Kaitsevägi/ n-ltn Aleksander Espenberg)
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad EL haridus- ja noorteministrite nõukogu istungiks. Komisjon leiab, et noori tuleks poliitikaloomesse senisest enam kaasata ning seetõttu võiks Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisõigus olla ka 16- ja 17-aastastel noortel.
Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kristo Enn Vaga toonitas, et Euroopa Liidu algatused on pikaajalise mõjuga, mistõttu on mõistlik, et nende otsuste kujundamisel saavad kaasa rääkida ka noored, keda vastuvõetavad otsused mõjutama hakkavad.
„Noorte suurem kaasamine Euroopa Liidu otsustusprotsessi läbi valimisea langetamise annab meile tulevikus innovaatilisema ja julgema liidu, mis näiteks edendab majanduskasvu läbi kestliku arengu ja suurema digitaliseerumise,“ lausus Vaga. Ta märkis, et Euroopa Parlamendi valimiste puhul on valimisea langetamine tunduvalt hõlpsam, kuivõrd see vajab üksnes seadusemuudatust, samas kui Riigikogu valimiste valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist.
Eesti seisukoha järgi on oluline toetada kõigi noorte kodanikuosalust ning kaitsta nende õigusi nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. Noorte rolli otsuste tegemise protsessis aitaks Eesti seisukoha järgi tugevdada see, kui 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel.
Samuti leiab Eesti, et oluline on erineva taustaga noori süsteemselt poliitikaloomesse kaasata. Veel rõhutatakse Eesti seisukohas, et Euroopa Liidu uute algatuste mõju hindamisel tuleb arvestada noorte huvirühmadega ning teha pingutusi, et parema õigusloome instrumendid arvestaksid võimalikult laia sihtgrupiga, sh vähemate võimalustega noortega.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas Eesti seisukohad neljapäeval Brüsselis toimuvaks Euroopa Liidu haridus- ja noorteministrite nõukogu istungiks kinnitada muudetud kujul. Komisjon lisas seisukohtadesse põhimõtte, et riigisiseselt otsitakse konsensust, et noored saaksid peale Riigikogu saadikute valida ka Euroopa Parlamendi liikmeid.
Selle päevakorrapunkti juures osales Haridus- ja Teadusministeeriumi eurokoordinatsiooni juht Ülle Kurvits.
NordenBladet — Riigikogu Kantselei andis välja järjekordse August Rei parlamendiuuringu stipendiumi, mille asutamise eesmärk on edendada parlamendialast teadustööd. See antakse parlamendi-, parlamentarismi-, Eesti parlamentaarsete kogude või esindusdemokraatia alase magistri- või doktoritöö kirjutajale.
Stipendiumikomisjon leidis, et Anna Agejeva on sobilik kandidaat ja otsustas stipendiumi talle määrata.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistrant Agejeva kavatseb kirjutada magistritöö, mis käsitleb parlamentaarse eelarveüksuse loomist Eestis kui ühte võimalikku lahendust riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavusega seotud väljakutsetele. Tema töö juhendaja on Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant Kerli Onno. Juhendaja sõnul panustab plaanitav magistritöö väga praktilise, olulise tähtsusega ja samas mitmetahulise probleemi lahendamisse. Töö loob väärtust sõltumata sellest, kas antud mudel on Eesti konteksti sobiv või mitte.
Riigikogu Kantselei asutas August Rei stipendiumi 2008. aastal. Parlamendiuuringu stipendiume on nüüd määratud neljateistkümnele magistri- või doktoritöö kirjutajale. August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokku tulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.
NordenBladet — Eesti, Soome ja Belgia õiguskaitseasutuste koostöös tõkestati tegevus rahvusvahelisel kuritegelikul grupil, kellelt saadi kätte 100 kilogrammi amfetamiini, 22,5 kilogrammi kokaiini, ligi pool miljonit eurot sularaha ja mitmeid relvi.
Rahvusvaheline uurimine sai alguse 2023. aasta veebruaris, kui Eesti Maksu- ja Tolliamet kontrollis Ikla piirilt Eestisse sõitnud treilerit, millest leiti 100 kilogrammi amfetamiini ja kaks ebaseaduslikku automaattulirelva. Belgia kodanik peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning talle esitati kahtlustus suures koguses amfetamiini ja ebaseaduslikus tulirelvade käitlemises. Kaitsepolitseiamet viis kohtueelse menetluse läbi ja mehele esitatud süüdistuse arutamine on praegu kohtus pooleli.
Esialgsete tõendite põhjal oli alust arvata, et selle teoga võib olla seotud laiem kuritegelik grupp. Belgiast Eestisse toodud suur amfetamiini kogus ei olnud mõeldud Eesti turule, vaid süüdistatavad suundusid Soome. Seetõttu loodi kohtueelse menetluse alguses Soome ja Belgia õiguskaitseasutustega ühine rahvusvaheline uurimisrühm, mis võimaldas kahtlustatavate tegevuse kohta erinevates riikides tõendeid koguda ning neid omavahel vahetada.
Soome politsei teatas täna, et nende uurimine on läbi viidud ja kuritegude organiseerijad antakse Soomes kohtu alla.
Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kaido Tuulemäe sõnul ei tohi Eestist saada transiitriiki, mille kaudu ohtlikud ained ja tulirelvad Skandinaaviasse jõuavad. „Lisaks Eestis kohtu alla antud mehele tabasid Soome kolleegid Eestiga seotud kahtlustatava, kelle korterist leiti 22,5 kg kokaiini ja 177 000 eurot sularaha. Teise kahtlustatava korterist leiti veel 30 000 eurot sularaha ja luksuslikke käekellasid. Kokku saadi uurimise käigus kätte ligi pool miljonit eurot kuritegudest saadud sularaha, 100 000 euro ulatuses muud kuritegudest saadud vara ja mitmeid ebaseaduslikke tulirelvi,” ütles Tuulemäe.
Helsingis tegutseva grupi liikmetele jõudsime jälile omaenda uurimiste käigus. Uurisime kahtlusaluste rolle ja osalust narkokuritegude uurimisel traditsiooniliste meetoditega, ütles Soome-poolse uurimise juht, Helsingi politseijaoskonna juhtiv detektiiv Janne Ylinenpää.
Politsei kahtlustab, et asjaomane organisatsioon tegeles 2023. aasta jaanuaris Soome 25 kilo kokaiini toimetamisega. Selle kokaiinikoguse tänavaväärtus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot. Kümnendik kokaiinist levitati Helsingi pealinnas ja Turu piirkonnas.
„Paraku on üledoosisurmade arv juba teist aastat järjest hoogsalt kasvamas ja suur osa neist surmadest on seotud sünteetiliste opioidide ja fentanüülide kõrval just kokaiini ja amfetamiiniga. Narkootilise aine tarvitaja ei saa kunagi olla narkootilise aine kvaliteedis kindel, sest seda võidi mõnes isetekkelises laboris oluliselt kangema ainega mõju tugevdamiseks segada. Seetõttu on õiguskaitseasutused suunanud oma teraviku ohtlike ainete tarneahelate lõhkumisele ja kahtlustatavate kohtu ette viimisele,” märkis prokurör Tuulemäe.
Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor Veiko Germanni sõnul töötab kaitsepolitsei selle nimel, et ebaseaduslike relvadega ei ohustataks inimeste turvalisust ega riigi julgeolekut. „Selleks, et meie pingutus tõesti vilja kannaks, on vaja koostööd üle välja – nii inimestega, kes oma tähelepanekuid jagavad kui ka õiguskaitse- ja teiste riigiasutustega, kes panustavad ennetamise ja kontrolliga,” sõnas Germann. „Antud juhtum on hea näide rahvusvahelisest koostööst, suutsime ühes Belgia ja Soome kolleegidega tasalülitada nii inimeste tervist kui ka meie piirkonna julgeolekut ohustava kuritegeliku grupi.”
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu kaks otsust.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (342 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andre Hanimägi. Muudatuse tingis nõukogu senise liikme Tõnis Möldri lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist, mille tõttu lõppesid tema volitused Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus ennetähtaegselt.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (343 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse. Muudatuse tingis Eesti Panga nõukogu liikme Jaanus Karilaiu lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist, mille tõttu fraktsioon soovis ta nõukogust tagasi kutsuda ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (341 SE) luuakse põllumajandusandmete varamu, et töödelda põllumajanduslike tegevustega seotud andmeid. Uus andmestik luuakse peamiselt veeseaduse alusel peetava põlluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektrooniliseks haldamiseks, kuid see võib hõlmata ka muid põllumajanduslikke andmeid.
Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega, samuti vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.
Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. Samuti on see vajalik põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sh uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.
Valdkonna eest vastutav minister saab eelnõu järgi õiguse kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra määrusega, et vajadusel toetuse vähendamise tingimusi ÜPP abinõude üleselt täpsustada.
Läbirääkimistel võttis sõna Arvo Aller (EKRE).
EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 11 poolt, 52 vastu, üks erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu
Riigikogu ei toetanud Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks“eelnõu (135 OE), mille eesmärk oli loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus kehtestada uusi makse ning leida omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks alternatiivseid võimalusi.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastuhääli polnud ja erapooletuks ei jäänud keegi. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetus.
Riigikogu ei toetanud Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima“ eelnõu (138 OE). Sellega sooviti teha valitsusele ettepanek algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille järgi hakatakse lapsetoetusi indekseerima.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andre Hanimägi (K), Anti Poolamets (EKRE) ja Riina Solman (I).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastuhääli polnud ja erapooletuks ei jäänud keegi. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetus.
Riigikogu ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks“ eelnõu (244 OE), millega tehti valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt üle börsipaketile, kui börsihind on soodsam. Samuti soovisid algatajad, et teostataks põhjalik analüüs elektri universaalteenuse senise kasutamise ja kasuteguri hindamiseks tarbijate vaates. Peale selle tehti ettepanek töötada hiljemalt järgmiseks küttehooajaks välja süsteemne lahendus kõrgete energiahindadega toimetulekuks, kas elektri universaalteenust edasi arendades või luues sellest paindlikum alternatiiv.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik (I) ja Jürgen Ligi (RE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastuhääli polnud ja erapooletuks ei jäänud keegi. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetus.
